Obsah (9)

§ 424§ 74§ 50§ 68§ 55§ 83§ 85§ 75§ 56

1-21-3584 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2021.a Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3584 (21231701078) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Natalia Duškina Süüdistatav Jugan Aboltõn Ik: 35712140212; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx, xxx; elukoht: xxx Tõkendit kohaldatud ei ole. Kahtlustatavana kinni peetud 17.05.2021 kell 14:31. Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus: - Harju Maakohtu 29.10.2019 otsusega nr 1-19-8538 karistati

§ 424lg 2 järgi Kr

MS § 238 lg 2 sätteid kohaldades vangistusega 10 kuud, millest

§ 74

lg 2 alusel kuulus kohesele ärakandmisele 1 kuu, ülejäänud osa vangistusest, s.o 9 kuud jäeti tingimisi

§ 74

lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 18 kuulise katseajaga (katseaeg kuni 28.04.2021).

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 5 kuuks.

Kaitsja Advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON 1. Jugan Aboltõn süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Jugan Aboltõnile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Jugan Aboltõni karistusaja hulka eelvangistus ning mõistetud ja ära kandmisele kuuluva vangistuse 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuu kandmist arvestada alates Jugan Aboltõni kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 17.05.

1. 1
2. Kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks Jugan Aboltõni suhtes tõkendina vahistamist ning võtta Jugan Aboltin vahi alla kohtusaalist. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel. 5.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Jugan Aboltõni suhtes lisakaristust, võttes Jugan Aboltõnilt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõiguse tähtajaga 1 (üks) aasta. 6. Jugan Aboltõni suhtes kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1aastane tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 1-aastase tähtaja möödumisel. 7.

§ 55

kohaselt

§ 50

sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 8. Vastavalt LS § 127 sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 9.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahend, s.o otsuse tegemise ajal Jugan Aboltinile kuuluv ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akti nr xxx alusel hoiukohta Rahumäe tee 6/1 Tallinnas teisaldatud sõiduk Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx (VIN: XXX, registrijärgne omanik Jugan Aboltõn). 10.

§ 85

lg 1 alusel anda konfiskeeritu riigi omandisse ja lõike 3 kohaselt toimib kohtu lahend konfiskeerimise kohta enne lahendi jõustumist käsutamiskeeluna.

1. Jugan Aboltõnilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 ning § 2565 lg 2 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 876 eurost 1/2, s.o 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 44 (nelikümmend neli) eurot; - määratud kaitsjale Urmas Simonile kohtueelsel menetlusel makstud tasu 81 (kaheksakümmend üks) eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 81 (kaheksakümmend üks) eurot, s.o kokku kaitsjale makstud tasu 162 (sada kuuskümmend kaks) eurot, s.o kokku menetluskulu 644 (kuussada nelikümmend neli) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Jugan Aboltõn, 1-21-3584, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Jugan Aboltõnile tema kinnipidamiskoha aadressile kinnipidamiskoha administratsiooni kaudu. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse otsus avalikult teatavaks 08.06.
2. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia 2 kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
3. SÜÜDISTUSE SISU Jugan Aboltõnit (Aboltõn) süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 29.10.2019 Harju Maakohtu poolt

§-i 424 lg 2 järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 17.05.2021.a kella 14:31 ajal Harju maakonnas, Saue vallas, Riisiperes, xxx maja juures, sõidukit Xxx Xxx reg/nr xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – EKEI uuringuakti nr 731T kohaselt tuvastati veres etanooli sisaldus 2,96 ± 0,06 mg/g, k=2), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Jugan Aboltõn toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

§ 424

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb

§ 424

inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu. Tunnistaja R K ütluste (tl 16-17) kohaselt osales tunnistaja abipolitseinikuna politseitöös autopatrullis 3474 koos patrullpolitseinik K K. Kella 14.31 ajal märkasid Harjumaal, Saue vallas, Riisipere alevikus Metsa tn ja Nissi tee ringristmiku juures sõidukit Xxx Xxx reg nr xxx, mis suundus xxx suunas. Sõiduki liikumine oli väga ebakindel (jäi neid nähes hetkeks ringristmikul seisma ning alustas uuesti väga aeglast sõitu, ei saanud aru peatumismärguandest). Selle sõiduki kohta olid saanud juhtimiskeskuselt eelnevalt ka teate, kui võimaliku joobes juhiga sõiduki kohta. Otsustasid selle sõiduki juhti kontrollida ja lülitasid sisse patrullauto sinise ja punase vilkuri. Sõiduk jätkas aeglaselt liikumist xxx maja suunas. Sõitsid oma sõidukiga sõiduki kõrvale ning andsid ka sireeniga märku – seepeale lõpuks auto peatus. Läks juhi ukse juurde ning kõnetas juhti. Sõidukist tuli tugevat alkoholilõhna. Palus seejärel puhuda juhil indikaatorvahendisse. Mees nõustus ning peale puhumist ilmus tabloole näit 1,48 mg/l. K. Kalda küsis mehelt isikut tõendavat dokumenti ning kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis kod. Jugan Aboltõn ik. 35712140212. Seejärel küsis K. K korduvalt, kas isik on nõus joobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga - ta keeldus. Kutsusid sõidukile järgi puksiiri, et paigutada see politsei valvega hoiukohta. Seejärel suundusid joobe tuvastamiseks 3 Wismari haiglasse. Sõidu ajal avaldas mees soovi siiski puhuda ning tegid peatuse Lääne-Harju politseijaoskonnas Rahumäe tee 6/1, Tallinn, kus J. Aboltõn siiski keeldus puhumisest ja soovis minna Wismari haiglasse. Kell 17.00 andis J. Aboltõn vereproovi ning kell 17.14 palus tal uuesti puhuda indikaatorvahendisse. Peale puhumist ilmus tabloole näit 1,34 mg/l. Süüdistatava Jugan Aboltõni kiirmenetluse protokolli koostamisel antud ütluste kohaselt (tl 12) tunnistab Jugan Aboltõn temale kahtlustuses esitatud

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist ja tunnistas, et juhtis 17.05.2021 mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Süüteo toimepanemise kohta selgitas, et alustas alkoholi joomist eelmisel päeval, s.o 16.05.2021, täpset kellaaega ei oska öelda, peale sauna, kella 20.00 paiku. Jõi viina ja viskit, kogust ei oska öelda, arvab, et jõi ära alla ühe liitri. Ei tea täpselt, mis kell lõpetas alkoholi joomise, umbes kella 06.00 paiku. Tahtis sõita aiamajja, mis asub xxx, selle pärast läks sõiduki rooli ja asus sõidukit juhtima. Arvas, et ei ole joobes. Alustas sõitu 17.05.2021 xxx üksusest, see on Saue vallas, umbes 5-10 minutit enne seda, kui kinni peeti. Kui sõitis mööda xxx tänavat, nägi, et sõidukile sõidab järgi politseipatrull. Anti peatumismärguanne vilkuritega, peatas sõiduki kohe kinni. Politseiametnik tuli juurde, andis oma juhiload, politseiametnik kutsus politseisõidukisse. Politseisõidukis puhus – tuvastati, et on alkoholijoobes. Seejärel puhus indikaatorvahendisse. Keeldus puhumast tõenduslikku alkomeetrisse ja teda viidi Wismari Haiglasse, seal võeti vereproov. Peale haiglat puhus veel indikaatrovahendisse. Autos oli üksinda. Mootorsõiduk Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx kuulub temale, on sõiduki omanik. Tunnistab end süüdi ja kahetseb oma tegu. Seega kinnitab isikulistest tõendiallikatest pärinev tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Jugan Aboltõn viibis, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Jugan Aboltõn mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu Indikaatorvahendi kasutamise protokollile (tl 10), millest nähtuvalt kasutati Jugan Aboltõni seisundi esialgseks kindlakstegemiseks 17.05.2021 kell 14.34 indikaatorvahendit Alco Quant 6020 Plus ning indikaatorvahendi näit oli 1,48 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Isikuliste tõendiallikate ütlustest nähtuvalt toimetati Jugan Aboltõn Lääne-Harju politseijaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde, kuid Jugan Aboltõn keeldus tõenduslikku alkomeetrisse puhumisest, mille kohta koostati ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 11), millest nähtub Jugan Aboltõni alkomeetrisse puhumisest keeldumise fikseerimine. Sellele järgnevalt toimetati Jugan Aboltõn tema seisundi kindlakstegemiseks Wismari Haigla AS ruumidesse, kus temalt võeti 17.05.2021 kell 17.00 vereproov, mis vormistati Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja saatekirjaga joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks (tl 13, 14). EKEis vormistatud uuringu tulemustest nr 731T nähtuvalt tuvastati Jugan Aboltõnilt võetud vereproovis etanooli sisaldus 2,96 +/-0,06 mg/g (tl 15). Sellest tulenevalt tuvastati Jugan Aboltõni vereproovi uuringuga Jugan Aboltõni veres etanoolisisaldus mitte vähem kui 2,90 mg/g. Seega rikkus Jugan Aboltõn mootorsõidukit juhtides liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Antud juhul oli süüdistatava veres mitte vähem kui 2,90 mg alkoholi, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Jugan Aboltõn juhtis 17.05.2021 kella 14:31 ajal Harju maakonnas, Saue vallas, Riisiperes, xxx maja juures mootorsõidukit Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 2,90 mg/l). Selline tegevus on vaadeldav

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

4 Kriminaaltoimikus leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on Jugan Aboltõnil üks kehtiv kriminaalkaristus ja nende andmete kohaselt on teda karistatud Harju Maakohtu 29.10.2019 otsusega nr 1-19-8538

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud, millest

§ 74

lg 1, 2 alusel määrati kohesele ärakandmisele vangistus 30 päeva ja ülejäänud osa karistusest, s.o vangistus 9 kuud jäeti

§ 74lg 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata.

Katseaeg 29.10.2019 kuni 28.04.2021 (tl 18). Harju Maakohtu 29.10.2019 otsusest nr 1-19-8538 nähtuvalt karistati Jugan Aboltõni

§ 424lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud, millist karistust vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus 10 kuud.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel määrati, et koheselt tuleb ära kanda vangistus 30 päeva ja ülejäänud osa vangistusest, s.o 9 kuud jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Jugan Aboltõn temale määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisakaristusena võeti Jugan Aboltõnilt

§ 50lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks (tl 19-21).

Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja antakse üle arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Jugan Aboltõnile Harju Maakohtu 29.10.2019 otsusega nr 1-19-8538 määratud 1 aasta ja 6 kuu pikkune katseaeg möödus 28.04.2021 ja menetlusesemeks oleva kuriteo pani süüdistatav toime 17.05.2021, s.o vähem kui kolme aasta möödumisel katseaja lõppemisest. Seega ei olnud süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud ning süüdistatava puhul on tegemist

§ 424

lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on

§ 424lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt.

Jugan Aboltõnile

§ 424

järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ütlustest nähtub, et ta oli teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud varahommikuni, kuid sellest hoolimata otsustas hiljem autoga sõitma asuda. Süüdistatava väide, et ta ei arvanud, et ta on joobes, ei ole eluliselt usutav, kuna selline joobe aste ei saa kellelegi märkamatuks jääda nii varasema elukogemuse kui enesetunde põhjal. Arvestades seda, et süüdistatavat on ka varem samalaadse süüteo eest karistatud, pidi ta üheselt tajuma oma juhile keelatud seisundit. Arvestades tuvastatud joobeastet võib asuda seisukohale, et süüdistatava jaoks oli tal oma seisundist ükskõik, tema jaoks oli tähtis suvemajja sõitmise idee vaid realiseerida sõltumata sellest, mis seisus ta on ja kas ta üldse kohale jõuab. Sellest järeldab kohus, et Jugan Aboltõni käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, ehk sõiduki juhtimise alkoholijoobe seisundis ja ta ka teadis, et see saabub, olles samal ajal ülekaalukas teadmises sellestki, et teda on samalaadse kuriteo toimepanemise eest juba karistatud ja et selline tegu on endiselt karistatav, mistõttu on süüdistatava käitumine vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena kõigi objektiivse koosseisu tunnuste osas. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Jugan Aboltõn toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5

§ 424

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kuni neljaaastase vangistusega. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata (p 1) ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist (p 2). Seega seadus näeb ette vaid rangema karistuse vangistuse näol, mida ei tohi täielikult tingimisi kohaldamata jätta. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 2,90 mg/g. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on suur, kuivõrd LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud kriminaalvastutuse piirmäära 1,50 mg/m on ületatud olulisel määral, sisuliselt kahekordselt. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine sellises joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata suureks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse mõningase kriitikaga. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav ei oleks ühelgi juhul saanud arvata, et ta pärast tundide viisi kange alkoholi tarvitamist, väidetavalt liitri jagu, võiks ta 7-8 tunni möödudes olla kaine. Samamoodi oli süüdistatav oma varasemast kogemusest tulenevalt teadlik sellest, et sõiduki juhtimine joobeseisundis on endiselt karistatav. Seega oli süüdistatava õigusvastane käitumine eesmärgipärane ning vähendab kohtu arvates võimalust avaldatud kahetsusega arvestada. Küll ei saa kohus kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust täiel määral jätta tähelepanuta, kuid kohtu arvates ei saa see kahetsus karistust oluliselt mõjutada. Kohtuistungil süüdistatav vaid tunnistas oma süüd ja kõige olulisemaks oli tema jaoks see, et auto alles jäetaks. Puutuvalt võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest juhib kohus taas tähelepanu karistusregistri väljavõttele ja kohtuotsusele (tl 18, 19-21), mille kohaselt süüdistataval on kehtiv kriminaalkaristus

§ 424lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

Seejuures lõppes süüdistataval katseaeg 28.04.2021 ning uue samalaadse kuriteo pani ta toime vähem kui kolme nädala möödudes katseaja lõppemisest. Seega varasem karistus samalaadse süüteo toimepanemise eest ei ole oma mõju avaldanud. Samamoodi ei avaldanud oodatud mõju ka eelmise otsusega mõistetud ja kandmisele kuulunud lühiajaline vangistus ega ka 1 aasta ja 6 kuud väldanud käitumiskontroll. Seega on süüdistatava peal ära proovitud nii lühiajaline vangistus kui ka käitumiskontrollile allutamine, millised meetmed on jäänud tagajärjetuks ja süüdistatav jätkas samalaadset õigusvastast käitumist. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja kõige elementaarsemaid keelde rikkuvad juhid kõrvaldatakse liiklusest ja neid karistatakse rangelt, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist saab süüdistatavale mõista vangistuse mõnevõrra alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). 6 Kuigi

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta

§ 424

lg 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult kohaldamata, võimaldab seaduse sõnastus pöörata täitmisele ka vaid osa karistusest ning jätta ülejäänud osa karistusest tingimisi kohaldamata. Seetõttu peab kohus sellist võimalust ka analüüsima. Eelmärgitud kohtupraktikast tulenevalt süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat samalaadse kuriteo eest kriminaalkorras karistatud vangistusega ja temale mõistetud vangistusest määrati

§ 74

lg 1, 2 alusel kandmisele 30 päeva vangistust ning ülejäänud osa vangistusest, s.o 9 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata ning süüdistatav allutati käitumiskontrollile. Katseaja vältel süüdistatav uut kuritegu toime ei pannud, kuid uue kuriteo pani ta toime kolme nädala möödumisel katseaja lõppemisest. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat on juba eelnevalt

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimise eest karistatud ja tema suhtes kohaldati juba

§ 424

lg 4 p 1 sätestatud võimalust, mis jäi tagajärjetuks, leiab kohus, et süüdistatavat säästvad võimalused on ennast ammendanud, kuivõrd süüdistatav järeldusi teha ei suuda ning kohus ei pea enam võimalikuks jätta osa karistusest tingimisi kohaldamata, kuivõrd eelnev 1 aasta ja 6 kuuline käitumiskontroll oma eesmärki ei täitnud ja süüdistatavat õiguskuulekusele ei sundinud. Seega tuleb kogu mõistetav karistus pöörata täitmisele.

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt on lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine kohustuslik. Lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista

§ 56alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele.

See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Arvestades süü suurust ja kergendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et ka lisakaristuse võib mõista alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samas, arvestades süüteo toimepanemist korduvalt ning tuvastatud märkimisväärset joobeastet ja seda, et süüdistatavalt on juba samalaadse kuriteo toimepanemise eest juhtimisõigus karistusena 5 kuuks ära võetud, mis samuti süüdistatavat õiguskuulekusele ei sundinud, leiab kohus, et lisakaristust ei saa juba eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt kohaldada sanktsiooni alammäära lähedases määras. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest pikemaks ajaks, võib suurendada teiste liiklejate turvatunnet.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtumenetlusel ning joobe tuvastamise kulu. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Kuivõrd kiirmenetluse korral on menetlusele kuluv aeg lühem, on ka menetlusega kaasnev kulu väiksem, mistõttu peab kohus võimalikuks vähendada välja mõistetava sundraha suurust seadusega lubatud maksimaalmääras, s.o poole võrra. 7 Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning kohtueelses menetluses menetlustoimingu protokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja osavõttu, on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Joobe tuvastamise kulu osas märgib kohus, et süüdistatavale anti võimalus puhuda tõenduslikku alkomeetrisse, kuid süüdistatav sellest keeldus, mistõttu tuli ta toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde vereproovi võtmiseks ja seejärel vereproov toimetada ekspertiisiasutusele. Nimetatud toimingutega kaasneb kulu, kuivõrd nii vereproovi võtmine kui ka uuring on tasulised teenused vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Tõendusliku alkomeetri kasutamisega nõustumisel olnuks see kulu välditav. Seejuures ei saa politseiametnik ise võtta ei vereproovi ega viia läbi vereproovi uuringut, kuivõrd vereproov tuleb võtta kontrollitud tingimustes ja vastavalt vormistada ning uuringu läbiviimine eeldab eriteadmisi. Analoogselt ekspertiisikuluga on uurimisasutusel kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks uuringuid või mitte. Kui uuring on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu ja süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui uuringu tingis tõendamisvajadus ja uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Vereproovi võtmine ja uuring olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning just uuringu tulemusega tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud joobe tuvastamise kulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Süüdistatava isikuandmetest saab järeldada, et süüdistatav on pensionär, mis eeldab pensioni saamist, s.t süüdistataval on mingisugune püsiv sissetulek olemas. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Süüdistatav on aga eelnevalt samalaadse kuriteo toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud, mistõttu ei ole tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus, vaid korduva õigusvastase käitumisega. Seejuures on süüdistatav varasema kogemuse pinnalt teadlik sellest, et iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad taas menetluskulud. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda need kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 8
2. VARA KONFISKEERIMINE Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus hoiukohta, s.o politsei parklasse Rahumäe tee 6/1 teisaldatud mootorsõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx (tl 29).

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Transpordiameti andmete väljatrüki kohaselt on mootorsõiduki Xxx Xxx reg. märgiga xxx omanik Jugan Aboltõn (tl 26) ning kohtuistungil süüdistatav teistsuguseid tõendeid kohtule ka ei esitanud. Seega kuulub mootorsõiduk Xxx Xxx reg. märgiga xxx teo toimepanijale, s.o Jugan Aboltõnile ja samuti on käesoleva kohtuotsusega tõendatud, et tegemist oli tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerida üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest tegudest hoiduma. Karistusregistri väljavõtte ja Harju Maakohtu 29.10.2019 otsuse kohaselt (tl 18, 19-21) on süüdistataval kehtiv kriminaalkaristus

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, s.t mootorsõiduki joobeseisundis korduva juhtimise eest, ning käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda taas

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises korduvalt. Seejuures karistati süüdistatavat eelmise otsusega vangistusega, millest osa kuulus kohesele ärakandmisele ja osa jäeti 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ja temalt võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Kolme nädala möödumisel katseaja lõppemisest pani süüdistatav taas toime

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo, mis viitab tema jätkuvale liiklusreegleid eiravale ja liiklust teadlikult ohustavale käitumisele. Eeltoodust nähtub, et eelnev karistus, s.h lühiajaline vangistus, käitumiskontroll ja juhtimisõiguse karistusena äravõtmine ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab liikluse samalaadset ohustamist. Kohus juhib tähelepanu, et sõiduki võib konfiskeerida ka juba esmakordse

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise puhul ja samuti liiklusalase väärteo toimepanemise puhul. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendi, ehk mootorsõiduki, mis kuulub otsuse tegemise ajal süüdistatavale, konfiskeerimine

§ 83

lg 1 alusel on vajalik ja vältimatu, kuna sõiduki konfiskeerimine võtab süüdistatavalt võimaluse uute samalaadsete või teiste liiklusalaste süütegude toimepanemiseks.

§ 85lg 1 alusel tuleb konfiskeeritav mootorsõiduk anda riigi omandisse.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9