← Eesti

2-20-16805/14

Obsah (8)§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 105§ 102§ 108

2-20-16805 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 01.06.2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16805 Tsiviilasi

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

Rahvastikuregistri andmetel (tl 5) on Ixxxxx Txxxxxx Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx isa. Seega on kostja, kui hageja isa, kohustatud hagejat ülal pidama.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase haridusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2020. a 292 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist summas 650 eurot. Hagiavalduse kohaselt kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja saatis varasemalt laste ülalpidamiseks raha, kuid alates eelmisest aastast ülalpidamiskohustust enam ei täida. Kostjale edastati menetlusdokumendid 3

(8)tema registrijärgse elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Menetlusdokumendid võttis 18.12.
  1. a vastu kostja ema AxxxxFxxxxxxxx. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses.
  2. Hageja PxxxxIxxxxx Txxxxxx elab koos emaga ning on täielikult ema ülalpidamisel. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised vajadused 880 eurot. Hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt on perekonna (perekonda kuuluvad Axxxxx Txxxxxxxja tema kaks alaealist last) igakuised elamiskulud kokku 500-600 eurot. Perekonnal on Tartus üürikorter, mille eest tuleb tasuda üüri 350 eurot ning lisanduvad kommunaalkulud. Hagiavalduses on hageja eluasemekuluks märgitud 100 eurot. Hageja kulu toidule 120 eurot ning kulu transpordile 110 eurot. Axxxxx Txxxxxxxtranspordib last lasteaeda ning koju, sageli käiakse Peipsi ääres, lisanduvad sõidud lapsehoidja ja ka arsti juurde. Hageja sidekulu hagiavalduse kohaselt on 30 eurot. Hagejal on oma telefon ning pakett sisaldab ka internetti. Lapse kõnepakett 17 eurot kuus. Kulu tervishoiule 100 eurot. Kuna hagejal on probleem kõnearenguga, tuleb käia eriarstide vastuvõttudel. Eriarsti maksumus on 30 eurot ja lisandub visiiditasu. Kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, sh mähkmed, märjad salvrätid, kreemid, palsamid, pesemisvahendid jms. Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 120 eurot. Tegemist on lapse arendamise kuludega (huviringid). Kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot. Hageja seaduslik esindaja ostab hagejale vajaliku peamiselt teise ringi poodidest. Muud vältimatud püsikulutused 150 eurot. Kulu sisaldab reisimisi, SPA külastusi. Lisanduvad veel lasteaia- ja lastehoiukulud ligikaudu 100 eurot kuus, kuid igakuiselt nii palju maksma ei pea. Axxxxx Txxxxxx ülalpidamisel on kaks alaealist last ja Ixxxxx Txxxxxx ainsaks ülalpeetavaks on poolte ühine x-aastane poeg Pxxxx Ixxxxx Txxxxxx. 13.1 Hageja on esitanud kohtule 28.06.
  3. a sõlmitud eluruumi üürilepingu (tl 19-24). Lepingu punkti 3.1 kohaselt kohustub üürnik Axxxxx Txxxxxx igakuiselt üürileandjale tasuma 350 eurot. Lisaks üürile on üürnik kohustatud tasuma kõik eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, sh elektrienergia, üldenergia, vesi ja kanalisatsioon, küte, prügivedu ning muude kommunaalteenuste eest. Samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale (sh maksed remondifondi ja ühistu laenumaksed), maamaksu, elamu kindlustuse, gaasi, valveteenuse ning tasu kaabeltelevisiooni-, telefoni ja internetiteenuse kasutamise eest. Kommunaalkulude tõendamiseks on hageja seaduslik esindaja kohtule esitanud 31.12.
  4. a arve nr 14581002 (tl 26). Esitatu kohaselt tuli hageja seaduslikul esindajal
  5. a detsembri teenuste eest tasuda kokku 102,47 eurot. Esitatu tõendab, et hageja seaduslik esindaja kannab perioodilisi kulusid eluasemele. Hageja jagab eluaset koos ema ja vanema vennaga. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Hageja on tõendina esitanud üksnes kulu kuu kohta, kus eelduslikult on kulud kõrgemad (detsember). Puuduvad tõendid selle kohta, millised on kommunaalkulud suvekuudel. Eluliselt on usutav, et suvel on kulud väiksemad. Kohus leiab siiski, et hageja eluasemekulu 100 eurot on põhjendatud (350/3=116,66, millele lisanduvad kommunaalkulud). 13.2 Sidekulude tõendamiseks on esitatud Telia Eesti AS 31.12.
  6. a arve nr 20201203123959 (tl 27-28). Arve kohaselt kuulub tasumisele 139,15 eurot, sh kodused teenused 40,98 eurot, mobiilsed teenused 62 eurot ning järelmaks 26,17 eurot. Koduteenus sisaldab TV teenuseid ja koduinternetti (sh seadme üür). Esitatud tõendi kohaselt on Axxxxx Txxxxxx nimele registreeritud kolm erinevat mobiiltelefoni numbrit ning kõik numbrid kuuluvad Mobiilse Elu interneti gruppi (kuutasu 40 eurot). Hageja ema kinnitusel on hagejal oma mobiiltelefon koos interneti võimalusega. Ema kinnitusel kasutab laps internetti olukorras, kus sõidetakse kusagile, vaatab sõidu ajal multikaid. Telefoni kasutab vanavanematele 4
(8)helistamiseks. Lisaks saab järeldada, et hageja kasutab mingil määral ka TV teenust. Samuti on kohtu hinnangul usutav, et lapse ema kasutab oma telefoni teatud lapse asjade ajamiseks (sh suhtlus arstiga, lapsehoidjaga jne). Seega loeb kohus põhjendatud sidekuluks 30 eurot. 13.3 Kohtule on esitatud hageja lasteaia- ja lastehoiu kuludokumendid (tl 29, 30,32). Esitatud tõendite kohaselt on hageja lapsehoiu kulu
  1. a detsembris olnud 322 eurot ning
  2. a novembris ja detsembris vastavalt 101,80 eurot ja 103,80 eurot. Seejuures on hageja seaduslikul esindajal tekkinud võlgnevus lasteaiakulude kandmisel. Hageja seaduslik esindaja kinnitas kohtuistungil, et kasutab nii lasteaia- kui ka lastehoiu teenust, kuna käib ise koolis. Hageja seadusliku esindaja koolipäevadel läheb lapsehoidja hagejale lasteaeda järele. Ka reisidel on lapsehoidja alati kaasas. Kohtu hinnangul on igasugune huvitegevus (ringid) lapsele kasulik ning arendav. Hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud, et laps käib lasteaias ja lastehoius. Kohtu hinnangul saab elatise väljamõistmisel arvestada ka asjaoluga, et lasteaiakulu on lapsele vajalik ka tulevikus. Seega loeb kohus põhjendatud igakuiseks kuluks lasteaiale ja huviringidele kokku 120 eurot. 13.4 Riiete kulu tõendamiseks on kohtule esitatud 11.12.
  3. a arve nr 3081625 (tl 33). Arve kohaselt on ostetud erinevaid riideesemeid kokku 78,99 euro väärtuses. Riiete ja jalanõude kulutuste osas on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased riiete ja jalanõude teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et üldtuntud on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kuna hageja on kasvueas laps, siis on tema sage garderoobi uuendamine ka vajalik. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka sellega, et osad riided tuleb osta mitmes komplektis, kuna lapse riided võivad määrduda tihemini ning kuluvad kergemini. Lisaks peavad lapsel olema kodused riided ning riided, millega laps saab olla lasteaias siseruumides. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, st et kulud riietele võivad olla hooajaliselt suuremad. Hageja ema on kohtuistungil selgitanud, et soetab enamuse hageja riietest ning jalanõudest teise ringi poest. Käesoleval juhul ei saa arvestada mastaabisäästu olemasoluga, kuna hageja vend on hagejast 13 aastat vanem. Arvestades väljatoodud asjaoludega ning esitatud tõenditega leiab kohus, et põhjendatud kulu riietele ja jalanõudele on 100 eurot kuus. 13.5 Kohtule on esitatud kviitungid ka toidukulude tõendamiseks ja hügieenitarvete ostmise tšekid. Kuludokumentidest nähtuvalt teeb hageja seaduslik esindaja sisseoste allahindlusi jälgides. Esitatud on tšekk välja söömise kohta (McDonalds) (tl 40). Asjaolu, et lapsed vajavad elamiseks ja kasvamiseks toitu ning igapäevaselt hügieenitarbeid, on kohtu hinnangul üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Toidu osas peab kohus vajalikuks märkida, et hageja on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju ja juurvilju. Kohus möönab, et arvestades hageja vanusega käesoleval ajal, siis tarbib ta eelduslikult koguseliselt vähem toitu kui täiskasvanu, kuid kuna tegemist on kasvava organismiga, peab ta toidulaud olema mitmekesisem ning kooskõlas tervisliku toitumise põhimõtetega, mis võib tuua omakorda kaasa täiendava kulu. Toidukulude arvestuse osas tuleb kohtu hinnangul arvestada ka sellega, et hageja sööb nii kodus kui ka lasteaias. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hageja mõistlikuks toidukuluks 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks ka hügieenikulu 50 eurot. Hageja kasutab käesolevalt veel mähkmeid. 13.6 Hageja seaduslik esindaja on kohtule esitanud kütusekulu tõendava dokumendi (tl 37). Esmalt märgib kohus, et hageja poolt esitatud kütusetšekk ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul asjakohaseks tõendiks. Välja ei ole toodud, et just nimetatud tšeki alusel oleks olnud vajadust last kuskile viia/tuua. Samas on eluliselt usutav, et tänapäevases elus võivad lapse vajadused transpordile olla reaalsed, s.o lasteaeda viimised ja koju toomised, väljasõidud vanavanemate juurde ja maakoju (käesoleval juhul Peipsi äärde), arstile, 5
(8)meelelahutusüritustele. Arvestades lapse vanusega ning transpordi vajadusele käesoleval ajal, loeb kohus põhjendatud transpordikuluks 110 eurot. 13.7 Kohus peab põhjendatuks tervishoiu kulusid 100 eurot. Esitatust nähtub, et hageja vajab eriarstide abi seoses mahajäämusega kõnearengus. Eriarsti vastuvõtt maksab 30 eurot, millele lisandub visiiditasu. Kohtu hinnangul on usutav, et igakord arsti poole ei pöörduta ning vajadusel saab lapsevanem osta ka käsimüügist näiteks palavikualandajat, valuvaigistit või vitamiine. Samuti on kohtu hinnangul usutav, et teatud vitamiinide või ravimite vajadus on lapsele aasta jooksul vajalik. Hageja on kohtule esitanud erinevate vitamiinide ostmise arved (tl 34-49). 13.8 Arvestades lapse vanusega on usutav, et lapsega võidakse külastada SPA-sid, käia reisidel jne. Kohus arvestab ka, et paljud meelelahutusasutused pakuvad alaealistele lastele soodushindasid (s.h ka perepileti näol) ning samuti on teatud kohad eelkooliealistele tasuta. Hageja seaduslike esindaja on kohtule selgitanud, et kuna kostja hagejaga ei suhtle, üritab ta erineva meelelahutusega lapse heaolu korvata, mistõttu on kulu meelelahutusele mõnevõrra suurem. Kohus peab põhjendatud kuluks meelelahutuses osas 150 eurot kuus. 14. Kokku on eeltoodust tulenevalt hageja ülalpidamiskulu ühe kuu kohta keskmiselt 880 eurot. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja ülalpidamiskulud on suuremad, kui seadusjärgne alammäär. 15. Kostja hagiavaldusele ja hageja vajaduste suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. 16. Järgnevalt peab kohus hindama hageja vanemate varalist seisu. 16.1 Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-165-13 (p 16) kinnitanud, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Kohus selgitab, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. 16.2 Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Maksuja Tolliameti andmetel (tl 60) on kostja palgatulu 2020. a olnud 30 174,98 eurot. 2021. a väljamaksed puuduvad. Hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt töötab kostja Rootsis ehitusel ning tema sissetulek on väga hea. Axxxxx Txxxxxx on varasemalt näinud kostja arvelduskonto väljavõtteid. Hagiavalduse kohaselt kostjal igasugune vara puudub. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks, et kostja on töövõimeline, saab palgatulu ja kostja majanduslik seis on keskmisest oluliselt parem. 16.3 Hageja seadusliku esindaja kinnitusel kannab ta kulusid varem saadud emapalgast (2000 eurot). Palk on 2500 eurot kuus ühest firmast ja lisandub stipendium kõrgkoolist. Hageja ema töötab kodus. Tööle naasis 2020. a septembris. Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 61) sai 6

(8)Axxxxx Txxxxxx
  1. a vanemahüvitist 5221,44 eurot ja Haigekassa ajutist töövõimehüvitist 815,68 eurot.
  2. a väljamaksed puuduvad. 19.05.
  3. a esitas Axxxxx Txxxxxx kohtule hagi tagamise taotluse kohtumenetluse ajaks elatisabi saamiseks seoses halva majandusliku olukorraga (tl 70). Vara puudub. 16.4 Tuginedes esitatud andmetele ja tõenditele, leiab kohus, et hageja vanemate varaline seis ei ole käesoleval juhul niivõrd erinev, et kõrvale kalduda võrdväärse ülalpidamise andmisest. Kuigi Maksu- ja Tolliameti andmetest ei nähtu hageja seaduslikul esindajal palgatulu, on viimane kinnitanud, et teenib igakuiselt sissetulekut 2500 eurot. Kostja igakuine sissetulek
  4. a oli samuti ligikaudu 2515 eurot. Seega on mõlemad vanemad suutelised andma lapsele igakuiselt ülalpidamist 650 euro ulatuses. Kohus leiab, et laps ei pea elus toime tulema minimaalsega, kui tema vanematel on võimalus lapsele pakkuda paremat elustandardit. Kui kostja soovib väita, et hageja vajadused on väiksemad kui hagiavalduses esitatud, peab kostja seda tõendama. Kostja ei ole praegusel juhul seda teinud. Kostja ei ole ümber lükanud eeldust, et hageja vajadused ühes kuus on suuremad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kohus võib lapse huve puudutavas vaidluses TsMS § 230 lg 3 alusel omal algatusel tõendeid koguda, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas saab kohus nimetatud sätte alusel tõendeid siiski koguda nende asjaolude kohta, mis on vaidluse all. Kui pooled ei vaidle hageja vajaduste suuruse üle, ei saa kohus TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ka TsMS § 230 lg 3 alusel hagimenetluses omal algatusel selle kohta tõendeid koguda.
  5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja hagi elatise väljamõistmiseks kostjalt suuremas ulatuses kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tuleb rahuldada. Kohus, arvestades hageja igakuiseid vajadusi, aga ka kostja sissetulekut, peab põhjendatuks määrata lapsele makstava elatise suuruseks 650 eurot kuus. Igakuine elatis summas 650 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 16.11.
  6. a.

§ 102lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest.

  1. Puutuvalt tagasiulatuva elatise väljamõistmisse alates
  2. a jaanuarist, märgib kohus järgmist.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule hagiavalduse Ixxxxr Txxxxxx vastu elatise nõudes 16.11.

  1. a, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist alates 01.01.
  2. a. Võttes aluseks, et kostjal tuleb tasuda igakuiselt hageja ülalpidamiseks 650 eurot, kujuneb perioodil 01.01.
  3. a kuni 15.11.
  4. a hageja kasuks tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise summaks 6825 eurot. Seega tuleb kostjalt nimetatud perioodil hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt välja mõista elatis kogusummas 6825 eurot.
  5. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 7

(8)Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid (sh puudub lepinguline esindaja). Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hagejalt menetluskulude nimekirja küsida. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.