Obsah (4)

§ 657§ 654§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-107925 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2020, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sid

) § 613 lg 1 p 1, mis sätestab asja lahendamise hagita menetluses, hakkas kehtima 01.01.

2. Maakohus leidis, et seadus ei kehtesta hagejale kohustust, et ühisomandi puhul tuleb majandamiskulud korteriomanike vahel jagada ja/või majandamiskulude nõudeid ühisomanike vastu ühiselt maksma panna. Kaasomandis oleva korteriomandi omanikud tasuvad ühiselt kaasomandi maksud ja majandamise kulutused. Kui kohustuse täitmiseks on kohustatud mitu isikut, eeldatakse, et nende puhul on tegemist solidaarvõlgnikega. Korteri ühisomanikud vastutavad hageja ees solidaarselt, osavastutus võib erandina kaas- 2 või ühisomanike puhul tekkida siis, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kostja ei ole selliste kokkulepete olemasolu tõendanud.
3. Maakohus analüüsis nõuete aegumist ning tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 154 lg
4. Hageja nõudeperioodi algus langeb
5. aastale. Arvestades, et aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, algas
6. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaeg 01.01.2015 ning lõppes 31.12.
7. Hageja esitas maakohtule hagi enne nõuete aegumist ning seega ei ole nõuded aegunud.
8. Maakohus analüüsis võlgnevuse kujunemist kostjale esitatud arvete alusel ning leidis, et esitatud arvete koostamisel on lähtutud kulude jaotamise põhimõtetest ning kulude jaotamise alusdokumentidest. Arveid on esitatud mh vastavalt
9. a hageja majanduskavale, mille kohaselt on remondifondi tariif 0,08 eurot/m2, hoolduse tariif 0,08 eurot/m2 kohta ja halduse tariif 0,30 eurot/m2 kohta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on ruutmeetripõhiseid makseid kostjale määratud lähtudes Lastekodu 25 - 27 eluruumi pindalast. Samuti on arvete koostamisel lähtutud hageja 08.04.2015 üldkoosoleku protokollist, millest nähtub haldustasu tariif 0,33 eurot/m2 kohta, hooldustasu tariif 0,10 eurot/m2 kohta, remonditasu tariif 0,13 eurot/m
10. Tariifid nähtuvad ka hageja
11. a majanduskavast. Arvete koostamisel on lähtutud ka hageja 12.04.2016 üldkoosoleku protokollist, mille kohaselt on hooldustasu tariif 0,12 eurot/m2, remonditasu tariif 0,15 eurot/m2, haldustasu tariif 0,34 eurot/m
12. Hageja nõuet tõendavad ka üldjaotustabelid, prügiettevõtte, liftihooldusettevõtte, kütte-ettevõtte, vee-ettevõtte ja energiaettevõtte arved. Arvetel kajastuv kindlustuse kulu on tõendatud kindlustusseltside poolt hagejale tasumiseks esitatud arvetega.
13. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks vaidlusalused arved on tasunud või et ta ei oleks teenuseid tarbinud. Samuti ei ole kostja vaidlustanud arvete suurust ega ühtegi hageja poolt esitatud alusdokumenti. Kostja on üksnes viidanud, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks arveid kostjale saatnud. Kohus selgitab, et arvete mittekättesaamine ei vabasta iseenesest teenuse eest tasumisest. Kostja ei ole tõendanud, et kohustus teenuste eest tasuda oli seotud arve kättesaamisega. Hageja on esitanud selgitused, et on arved edastanud kostjale elektrooniliselt ja paberkandjal pannud kostja korteri nr 27 postkasti. Hageja on koostanud edastamise kohta ka tabeli. Kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud ega märkinud, et ta ei kasutaks e-posti või et ei saaks arveid postkastist kätte. Ka hageja põhikiri sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma majandamiskulusid regulaarselt, üks kord kuus (põhikirja p 3.2.3). Seega pidi kostja olema teadlik, et makseid tuleb tasuda regulaarselt kord kuus. Kohus selgitab, et isegi kui kostja arveid kätte ei saanud, pidi kostja tegutsema heas usus ning hagejat arvete mittesaamisest teavitama, sest kostja ei ole vastu vaielnud, et ta tarbis teenust. Kostja ei ole esitanud selgitusi, milline konkreetne arve temani ei ole jõudnud ja mida ta on puuduoleva arve saamiseks ette võtnud. Samuti puuduvad tõendid, et kostja oleks menetluse ajal oma võlgnevust likvideerima asunud.
14. Eelnevast tulenevalt on hageja põhinõue 3945,25 eurot põhjendatud. Viivise 1078,48 euro väljamõistmisel tugines maakohus VÕS §-le 101 lg 1 p 6 ning arvete esitamise ajal kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-le
15. Kostja on palunud viiviste metoodikat puudutava otsuse tühisuse tuvastada, kuid hageja on 01.04.2019 täpsustuses viivise arvestusi korrigeerinud. Hageja on lähtunud sellest, et kõigepealt arvestatakse maksed põhivõla katteks ja siis viiviste katteks. Seega on ka viivisenõue põhjendatud. 3 Kostja apellatsioonkaebus
16. Kostja esitas maakohtu otsusele 23.12.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.
17. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud kostja poolt kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades esile toodud asjaolusid, mis annavad aluse hagiavalduse rahuldamata jätmiseks või vähemalt osaliseks rahuldamata jätmiseks. Hageja ei ole täitnud temal lasuvat tõendamiskoormist ja on jätnud olulised väited tõendamata. Hageja ei ole selgitanud, mida ta soovib konkreetsete tõenditega tõendada. Kuigi hageja esitas maakohtule täiendavaid tõendeid, millest nähtusid hageja kulutused, ei esitanud hageja arveid, mille alusel ta kostjalt võlgnevust nõuab. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja on tõendanud arvete esitamist kostjale. Maakohtu otsus nõuete aegumise kohaldamata jätmise osas on põhjendamata. Vastus apellatsioonkaebusele
18. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (

§ 654lg 6).

1. Maakohus leidis põhjendatult, et hagi ei ole aegunud. Hageja palus kostjalt välja mõista majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse perioodi eest 01.07.2014 kuni 01.04.
2. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega hakkas 2014.a sissenõutavaks muutunud nõuete aegumistähtaeg kulgema 2014.a aasta lõpust ja järgnevatel aastatel sissenõutavaks muutunud nõuete aegumistähtaeg selle aasta lõpust, millal nõue sissenõutavaks muutus. Aegumistähtaeg on kolm aastat. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 19.04.2017 ja hagiavaldus 27.06.2017, siis ei ole hageja hagi aegunud.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Hageja on esitanud kohtule majanduskavad, üldkoosolekute protokollid, majandamiskulude ja kommunaalteenuste kulude jaotustabelid ning teenuseosutajate arved. Kostja on esitanud üksnes üldsõnalise vastuväite, et hageja esitatud tõendid ei tõenda nõuet, kuid ei ole oma vastuväidet sisuliselt põhjendanud. Samuti ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et temale ei ole teenuseid osutatud. Maakohus on igat kostja korteri kohta esitatud arvet analüüsinud ning selgitanud, milliste tõenditega on hageja nõue tõendatud. Maakohus ei ole rikkunud tõendite hindamise reegleid ning apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda hageja nõude tõendatuse osas maakohtust erinevale seisukohale. 4
4. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale iga konkreetse arve esitanud. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole väitnud, et tal on mõni konkreetne arve saamata, vaid on seisukohal, et hageja peab tõendama kõikide arvete saatmist. Selline konkretiseerimata vastuväide ei ole käesoleval juhul piisav, et vaidlustada arvete saamist. Hageja on usutavalt selgitanud, et ta on saatnud arved kostja e-posti aadressile ja pannud postkasti. Sealjuures on hageja märkinud konkreetselt, millisel kuupäeval ta on arve postkasti pannud ning millal ja millisele e-posti aadressile on arve saadetud. Lisaks on hageja esitanud ka tõendi e-kirjaga 2014.a juuli arve saatmise kohta (II kd tl 148). Kostja ei ole väitnud, et ta ei kasuta postkasti või hageja märgitud kostja e-posti aadresse. Eeltoodule tuginedes loeb ringkonnakohus paljasõnaliseks kostja väite, et ta ei ole arveid saanud. Pealegi on maakohus õigesti märkinud, et kostja pidi põhikirjast tulenevalt olema teadlik, et majandamiskulude eest tuleb tasuda regulaarselt, üks kord kuus. Samuti on maakohus põhjendatult selgitanud, et isegi kui kostja arveid ei saanud, pidi ta tegutsema heas usus ja hagejat arvete mittesaamisest teavitama, sest kostja ei vaidlustanud, et ta tarbis teenuseid. Lisaks ei vabasta arvete mittesaamine kostjat teenuste eest tasumise kohustusest.
5. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti põhinõude rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus maakohtu otsust muuta ka viiviste osas. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja korrigeeris menetluse kestel viivisearvestust ja luges kostja poolt tehtud maksed esmalt põhivõla katteks ja siis viivise katteks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 5