← Eesti

2-20-6398/33

Obsah (6)§ 190§ 14§ 481§ 501§ 2231§ 187

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-63

) § 187 lg-te 1 ja 2 ning § 190 p-i 1 alusel on täidetud.

§ 190

järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel on ebaõnnestunud. Kostjad ei ole

§ 190

eeldust ümber lükanud.

§ 14

lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Maakohus leidis, et kuna

  1. septembril 2018 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise kokkulepe on kehtetu, siis on kinnisasi asukohaga X, eluruum nr X (registriosa nr X) kostjate ühisomandis. Maakohtu hinnangul ei tõenda kostjate poolt esitatud tõendid seda, et korteriomandi näol on tegemist kostja II lahusvaraga. Korteriomand omandati kostjate poolt abielu kestel, seega on perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt korteriomandi näol tegemist kostjate ühisvaraga. Asjaolu, et korteri eest toimunud makse on teostatud kostja II pangaarvelt ja/või, et kostja II sel ajal töötas (sai töötasu) ei tähenda, et tegemist oleks kostja II lahusvarasse kuuluvate vahenditega. Riigikohus on asunud seisukohale, et varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud ühisvarasse kuuluvad varalised õigused, mh varalised nõuded töötasule (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 39). Eeltoodu alusel jättis maakohus vastuhagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja taotletud ühisvara jagamise viis on põhjendatud. Kostjate seisukoht selles, et kostjate eluaseme kaotusega satuvad kostjad ja nende alaealised lapsed raskesse olukorda, ei ole põhjuseks hagi rahuldamata jätmiseks. Maakohus nõustus hagejaga, et kinnisvara müük täitemenetluses on tavaline ja üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  2. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või alternatiivselt vabastada kostja II menetluskuludest TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostjad paluvad hageja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega uued tõendid. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on TsÜS § 157 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 sätetele möödus aegumistähtaeg hageja nõuetes täitemenetluste nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX raames vastavalt
  3. veebruaril 2021 ja
  4. veebruaril
  5. Nõudeõigus hageja nõuetes täitemenetluse nr XXX/XXXX/XXX raames lõppes
  6. märtsil
  7. Hageja nõuete aegumistähtajad mööduvad tsiviilmenetluste raames
  8. aprillil
  9. Aegumistähtaegade lõppemise tõttu lõpetatakse täitemenetlused ja tühistatakse ka hageja nõuded. Kostja II esitas kohtule tõendid selle kohta, et vaidlusalune korter soetati tema rahaliste vahendite eest. Korter soetati pärast täitemenetluste algatamist. Korter tuleb lugeda kostja II lahusvaraks. Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud. Kostja II ei ole seotud kostja I võlgadega. Menetluskulude kostja II kanda jätmine on ebaõiglane.
  10. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja lisas apellatsioonkaebuse vastuse juurde uued tõendid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
  12. märtsi 2021 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna Viru Maakohtu
  13. märtsi 2021 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
  14. Eelkõige võtab ringkonnakohus seisukoha kostjate ja hageja poolt ringkonnakohtule esitatud täiendavate tõendite kohta. 8.
  15. Kostjad on esitanud täiendavate tõenditena ringkonnakohtule kohtutäituritele täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX esitatud avaldused täitemenetluse lõpetamiseks jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumise tõttu. Hageja on esitanud täiendavate tõenditena ringkonnakohtule kohtutäitur Risto Küti 22.04.2021 täitemenetluse jätkamise teated ning OÜ Julianus Inkasso 10.02.2020 hoiatused kostjatele. 8.
  16. Kostjad leiavad, et seoses seaduse muudatustega on täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX täitmisel olevad nõuded aegunud ning seetõttu puudub vajadus müüa kostjate vara. Alates 01.04.2021 on jõustunud järgmised täitemenetluse seadustiku muudatused.

§ 481

lg 1 (jõustunud 01.04.2021) kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu, kui: 1) võlgnik on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu; 2) jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg ja 3) sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu. 5

§ 501

lg 1 alusel edastab kohtutäitur täitemenetluse seadustiku § 481 lõike 1 punktis 1 nimetatud võlgniku avalduse sissenõudjale enda valitud viisil, kui on täidetud sama lõike punktis 2 sätestatud tingimus, ja annab tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks. Võlgniku avalduse edastamise korral selgitab kohtutäitur sissenõudjale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud võlgniku õigust esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kohtutäitur ei lõpeta täitemenetlust täitemenetluse seadustiku § 481 lõike 1 alusel, teavitab kohtutäitur võlgnikku tema õigusest esitada kohtule avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse käesoleva seadustiku § 2231 alusel.

§ 2231

lg 1 järgi võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. Kohus vaatab võlgniku avalduse läbi hagita menetluses. Antud juhul on kostja I esitanud kohtutäituritele avaldused täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäituri täitemenetluse jätkamise teate kohaselt ei ole täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX saabunud

§ 481

lg 1 p-s 2 nimetatud nõude täitmise aegumise tähtaeg ja seetõttu kohtutäitur ei saa lõpetada täitemenetlust. Kohtutäitur on selgitanud võlgnikule, et tal on õigus esitada kohtule

§ 2231alusel avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

Täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX kostja I ei ole kohtutäituri seisukohta esitanud. Tulenevalt eelviidatud

sätetest (sh

§ 2231

lg 1) peaks kostja I esitama soovi korral kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, mis vaadatakse läbi hagita menetluses. Ringkonnakohus ei saa hinnata käesoleva menetluse raames seda, kas täitemenetluses olevate nõuete täitmine on aegunud või mitte. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus küll TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel kostjate taotluse võtta täiendavate tõenditena asja materjalide juurde kohtutäituritele täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXX ja nr XXX/XXXX/XXX esitatud avaldused täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kuid ringkonnakohus ei võta antud menetluses seisukohta selles, ka nimetatud nõuete täitmine on aegunud või mitte. 8.

  1. Hageja taotluse rahuldab ringkonnakohus osaliselt ja võtab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde kohtutäituri täitemenetluse jätkamise teated ning jätab võtmata asja materjalide juurde OÜ Julianus Inkasso 10.02.2020 hoiatuse kostjatele.
  2. Asja materjalide kohaselt esitas hageja nõude tunnistada kehtetuks kostjate vahel 27.09.2018 sõlmitud ühisvara jagamise kokkulepe ja lõpetada abikaasade ühisomandi kinnisasjale, asukohaga X, selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostjad esitasid vastuhagi, milles taotlesid ühisomandi lõpetamist ja abielu kestel soetatud vara, asukohaga X, kostja II lahusvaraks tunnistamist.
  3. Täitemenetluses tagasivõitmise nõude esitamise üldisi eeldusi reguleerib

§ 187

lg 2, mis annab sissenõudjale võimaluse tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument, tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

§ 190

reguleerib täitemenetluses abieluvaralepingu tagasivõitmise erikoosseisu ning võimaldab abieluvaralepingu tagasi võita eeldusel, et täidetud on ka

§-s 190 sätestatud eeldused.

§ 187

lg-s 2 sätestatud tagasivõitmise üldised eeldused kohalduvad ka ühisvara jagamise lepingu või abieluvaralepingu tagasivõitmise nõude korral. 11. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigustatult asunud seisukohale, et antud juhul on täidetud 6 nii

§ 187

lg-tes 1 ja 2 sätestatud tagasivõitmise üldised eeldused kui ka

§ 190p-s 1 sätestatud abieluvaralepingu tagasivõtmise erikoosseis.

11.

  1. Hageja on esitanud kohtutäituritele täitedokumendid, mis on sissenõutavad ja mille alusel on algatatud täitemenetlused kohtutäiturite Kristel Maalman ja Risto Kütt poolt. Kohtutäituri Kristel Maalman 20.04.2020 esitatud tõendiga täiteasjas XXX/XXXX/XXX (I kd tl 15-16) ning kohtutäituri Risto Kütt 07.04.2020 esitatud tõendiga täiteasjades XXX/XXXX/XXX ja XXX/XXXX/XXX (I kd tl 23) on hageja tõendanud, et sissenõude pööramine võlgniku lahusvara arvelt ei ole viinud nõude rahuldamiseni, ning täitmine on võimatu, s.o kostja I lahusvara arvelt on nõude rahuldamine täitemenetlustes ebaõnnestunud. 11.
  2. Pärast täitemenetluste alustamist jagasid kostjad (abikaasad) ühisvara jagamise kokkuleppega korteriomandi ja sõidukid ning jagamise tulemusel jäi korteriomand ja sõidukid kostja II lahusvaraks. Kostja II ei ole ühisvara jagamise lepingu kohaselt kostjale I hüvitist saadud vara eest maksnud. Seetõttu saab asuda seisukohale, et kostja I on loobunud olulisel määral oma varast.

§ 190

kohaselt eeldatakse tagasivõidetava tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist.

§ 190

järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel. Kostjad ei ole

§-s 190 eeldust ümber lükanud. Lähtudes käeoleva otsuse p-des 11.1 ja 11.2 märgitust on maakohus põhjendatult tunnistanud kehtetuks kostjate vahel 27.09.2018 sõlmitud abikaasade ühisvara jagamise lepingu. 12. Täitemenetluses abikaasade ühisvarale sissenõude pööramist reguleerib

§ 14

. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on

§ 14

lg 1 kohaselt lubatav siis, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus, või siis, kui täitedokument kohustab kohustust täitma mõlemat abikaasat. Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole ühisvarale sissenõude pööramisega nõus ning täitedokumendist ei tulene nõuet mõlema abikaasa vastu, peab sissenõudja nõudma võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist (

§ 14lg 2).

Antud juhul on hageja sissenõudjana nõudnud kostjate ühisvara jagamist.

  1. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 6 alusel varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Vastavalt PKS § 37 lg-le 3 jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Lähtudes eelviidatud sätetest on alusetu kostja II seisukoht, et vaidlusalune korter soetati tema rahaliste vahendite eest pärast täitemenetluste algatamist ning seetõttu tuleb korter lugeda kostja II lahusvaraks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et korteri ostu eest kostja II pangaarvelt makse tegemine ning, et sel ajal kostja II töötas ja sai töötasu, ei tähenda, et korteriomandi ost oleks toimunud kostja II lahusvara arvelt ning, et seetõttu muutus korteriomand kostja II lahusvaraks. Siinkohal on maakohus õigustatult viidanud Riigikohtu seisukohale, et varaühisuse puhul lähevad PKS § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud ühisvarasse kuuluvad varalised õigused, mh varalised nõuded töötasule (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 39). Korteriomandi ühisvarasse omandamisel olid kostja II rahalised vahendid kostjate ühisvara, mistõttu ei oma tähtsust, kumb kostjatest tasus korteriomandi eest. Kostja II raha kostjad jaganud ei ole. Asjaolu, et kostja I väidetavalt ei omanud korteriomandi ostu ajal sissetulekut, ei muuda kostja II raha lahusvaraks. Seega on õige maakohtu seisukoht, et kostjad ei ole tõendanud korteriomandi kuulumist kostjale II lahusvarana. 7
  2. Kostjad ei ole esitanud hageja nõutud ühisvara jagamise viisist erinevat jagamise viisi ning seetõttu on maakohus õigustatult otsustanud müüa korteriomandi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate väitega, et maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud, sest kostja II tuleks vabastada menetluskulude tasumisest. Maakohus on õigesti kohaldanud menetluskulude jagamisel TsMS § 162 lg-t 1 ning jätnud kohaldamata TsMS § 162 lg
  4. Kostjate väited, et 1) võlgnik on vaid kostja I; 2) kostja II kaotab osa oma varast ja 3) kohtuotsuse jõustumisel jäävad kostja II ja tema lapsed elukohata, ei ole aluseks menetluskulude jaotamisele TsMS § 162 lg 4 kohaldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata.
  5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja
  6. mai 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus 300 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust 2,5 tunni ulatuses (sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 2,25 h ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 h). Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ning menetluskulude nimekirja, millele kulus kokku 2,5 tundi, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul ülemäärane. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud
  7. mai 2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on seega 300 eurot (ilma käibemaksuta). See summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et kostjatel tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.