) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt, rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (
lg 1).
lg 2 järgi asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seaduses või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (lühend õigusabileping) artikli 1 lg–st 1 tulenevalt kohaldub õigusabileping juhul, kui mõnel menetlusosalisel on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Kuivõrd hageja ja kostja on Vene Föderatsiooni kodanikud kohaldatakse käesoleva asja kohtualluvuse ja kohalduva õiguse määramisele õigusabileping. Olukorras, kus kohaldub õigusabileping, ei saa rahvusvahelist kohtualluvust kindlaks teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtualluvuse sätete järgi, kuna õigusabileping näeb ette ammendavad alused, millal teatud liiki tsiviilvaidlustes saab pöörduda Eesti kohtu poole. Kohus selgitas hagejale, et õigusabilepingus puudub erinorm elatiseasjades kohtualluvuse ja kohalduva õiguse määramise kohta. Tartu Ringkonnakohus 21.01.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-18-12235 märkinud, et õigusabilepingu artiklid 30 ja 32 reguleerivad vanemate ja laste õigussuhete puhul kohalduvat õigust ja kohtualluvust ning õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et elatisevaidlused vanemate ja laste vaheliste õigussuhete alla pigem ei paigutu (vt M. Torga. Kohalduva õiguse ja selle sisu kindlakstegemine rahvusvahelistes eraõiguslikes vaidlustes. – Juridica V/2014, lk 412 allviide 44; M. Torga.
– V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Ringkonnakohtu hinnangul on selline tõlgendus kooskõlas õigusabilepingu eesmärgiga. Ringkonnakohus nimetatud määruses tuli järeldusele, et kohtualluvuse kindlakstegemiseks tuleb pöörduda üldnormi ehk artikkel 21 poole, mille lg 1 kohaselt kui leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nimetatud sätte järgi tuleks seega käesolev vaidlus lahendada Vene Föderatsiooni kohtus, kuna kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Samas saavad õigusabilepingu poolte kohtud arutada õigusabilepingu artikkel 21 lg 2 alusel asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kohtule ei esitatud kostja kirjalikku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. Seega esitatud kujul ei allu käesolev asi Eesti kohtule. 2
MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid asjas ei ole. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.