Obsah (6)

§ 130§ 129§ 115§ 117§ 118§ 125

Tsiviilasi nr 2-20-143261 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-143261 T

) § 130 lg 1 kohaselt teise isiku nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal esindusõigust ei ole, peab ta

§ 130

lg 2 kohaselt lisaks hüvitama teisele poolele ka tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju. Hageja nõuab kostjalt lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist

§ 130lg 2 alusel.

5.

§ 130

lg 2 alusel esitatava nõude eeldused on järgmised: 2 - kostja sõlmis esindatava nimel hageja nimetatud lepingud; - kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus; - esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks

§ 129

lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud

§ 129

lg-st 1 tulenevalt tühised; - kostja teadis või pidi teadma, et tal ei ole teise isiku (esindatava) nimel tegutsemiseks esindusõigust; - hagejale tekkis kostja esindusõiguse puudumise tõttu

§ 130lg-s 2 nimetatud kahju (vt Riigikohtu 22.

juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-16650, p 11.2). 6.

§ 115lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu.

Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Vaidlust ei ole selles, et kostja tellis hagejalt kaupu, st tehingud olid tehtud esindatava (T. O.) nimel. Kohus palus 29.03.2021 määruses hagejal märkida selge seisukoht, kelle nimel kaupu ja teenuseid telliti, ning hageja on selgitanud, et kostja tellis kaupu T. O. nimel. Tehingute tegemist esindatava nimel kinnitab asjaolu, et arved on vormistatud T. O. nimele. Hageja on käsitlenud ostjana ja kohustatud isikuna T. O.. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli tehingute tegemiseks esindusõigus. 7. Esindusõigus on

§ 117

lg 1 kohaselt õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.

§ 117

lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).

§ 118

lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.

1. Kostja väitel oli ta T. O. töötaja ja volitatud isikuks. Oma väite tõendamiseks esitas kostja T. O. toonase juhatuse liikme A. V. 15.02.2021 e-kirja, milles ta kinnitab, et kostja omas T. O. volitust võtta S. kauplusest kaupu (kostja vastuse lisa 1, dtl 63). Hageja hinnangul kostja ei olnud T. O. volitatud esindaja. Hageja viitab, et kõik T. O. poolt edastatud volitused olid digitaalselt allkirjastatud, samuti viitab hageja, et Maksu- ja Tolliameti töötajate registril põhinevatel andmetel ei olnud
2. aasta III kvartalis T. O. enam ühtegi töötajat, ning et koos töösuhtega lõpevad ka töötajale tööandja esindamiseks antud volitused. Kostja vaidles vastu hageja väitele, et T. O. ei olnud vaidlusaluste ostude ajal enam ühtegi töötajat, märkides et T. O. on deklareerinud
3. a III kvartalis tööjõumaksusid kokku 59 185,64 eurot ja maksustatav käive on olnud 129 535,35 eurot, ning et asja juures olevate arvete kohaselt on mitmed T. O. töötajad käinud sel ajal (
4. a III kvartal) hageja juures kaupa võtmas. Hageja hinnangul nimetatud tööjõumaksud on ilmselt seotud töötajate viimase töötasu väljamaksetega, aga võivad olla seotud ka juhatuse liikme tasudega. Kohus märgib, et iseenesest on õige hageja seisukoht, et koos töösuhtega lõpevad ka töötajale tööandja esindamiseks antud volitused.

§ 125

lg 2 p-de 7 ja 8 kohaselt volitus lõpeb, kui see tuleneb volituse andmise aluseks olevast tehingut või volituse andmise aluseks olev tehing lõpeb. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui töötajale või käsundisaajale on tema lepinguliste kohustuste täitmiseks antud volitus, lõpeb see automaatselt töö- või käsunduslepingu lõppemisel (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2010, lk 369). Esitatud tõendite põhjal on ebaselge, millal lõppes kostja ja T. O. töösuhe ning millise ajaperioodi kohta on T. O. tollane juhatuse liige andnud kinnituse kostja volituste kohta. 3 9. Kohus leiab, et volitus sai praegusel juhul tekkida ka

§ 118

lg 2 alusel, mille kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tegemist on juhtumitega, kus volitus tekib erandina seaduse alusel, seadusest tuleneb vastavate eelduste täitmise korral fiktsioon, et esindajale on antud volitus. Tegemist ei ole seega pelga eeldusega esindusõiguse andmise kohta, mille esindatav saaks volituse puudumist kinnitavate tõendite esitamise kaudu ümber lükata (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2010, lk 355). Hageja on ise väitnud, et T. O. nimel tellis hagejalt kaupu ja teenuseid pidevalt T. O. töötaja R. K. (kostja). Samuti on hageja väitnud, et kostja tööandjaks enne T. O. oli hageja, mistõttu oli pooltel tekkinud usaldussuhe ning kaupu väljastanud ning teenust osutanud töötajatel ei olnud alust kahtlustada, et kostjal puudus volitus T. O. esindamiseks. Tõendamaks kaupade üleandmist kostjale on hageja esitanud oma töötajate kinnitused. Marek Liiase kinnituse (dtl 74) kohaselt Isik (kostja) käis S. A. T. poes tihti ja kuna varasemad probleemid puudusid, tekkis inimese vastu usaldus. Isikul oli enamjaolt kiire ja võttis kauba nö. mööda minnes. T. K. kinnituse (dtl 76) kohaselt Kuna R. K. oli S. A. endine töötaja ja ka T. O. oli pikaaegne usaldusväärne kliendi suhe, siis toimus kauba väljastamine nö. sõna peale. Selline käitumismudel oli aastaid toiminud ja ei olnud põhjust kahelda kellegi usaldusväärsuses. V. A. kinnituse (dtl 80) kohaselt Kuna aegade jooksul (juba endise meistri M. P. ajast) oli meie Tartu rasketehnika osakonnal T. O. (isik R. K.) osas tekkinud usalduslik side ja T. varasematel aegadel arvete maksmisega erilisi probleeme polnud, siis juhtuski nii, et sai tookord R. väljastatud kaupa ilma saatelehele allkirja võtmata kuna tol hetkel oli temal ja endal ka kiire. Arved kaupade ja teenuste eest maksmiseks on väljastatud T. O. Eelnevast saab kohtu hinnangul järeldada, et kostja avaldused või käitumine mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et T. O. oli volitanud kostjat hagejalt kaupu ja teenuseid tellima. Hageja nõue puudutab juulis ja augustis 2020 tellitud kaupu ja teenuseid. Kostja on esitanud hageja 30.08.2019, 30.09.2019 ja 31.10.2019 arved T. O. (kostja 19.04.2021 seisukoha lisad 1-3, dtl 94-103), millest nähtuvalt on kostja T. O. nimel ka varem kaupu võtnud. Kostja väitel ei ole varasemate kostja tehtud tellimuste osas probleeme tõstatatud ning hageja ei ole seda kostja väidet vaidlustanud. Hageja töötajate kinnitustest nähtuvalt varasemalt probleemid puudusid. Arvestades et kostja oli ka varem T. O. nimel tellimusi teinud, millega probleeme ei olnud, saab kohtu hinnangul lugeda, et T. O. teadis või pidi teadma, et kostja tema nimel esindajana tegutses ja talus kostja tegevust. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et volituse puudumisel saab volituse lugeda tekkinuks

§ 118lg 2 alusel.

10.

§ 129

lg 3 kohaselt kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita. Heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale.

§ 129

lg 4 kohaselt kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Hageja väitel saatis ta T. O. järelepärimise (hagi lisa 6, dtl 45-46), milles küsis T. O. heakskiitu kostja poolt tehtud tehingute osas kahe nädala jooksul. Kuna hageja ei saanud T. O. vastavasisulist kinnitust, leiab hageja, et hageja ning T. O. vahelised tehingud on tühised osas, mis puudutab kostja poolt kaupade vastu võtmist. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud, et oleks edastanud T. O. kirja heakskiidu sooviga. Kuna hageja ei ole tõendanud T. O. järelepärimise saatmist, milles küsis heakskiitu kostja poolt 4 tehtud tehingute osas, leiab kohus, et ei saa

§ 129lg 4 alusel lugeda, et T.

O. ei ole tehinguid heaks kiitnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Arvestades et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
2. Kostja menetluskulude nimekirja ja täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1560 eurot (1170 eurot + 390 eurot). Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat R. V., kelle ajakulu oli kokku 10 tundi ning tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Täiendavale menetluskulude nimekirjale ei hageja seisukohta ei esitanud, kuid 27.04.2021 menetluskulude nimekirja osas leidis, et see on esitatud hilinenult ning et selles toodud lepingulise esindaja ajakulu pidas hageja põhjendatuks 4,5 tunni ulatuses.
3. Kohus märgib esmalt, et kostja menetluskulude nimekiri ei ole esitatud hilinenult. Kohus andis 20.04.2021 e-kirjaga kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 27.04.
4. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu ning esindaja poolt menetluses tehtud toiminguid ja esindaja kvalifikatsiooni, hindab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 7 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS) § 174 lg 10). Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks 1092 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5