järgi ja karistati teda 7-kuulise vangistusega,
lg 2 p 1 järgi ja karistati teda 1-aastase vangistusega,
lg 1 järgi ja karistati teda 6-kuulise vangistusega ning
järgi ja karistati teda 7-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Ilmar Lusenbergile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 29.09.2020 Riigikohtu määrusega. Ilmar Lusenberg asus talle mõistetud karistust kandma 02.11.2020. Viru Vangla esitas 01.04.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ilmar Lusenbergi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Viru Vangla ei toeta kinnipeetava Ilmar Lusenbergi vangistusest enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Ilmar Lusenbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Ilmar Lusenbergi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav Ilmar Lusenberg kinnitas 18.05.2021 toimunud kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta arvab, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Kohtumääruseid tuleb täita, tuleb võtta täie tõsidusega. Tal on olnud probleeme individuaalse täitmiskavaga, ta ei ole läbinud sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine, seoses pandeemiaga oli väga probleemne sinna saada, siis kui ta sinna sai, siis nad rääkisid instruktoriga läbi neid asju, mida võiks õppida, millest talle võiks kasu olla. Aga siis kui nad jõudsid sinna kohta, kus ta pidi ütlema, mis teda viis selleni, et ta lõi oma endist abikaasat, sellist asja pole talle kunagi süüdistatud ja siis lubati see ümber vaadata ja leitigi, et ta ei pea seda tegema. Kui kohus otsustab ta ennetähtaegselt vabastada, siis ta tahab kindlasti selle programmi läbi käia. Proua oli väga meeldiv, nad said väga hästi läbi. Ta arvas, et teda kutsutakse veel, aga siis lihtsalt seda ei tehtud. Hea meelega ta käiks need kursused läbi. Ta on sellel seisukohal, et oskab konflikte rahulikult lahendada, aga kindlasti tahab selle programmi läbi käia. Ükski inimene ei saa olla niimoodi, et temalt jookseb mööda külge maha, mis kohus on määranud. Ju siis ikka mingi põhjus, miks määratakse. Ta kindlasti tahab seal käia. Ta ütles ka sellele instruktorile, et ärge tehku talle niimoodi, et ta ei taha seal käia, ta kindlasti tahab seal käia. Neil on läbisaamised kõik väga head vanglatöötajatega, tal ei ole mitte midagi ette heita. Tema arust on kõik väga meeldivad inimesed. Ta on nõus kõikide kohustuste ja tingimustega, mis on seotud ennetähtaegse vabanemisega ja ta arvab, et on võimeline neid täitma. Lähenemiskeelu täitmisega saab ka hakkama. Poeg saab 3 nädala pärast xxxx ja siis saab otsustada, kas tahab temaga suhelda või ei taha. Muidu neil on väga head suhted. Ja kui poeg tahab temaga suhelda, siis kindlasti ta teeks seda läbi pädeva kolmanda isiku, kelleks võiks olla siis kriminaalhooldaja. Ta on väga hästi aru saanud, milles teda süüdistatakse. Ta rikkus lähenemiskeeldu oma poja suhtes. Ta tunnistab oma süüd, ta tegi valesti. Kontaktisikut, kes iseloomustuse kirjutas, ta on näinud ühe korra nagu elavalt ja kolm korda läbi söögi andmise luugi, natuke paneb imestama, aga iga üks teeb oma tööd. Nende läbisaamised on olnud väga soojad ja tema arust nad said üksteisest aru. Ta on elanud praeguse elukaaslasega rohkem kui 1,5 aastat praeguse seisuga. Sotsiaalprogrammi näol on tegemist sellise programmiga, mis on seotud perevägivallaga. Ta soovis midagi, mis oleks nagu seotud talle mõistetud lähenemiskeelu ja ahistava jälitamisega, mis oleks seotud rohkem teoga, milles ta süüdi mõisteti. Esimesel päeval nad rääkisid ja see kõik oli väga meeldiv, aga siis kui nad jõudsid selle momendini, kus tal ei olnud midagi rääkida, siis programmijuht lubas üle vaadata, mis saab teha. Ja rohkem teda sinna enam ei kutsutud, ta küll ootas, et ta saaks veel minna. Perevägivallas teda ei ole süüdi mõistetud ja ei ole ka probleemi. Tal on kindel töökoht tagatud. Ta on teadlik, et kui ta vabastatakse ja kui rikub tingimusi, et see viib teda vanglasse tagasi. Ega siin õigustuseks palju ruumi ei ole. Ta lubab, et ta rohkem vanglasse ei tule. Kaitsja leidis, et Ilmar Lusenbergi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega koos käitumiskontrollile allutamisega on mõistlik ja põhjendatud, mis ühelt poolt võimaldab teostada tema üle järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust ning teiselt poolt kindlustab positiivsed muutused, andes talle võimaluse tõestada, et ta on võimeline õiguskuulekalt käituma. Vangla 2 iseloomustus on valdavalt positiivne, millest saab teha vaid ühe järelduse, et karistus on täitnud eesmärki ning puuduvad takistused tema ennetähtaegselt vabastamisel. Samuti nähtub, et Ilmar Lusenbergil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Mis puudutab läbimata sotsiaalprogrammi, siis esitab kaitsja tõendi, et Ilmar Lusenberg on juba eelnevalt läbinud 30.08.29.12.2017 sotsiaalprogrammi Viha juhtimine. Talle määratud pere- ja paarisuhte vägivalda käsitlev programm on mõeldud perevägivalla eest karistatud isikule. Lusenbergile on etteheidetud eelkõige ahistavat jälitamist, seetõttu avaldas ta soovi sobivama ja temale vajalikuma, mõjusama sotsiaalprogrammi läbimiseks. Talle jäigi ekslikult mulje, et tal võimaldatakse osalemist teises programmis, aga kahjuks seda ei tehtud. Samas on ta nõus katseajal läbima talle määratud vajalikud sotsiaalprogrammid, mida on ka vangla ise välja pakkunud. Vaidlust selle üle ei ole, et risk ja ohtlikkus puuduvad eluaseme, hariduse, töö ja majandusliku toimetuleku, alkoholi, narkootikumide, tervise ja emotsionaalse käitumise osas. Iseloomustusest nähtuvalt on risk suhete ja elustiili osas – jääb arusaamatuks, milles siin riski nähakse, kuna Ilmar Lusenbergil on lähenemiskeeld nii C. kui K. L. suhtes – seega selle rikkumine tähendaks kohtuotsuse rikkumist, uut kuritegu, mis omakorda tähendaks vanglasse tagasi minekut. Ta on kinnitanud ka kohtus, et ei riku lähenemiskeeldu ja saab aru, mis see endaga kaasa toob. Viru Vangla on tuginenud arhiveeritud karistusele, mis on lubamatu. Karistusregistri väljavõte kinnitab, et Ilmar Lusenbergil on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 1 väärteokaristus, mille toimepanemise aeg on 27.01.2016 – ehk siis samuti on tegu aegunud väärteoga vastavalt
lg 3 – väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Praeguseks on väärteo toimepanemisest möödunud üle 5 aasta. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-15-16 rõhutanud, et kahtlustatava retsidiivsusriski hinnates ei ole lubatud tugineda karistusregistri arhiivi kantud andmetele. Karistusregistri seaduse § 5 lg 2 sätestab, millisel juhul on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Karistusregistri seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt juhul, kui andmed on registrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi, on neil õiguslik tähendus üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel. Kuivõrd karistusregistri seaduse § 5 lg 2 sätestab ammendava loetelu juhtudest, mil arhiveeritud andmeid arvestada saab ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlust see loetelu ei sisalda, siis ei saa käesoleval juhul toetuda arhiveeritud andmetele. Riigikohus on asjas 3-3-1-53-06 leidnud, et karistamise fakt tohib isikut saata kogu elu ainult siis, kui see on ette nähtud eriseaduses, mida käesoleval ajal ei ole. Karistuse kehtivuse ajal on isiku süütegu ühiskondlikult hukkamõistev, pärast seda on isik riigi silmis n-ö puhas leht, isikut ei saa elu lõpuni häbimärgistada, mingil hetkel peab saabuma õigusrahu ning teadmine, et vanu sündmusi enam ei käsitleta. Igal isikul on õigus sellele, et riik ei tee mitmekümne aasta tagustest sündmustest järeldusi isiku käitumismustrite kohta. Seda seisukohta toetab ka karistusregistri seadus, mis näeb ette karistuste arhiveerimise ja keelu kasutada arhiveeritud karistusi. Viru Vangla on pidanud ohtlikuks ka hoiakut – selle kohta kirjutatud selgitus puudutab täiel määral aega enne kohtumenetlust, mitte aga vanglas oldud aega. Ka edasi tuleb arusaamatu jutt, et oht seisneb ähvardamises ja kehalises väärkohtlemises, millega kaasnevad kerged kehavigastused. Kaitsjale jääb täiesti arusaamatuks, mille alusel on iseloomustuse koostaja seda väitnud. Vangla on hinnanud vägivaldse kuriteo toimepanemise ohuks 24%. Kohtud on korduvalt asunud seisukohale, et vanglate poolt esitatud % uute kuritegude toimepanemise osas ei saa arvesse võtta. Kaitsja palub kohtul arvestada Ilmar Lusenbergi iseloomustavaid näitajaid. Tal on kindel elukoht, kus hakkab elama koos oma elukaaslasega ning on olemas ka töökoht. Tuleb arvestada ka seda, et teda on kriminaalkorras karistatud ühel korral ning kriminaalõiguslikus mõttes on tegemist varem karistamata isikuga.
lg-tes 1 ja 2 toodud tähtajad väljendavad seadusandja abstraktset kriminaalpoliitilist hinnangut sellele, et teatud karistusaja ärakandmise järel on vastuvõetav vangistuse kandmisest ennetähtaegne vabastamine. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventatiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Seega oht, et ta vabanedes võib toime panna uue kuriteo on minimaalne, vangistuses oldud aeg on olnud piisav, et oma elu üle järgi mõelda. Ilmar Lusenberg on eeskujulikult ennast vangistuses ülal pidanud, puuduvad distsiplinaarkaristused. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Kaitsja leiab, et on väheusutav, et Ilmar Lusenberg hakkaks vabaduses toimepanema uusi kuritegusid, just käitumiskontrollile allutamine annab võimaluse tagada tema üle kontroll, suunata vajalike sotsiaalprogrammide läbimisele jne. Samuti on tingimisi enne tähtaega vabastamine oluline Ilmar Lusenbergi resotsialiseerimise seisukohast, samuti perekondlike sidemete säilimise seisukohast. Seega tooks ennetähtaegne vabastamine kaasa positiivseid tagajärgi ning risk, et ta paneks toime uusi kuritegusid on praktiliselt olematu. Kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ära kandmine kinnipidamiskohas. Kaitsja palub Ilmar Lusenberg ennetähtaegselt vabastada elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ilmar Lusenberg kannab liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on talle mõistetud 1 aasta 3 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud rohkem kui ühe kolmandiku, mistõttu on avanenud
lg 1 p-s 1 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Täidetud on ka muud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Ilmar Lusenbergil on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx, mis kuulub talle endale ning ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Elektroonilise valve kohaldamisega nimetatud elukohas on nõus ka antud aadressil elav kinnipeetava elukaaslane H. R., elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus märgib, et Ilmar Lusenbergi käitumist vangistuses iseloomustab positiivselt see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Samas ei saa kohtu hinnangul üksnes distsiplinaarkaristuste puudumise fakti põhjalt asuda seisukohale, et isik on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning edaspidi motiveeritud seaduskuulekalt käituma, seda peaksid kinnitama ka muud isiku käitumist vangistuses positiivselt iseloomustavad asjaolud. Paraku jääb Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest vastupidine mulje. 04.12.2020 on isikule koostatud individuaalne täitmiskava, milles on kinnipeetavale ette nähtud töötamine, sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine läbimine, vestlus ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja kriminaalhoolduse vajalikkusest ning vabanemiseelne nõustamine. Iseloomustusest ei nähtu ühegi eelnimetatud tegevuse läbimist või nendes osalemist käesoleval ajal. Töötamise osas on välja toodud, et töötamisse suhtub kinnipeetav lugupidamisega, kuid vanglas on töö osas valiv. Sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine ei ole Ilmar Lusenberg iseloomustuse kohaselt läbinud seetõttu, et isiku enda sõnul ei ole ta vägivaldne olnud. Programmi sisu ja töömeetodeid selgitades ei osanud isik välja tuua ühtegi olukorda, mida saaks programmis 4 analüüsida ning kuna programmis osalemise eeldused ei ole täidetud, ei saa isikut gruppi arvata. Kinnipeetav saab aru erinevate sotsiaalprogrammide vajalikkusest, kuid näeb, et temal neid vaja ei ole, sest probleemid perekonnaga puuduvad ja ta oskab konfliktsituatsioone rahumeelselt lahendada. Ka kohtuistungil selgitas Ilmar Lusenberg, et ta ei osalenud programmis seetõttu, et tema ei ole oma endist abikaasat löönud ja seetõttu leiti, et ta ei pea selles osalema. Ka kaitsja tõi välja, et Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise programm on mõeldud perevägivalla eest karistatud isikutele, aga Ilmar Lusenbergile on etteheidetud eelkõige ahistavat jälitamist, mistõttu soovis osaleda talle sobivamas programmis. Kohus kinnipeetava ja tema kaitsja seisukohaga ei nõustu, sotsiaalprogrammi lühikirjeldusest nähtub, et Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise programm koosneb kolmest osast: turvalisus, vägivallaga tekitatud kahju uurimine, oma tegevusele eesmärkide seadmine turvalisuse kasvatamiseks. Programmi sihtgrupiks on lähisuhtevägivalla eest karistatud isikud ning kohtumistel käsitletavad teemad on turvalisus, vastutus enda ja lähedaste turvalisuse eest, vägivalla mõju paarisuhtele, inimliku ja hea suhte komponendid, vägivaldsust valla päästvad ja mõjutavad tegurid (vt: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/pere-ja-paarisuhtevagivallaprogramm). Ilmar Lusenberg on süüdi mõistetud oma endise abikaasa C. L. ja poja K. L. ahistava jälitamise eest, endise abikaasa ja poja elumajja nende tahtevastase ebaseadusliku tungimise eest, endise abikaasa ähvardamise eest tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ning tema suhtes kohaldatud ajutise lähenemiskeelu rikkumise eest, mille kohaselt tal oli keelatud läheneda oma endisele abikaasale ja pojale, nende elukohale ja võtta nendega ühendust sidepidamisvahendite kaudu. Ilmar Lusenbergi ei ole küll süüdimõistetud füüsilise vägivalla kasutamise eest lähisuhtes, kuid tema poolt toimepandud teod on siiski käsitletavad lähisuhtevägivallana, sest vägivald võib olla ka vaimne ning mh on Ilmar Lusenberg ähvardanud oma endist abikaasat tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kinnipeetava seisukohaga, et tal puuduvad probleemid perekonnaga ning ta oskab konfliktsituatsioone rahumeelselt hinnata, sest toimepandud kuritegude asjaolud viitavad üheselt ja selgelt vastupidisele. Samuti ei saa nõustuda sellega, et programmis käsitletavad teemad kuidagi ei haakuks tema poolt toimepandud tegudega ning et seetõttu ei ole programm talle sobiv. Ilmar Lusenbergi kaitsja on esitanud kohtule tõendi, et isik on juba eelnevalt läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ajavahemikus 30.08-29.12.2017, kui isik oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohus viitab järgnevalt sellele, millal on teod, mille eest Ilmar Lusenberg käesolevalt karistust kannab toimepandud: ahistav jälitamine 06.07.201730.06.2018, omavoliline sissetung 02.02.2018, ähvardamine tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega 16.02.2018 ning lähenemiskeelu rikkumine 23.02.2018-30.06.2018. Eeltoodu näitab, et programmi läbimine ei ole aidanud Ilmar Lusenbergil oma emotsioone kontrollida ning ta ei ole selle tulemusena õppinud oma ärritust valitsema, vaid on pannud toime mitmeid kuritegusid oma endise abikaasa ja poja suhtes. Kohus möönab, et karistusregistrist nähtuvalt on Ilmar Lusenbergil käesolevalt üks kehtiv kriminaalkaristus. Viru Vangla on iseloomustuses viidanud kahele karistusele ilmselt seetõttu, et viimase kohtuotsuse tegemise ajal, s.o 16.10.2019, oli isikul üks kehtiv karistus, mis oli talle mõistetud 15.06.2016 Viru Maakohtu otsusega nr 1-16-37
ja K. L. korduva kehalise väärkohtlemise (kokku 5 episoodi) eest aastatel 2014-2015, samuti
L. elukohta sissetungimise eest 2015. a ning
L. suhtes kehtestatud lähenemise keelu rikkumise eest 2015 teise poolaasta kestel. Liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust, mille hulka arvati tema eelvangistuses viibitud aeg, ülejäänud vangistus kohaldati tingimisi. Kuna Ilmar Lusenberg rikkus korduvalt katseaja tingimusi, siis 18.10.2016 pikendas kohus katseaega kolme kuu võrra ja 13.04.2017 pööras kohus kandmata karistuse 6 kuud vangistust täitmisele. Vangistus asendati 180 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 8 kuud. Lisaks kohustati I. Lusenbergi osalema sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Ilmar Lusenberg täitis 5 karistuse ja kohustused 27.12.
lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Ilmar Lusenbergi vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Ka prokuratuur ja vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Ilmar Lusenbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus juhindus
MS § 426, 432, 384, ja 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 08.07.2021 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 08.06.2021 määrus muutmata. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.