Obsah (5)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-2121 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi R. S. hagi A. K. ja F. K. vastu elatise

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1).

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
3. Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (nt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6608, p 18;
6. detsembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10;
8. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17 ). Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga.
9. 12.11.2013.a kohtuotsuse (tagaseljaotsus, tsiviilasi nr xxx) tegemise ajal puudus kohtul võimalus kostja R. S. majandusliku seisundi hindamiseks, kuna R. S. ei esitanud vastust hagile.
10. aastal, so kohtuotsuse tegemise ajal, oli R. S.l 3 last - A. S. (praegu K.), F. S. (praegu K.) ja N. S. (praegu D. K.), kelle suhtes ta oli kohustatud ülalpidamiskohustust täitma. Ülalpeetavate laste arv on käesolevaks hetkeks muutunud, üks lastest on täisealine, seega on R. S.l ülalpidamiskohustus 2 lapse, so kostjate suhtes. Muutunud on asjaolu, et 2013.a. otsuse tegemise ajal oli väljamõistetava elatise suurus 160 eurot kuus, praeguseks on see 292 eurot kuus, mis on oluliselt suurem esialgsest elatise summast.
11. Kohus tegi 30.03.2021 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 33). Maksu- ja Tolliameti 30.03.2021 vastuse kohaselt moodustas R. S. neto-sissetulek ajavahemikul 01.03.2020.a. kuni 28.02.2021.a. 3106,04 eurot, so keskmiselt 258,84 eurot kuus (tl. 37-40). Hageja poolt kohtule 10.02.2021 esitatud OÜ xxx tõendi kohaselt moodustab S. S. bruto-töötasu 600 eurot kuus. (tl. 1521) Maksu ja Tolliameti 30.03.2021 vastuse kohaselt puudus kostjate seaduslikul esindajal J. K.l sissetulek ajavahemikul 01.03.2020.a. kuni 28.02.2021.a. (tl. 41-43).
12. Kohus teostas päringud hageja ja kostjate seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et sõidukid nii hagejal kui ka kostjate seaduslikul esindajal puuduvad. Hagejale R. S.le ja kostjate seaduslikule esindajale J. K.le kuulub ühisomandina korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx linn; antud korteriomandile on seatud hüpoteek summas 3000 eurot Condor Inkasso OÜ kasuks. Seega puudub hagejal vara, mida oleks võimalik elatise katteks võõrandada. Töötamise registri (TÖR) andmetel on töösuhe hageja R. S.ga lõpetatud 31.12.2020 – kuigi hageja 10.02.2021 esitatud hagis väitis, et töötab OÜ-s xxx. Kostjate seaduslik esindaja J. K. töötab alates 21.03.2021 OÜ-s xxx.
13. Hageja on kohustatud maksma laste A. ja F. ülalpidamiseks elatist summas 292 eurot kuus (vastavalt Viru Maakohtu 12.11.2013.a kohtuotsusele tsiviilasjas xxx). Hagejal on ülalpidamiskohustus 2 lapse suhtes, kelle kasuks on elatis välja mõistetud. Kostjate seadusliku esindaja ülalpidamisel on käesolevaks hetkeks samuti 2 last (kostjad). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt laste ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxx puudus kostjate seaduslikul esindajal vajadus laste ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras. Kuna S. S. hagile ei vastanud, siis luges kohus, et kostja nõustus hagiga. Vara, mille müügi arvelt oleks hagejal võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita, puudub. Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Kuna hageja ülalpidamisel ei ole teisi lapsi, peale kostjate, siis selles osas on asjaolud muutunud nii palju, et üks lastest on saanud täisealiseks ning hagejal on ülalpidamise kohustus mitte 3, vaid 2 lapse suhtes. 14.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks oli

1. aastal 160 eurot kuus ning alates 01.01.2020 on elatise miinimummäär 292 eurot. Hageja on nõus maksma elatist summas 150 eurot kuus ühe lapse kohta, kokku 300 eurot kuus. Kostjate seaduslik esindaja vastust/vastuväiteid ei esitanud.
2. Riigikohus on 09.06.2017 lahendi nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.4 jõudnud seisukohale, et „Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta

§ 102

lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11915, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis.“ Punktis 30 märgib kohus, et „Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku (vt Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE
7. a uuring).“
8. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja laste vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 12.11.2013.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxx) väljamõistetud elatise suurust hageja poolt taotletud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse elatise vähendamiseks, vähendades väljamõistetud elatise summat 150 euroni kuus lapse kohta. Kohus lähtub sellest, et kostjate seaduslik esindaja ei esitanud vastuväiteid hagile, seega eeldab kohus, et ta on nõus elatise vähendamisega 150 euroni kuus lapse kohta, so 300 euroni kuus.
9. Kohus mõistab hagejalt R. S.lt välja elatise alljärgnevalt: • A. K. kasuks alates 10.02.2021 summas 150 eurot kuus kuni A. K. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx; • F. K. kasuks alates 10.02.2021 summas 150 eurot kuus kuni F. K. (sündinud xx.xx.xxxx) täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. Otsuse täitmisel arvestada hageja R. S. poolt alates 10.02.2021 elatisena makstud summasid.
10. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjatel suurendamist. Menetluskulude jaotus
11. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostjad vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kuna hageja ja kostjad on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud (so õigusabikulud), kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik