2-20-18752/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Liis Arrak Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18752 Kohtuasi Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu avaldus XX vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Avaldaja Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu (registrikood 80160964), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jevgenia Pahhutši Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
8. Jätta Harju Maakohtu
9. jaanuari
10. a määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Mitte tagastada XX-le määruskaebuselt tasutud riigilõivu. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
11. Tallinn, Tuulemaa tn 8 korteriühistu (avaldaja) esitas
12. detsembril 2020 Harju Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik) vastu võla väljamõistmiseks.
13. Avaldaja esitas
14. detsembril 2020 kohtule avalduse tagasivõtmise avalduse. Avalduse kohaselt tasus kolmas isik puudutatud isiku eest võlgnevuse.
15. Maakohus edastas
16. jaanuari
17. a kirjaga puudutatud isikule avaldaja
18. detsembri 2021 ja
19. detsembri 2020 avaldused ning määras puudutatud isikule tähtaja nende avalduste kohta seisukoha esitamiseks.
20. Puudutatud isik palus rahuldada avaldaja
21. detsembri
22. a taotlus
23. detsembri
24. a avalduse tagasivõtmiseks. Menetluskulu palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikule osutati õigusabi ajakuluga 9 tundi ja tunnitasumääraga 172,8 eurot (sh käibemaks), kokku on esindajakulu 1555,2 eurot.
25. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku menetluskulu kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Puudutatud isik on menetluskulu kindlaksmääramise avalduse esitamisel pahauskne ning tegemist on näiliku tehinguga, eesmärgiga rikastuda alusetult avaldaja arvelt. Puudutatud isik on vandeadvokaat ning lepingulise esindaja võtmisega tekitab puudutatud isik avaldajale kahju. MAAKOHTU MÄÄRUS
26. Maakohus jättis
27. jaanuari
28. a määrusega avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata. Avaldaja on avalduse tagasi võtnud, mistõttu puudub alus menetluse jätkamiseks. Menetluskulu jäi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 järgi avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja nõue oli rahuldatud enne kohtusse pöördumist. Kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku avalduse menetluskulu väljamõistmiseks. Puudutatud isiku menetluskulu ei ole TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ega vajalik. Selleks, et avaldajat ja kohut teavitada võla tasumisest ning esitada seisukoht loobumise avalduse osas, ei ole vaja õigusalaseid teadmisi. Seisukoha esitamine ei eeldanud asja sisulist analüüsi, kuivõrd võlg oli juba
29. detsembril 2020 kolmanda isiku poolt tasutud. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
30. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles tema menetluskulud jäid avaldajalt välja mõistmata, ja rahuldada puudutatud isiku menetluskulu kindlaksmääramise avaldus. Puudutatud isik palub talle tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Kohus ületas puudutatud isiku menetluskulu kindlaksmääramata jätmisel diskretsioonipiire. Puudutatud isik ei nõustu kohtuga, et puudutatud isiku menetluskulu ei ole põhjendatud ja vajalik. Kohus ei esitanud puudutatud isikule konkreetset küsimust, nt kas võlg on tasutud, vaid nõudis vastust puudutatud isikule edastatud kahe avalduse kohta. Puudutatud isikule on selgusetu, kuidas saab lepinguline esindaja väljendada seisukohta ilma materjalidega tutvumata. Lisaks oli avaldustes viidatud ka teisele kohtuasjale, mistõttu pidi esindaja ülevaate saamiseks lugema ka teist asja. Avaldaja on põhjendamatult nimetanud puudutatud isiku lepingulist esindajat tankistiks. Hoopis avaldaja esindaja tegevus on taunitav, kuna kliendilt raha välja meelitamiseks esitab ta kohtusse ilmselgelt põhjendamatuid avaldusi.
31. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
32. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
34. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude kindlaksmääramata jätmise osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seega on 2