← Eesti

1-18-8365/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-8365 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Evelin Sulg Tõlk Inna Reinola Koht

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ning karistati vangistusega 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu alates 26.04.

  1. Kohtuotsus jõustus 13.12.
  2. 1 Viru Vangla esitas 11.05.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Fjodorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset, uue kuriteo tõenäosust ning asjaolu, et PPA-s on menetluses Sergei Fjodorovi elamisloa kehtetuks tunnistamine, ei toeta S. Fjodorovi tingimisi ennetähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava Sergei Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vabastada, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Sergei Fjodorovile katseaeg kuni 26.05.2024 ja käitumiskontroll 24 kuuks. Uute kuritegude riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata Sergei Fjodorovile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 75

lg2 p 7- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata;

§ 75

lg 2 p 8 – osalema sotsiaalprogrammis „Õige hetk“;

§ 75lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele 6 kuuks.

Kohtuistungil esitas kaitsja kohtule B OÜ tõendi, S AS I F konto väljavõtte, A. M palgateatise, korteriomandi müügilepingu, väljavõtte kodulehelt booking.com. OÜ B tõendist nähtub, et OÜ on valmis võtma Sergei Fjodorov tööle abitöölise ametikohale. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Sergei Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Sergei Fjodorovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 02.06.2021 kohtuistungil avaldas Sergei Fjodorov, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta kavatseb vabaduses töötada, õppida ja tegeleda lapsega. Ta on veendunud, et elektrooniline valve aitab rohkem kaasa tema resotsialiseerumisele, kui edaspidine viibimine vanglas. Samuti see aitab tema pere. Vabaduses tal ei ole tuttavate seas süüdimõistetuid, karistatuid. Tahab alustada uut elu. Ta suudab mitte panna kuritegusid toime. Kaitsja palub vabastada Sergei Fjodorov karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Sergei Fjodorov on isik, kes on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Vangistuses on tema käinud vestlustel ja analüüsinud kuritegelikku käitumist ja iseloomustuse kohaselt tema on olnud nendel vestlustel aktiivne ja töötanud kaasa. Ta on kindel selles, et tema ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Vabaduses teda ootab töökoht. Tahab taastada oma R OÜ tegevust. Abikaasa töötab. Sergei Fjodorov elama asub oma elukaaslase ja ühise lapse juurde. Sergei Fjodorovil on lähivõrgustikus ema ja isa. Omavahelised suhted on head ja toetavad. Arvamus, et Sergei Fjodorovile kantud raha ei pärine legaalsetest allikatest, on ekslik. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning tema kaitsja, arvestades ka prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8365 tunnistati Sergei Fjodorov süüdi

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ning karistati vangistusega 6 (kuus) aastat ja 1 (üks) kuu alates 26.04.2018. Kohtuotsus on jõustunud. 2 Sergei Fjodorov pani esimese astme kuriteo toime ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad

§ 76lg 2 p-st 1.

Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Fjodorov temale mõistetud karistusajast, 6 aastat 1 kuu vangistust, ära kandnud 3 aastat 1 kuu ja 13 päeva, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et S. Fjodorovi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Positiivne on see, et Sergei Fjodorov suhtub õppimisse hästi, omab koka-kondiitri eriala ning tal on majanduslik toimetulekuoskus. Valdab riigikeelt A1 tasemel. Ennetähtaegse vabanemise korral on S. Fjodorovile garanteeritud töökoht OÜ-s „B“. S. Fjodorovil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, vennad, õed, elukaaslane ning poeg. Suhted on head ja toetavad. Alkoholi-ja narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Täitmiskava raames osaleb vestlustel, kus analüüsitakse kuritegelikku käitumist, selle põhjustajaid ning tagajärgi. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Sergei Fjodorovi vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, vabaduses tal on töökoht olemas, ta on motiveeritud õppima, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. S. Fjodorovi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud 3 retsidiivsusriskist tema käitumine vanglas, karistusandmed, isikut iseloomustatavad andmed ning subkultuurile kuulumine. Sergei Fjodorov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab S. Fjodorov üht kehtivat kriminaalkaristus, kannab vanglakaristust teist korda. Käesolevalt kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toimepanemise peamiseks põhjuseks on majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks on kuulumine kuritegelikku ühendusse. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Sergei Fjodorovi käitumine vanglas ei olnud seaduskuulekas, kuna tema suhtes kehtivad 6 distsiplinaarkaristust, nendest 4 – korraldusele asuda tööle mitte allumise eest, 1- kodukorra rikkumise eest ning 1 – vangile keelatud eseme eest. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.10.2018 otsusest on Sergei Fjodorov tunnistatud süüdi

§ 184lg 2 p 1,2 järgi ning karistatud vangistusega 6 aastat 1 kuu.

Süüdistuse kohaselt tegeles ta isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega grupis. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. S. Fjodorovi käitumine vanglas, s.h distsiplinaarkaristuste olemasolu ning individuaalse täitmiskava mittetäitmine, näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Suhtlusringkond on kriminaalne, varasemad kuriteod (v.a esimene) on toime pandud grupis, mis näitavad selliste tutvuste tugevat mõju isiku kuritegelikule käitumisele, mistõttu püsib antud olukorras sellest tulenev uute kuritegude toimepanemise risk. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust teist korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Sergei Fjodorovil puudulik probleemide lahendamise oskus. Ta suhtub ühiskonda ja teiste isikute õigustesse ükskõikselt. Sooritatud kuritegudest rääkides õigustab ta oma tegusid. Pooldab subkultuurilisi hoiakud. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on puudulik. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Sergei Fjodorovi tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks S. Fjodorovi ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos S. Fjodorovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu S. Fjodorov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. 4 Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Sergei Fjodorovi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, Kr

MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.