Obsah (4)

§ 199§ 65§ 75§ 76

1-20-1224 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-1224 (20233000187) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär I

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Artjom Gavrilik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata OSAÜHINGule IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Artjom Gavrilikile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 276,36 eurot (kakssada seitsekümmend kuus eurot ja 36 senti), sh käibemaks 46,06 eurot (nelikümmend kuus eurot ja 06 senti). Jätta riigi kanda riigi õigusabi kulu osaliselt, s.o summas 42,36 eurot. Mõista Artjom Gavrilikilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulu osaliselt, s.o summas 234 eurot (kakssada kolmkümmend neli eurot), mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700007957 ning selgitus „Artjom Gavrilik, 1-20-1224, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-20-1224 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 14.02.2020 otsusega tunnistati Artjom Gavrilik süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 1 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohu 10.05.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 27 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka ning karistuse kandmata osa 1 aasta ja 24 päeva vangistust asendati 384 tunni üldkasuliku tööga, määrates töö tegemise tähtajaks 1 aasta. Artjom Gavrilik kohustus töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 03.03.

1. Viru Maakohtu 21.10.2020 määrusega pöörati Artjom Gavrilikule mõistetud karistuse kandmata osa vangistus 1 aasta 24 päeva täitmisele.
2. 30.04.2021 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Artjom Gavrilik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Artjom Gavrilik karistusaeg algas 19.10.2020, see lõppeb 12.11.2021 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 30.04.2021.

Artjom Gavrilik isikuandmetele tuginedes vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta Artjom Gavrilik ennetähtaegset vabanemist.
2. Kohtuistungi eelselt esitas MTÜ Uus Võimalus tõendi Artjom Gavriliku rehabilitatsiooniprogrammiga liitumise ja selle katkemise asjaoludest 14.02.2020 seisuga. Kaitsja esitas kohtuistungi eelselt kaitsja teabenõuded ning vastused teabenõuetele Viru Vanglast, MTÜ-st Uus Võimalus ja SA-st Viljandi Haigla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil avaldas Artjom Gavrilik, et toetab enda ennetähtaegset vabastamist. Soovib palub end suunata Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse. Iseloomustuses esitatud andmed ei ole õiged. Peale iseloomustuse esitamist kohtule, on muutuse see, et töötab vanglas koristaja ametikohal. Öömajas on tõesti ööbinud. Rehabilitatsioonikeskusest lahkus, kuna seal ei olnud võimalik üldkasuliku töö tunde teha. Pojaga on head suhted, toetab poega materiaalselt, reisitakse koos ringi, suhtleb pojaga ning osaleb kasvatamises. Soov on anda pojale hea haridus. Ühisealmus elamist kontaktisikuga arutanud ei ole. Kontaktisikule avaldas, et ei ole kus elada, aga elukoht oli olemas, soov on minna rehabilitatsioonikeskusesse. Ei palunud kontaktisikut, et too kirjutaks iseloomustusse, et elukohta ei ole. Töö motivatsiooni puudumisega on kontaktisik andnud valeinformatsiooni. Kõik on vale. Vanglas viibimine on avaldanud mõju käitumisele. Siiralt kahetseb toimepandut. Vabastamisel täiendavate kohustustega on nõus. Narko- ja alkosõltuvusest soovib vabaneda.
4. Süüdimõistetu kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta, tuues täiendavalt välja, et iseloomustus sisaldab kontaktisiku subjektiivset arvamust. Karistuse kandmise eesmärgid on täidetud. 2 1-20-1224 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Artjom Gavrilik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 8.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Artjom Gavrilik on ära kandnud mõistetud vangistusest ettenähtud ajavahemiku, mistõttu on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Seega Artjom Gavrilik puhul tuleb nentida formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt Artjom Gavrilik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 10. Hinnates Artjom Gavrilikuga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Artjom Gavrilik käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Kohus toob välja, et Artjom Gavrilik on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Eelnimetatut arvestab kohus positiivse asjaoluna vabastamisküsimuse otsustamisel. Iseloomustuses toodu kohaselt Artjom Gavrilik on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis ning omandab riigikeelt. On asunud täitma töökohustust. Kohus väärtustab sedagi, et Artjom Gavrilik soovib vabanemise korral vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. Arvesse võtab kohus sedagi, et MTÜ Uus Võimalus on hinnanud positiivseks Artjom Gavriliku kinnipidamise eelselt rehabilitatsioonikeskuses viibitud perioodi. Olemas on elamisluba. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse Artjom Gavrilik ennetähtaegseks vabastamiseks. 11.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Artjom Gavriliki karistuse eesmärk ei ole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Artjom Gavrilik tunnistati süüdi ja ta kannab karistust varavastase kuriteo toimepanemises. Vanglakaristus kannab kinnipeetav esmakordselt. Vangistuse kandmise aluseks olev kuritegu oli toime pandud kvalifitseeriva tunnusena süstemaatiline süütegu. Artjom Gavrilikule mõistis kohus liitkaristuse kohtuotsuste kogumis. Artjom Gavrilik on pidanud võimalikuks käituda viisil, kus ta ei väärtustanud talle antud võimalust kanda karistus vabaduses üldkasulikku tööd tehes. Artjom Gavrilik pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et Artjom Gavrilik on toime pannud eriliigilised süüteod, nii isiku- kui ka varavastase süüteo. Eeltoodust järeldub, et Artjom Gavrilik ei ole väärtustanud teiste isikute ootust oma tervise ja vara kaitsel. Seega on Artjom Gavrilik korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on toime pannud eriliigilisi süütegusid ja seda karistuse kandmise ajal. Artjom Gavrilik on kolm korda kriminaalkorras karistatud isikuks, kes korduvalt ei ole väärtustanud kohtu usaldust kanda karistus vabaduse tingimustes. 3 1-20-1224
2. Kui siia juurde arvestada, et viimase käitumiskontrolli ajal Artjom Gavrilik rikkus kohustust registreerida end tähtaegselt kriminaalhooldusametniku juures, siis kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Artjom Gavrilik naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta käitumiskontrolli nõuete täitmist. Väljatoomist väärib seegi, et üldkasuliku töö ajakava Artjom Gavrilikuga kokku leppida ei jõutud ja tööd Artjom Gavrilik sooritama ei asunud, kuna Artjom Gavrilik ei ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Oma varasema käitumisega on Artjom Gavrilik väljendanud motivatsiooni puudumist kanda mõistetud karistus vabaduse tingimustes.
3. Artjom Gavriliku käitumisena karistuse kandmise aja kontekstis on arvestatav nii ajavahemik, mil talle mõistetud karistus oli asendatud üldkasuliku tööga, kui ka hilisem, täitmisele pööratud vangistusaeg. Viimatist, ehk täitmisele pööratud karistusaja osa hindab kohus läbituks positiivselt ja Artjom Gavrilik vabastamist toetavaks. Mis puudutab Artjom Gavriliku asendatud karistusaja aega, siis leiab kohus, et hinnang tema tingimisi kantud karistusajale on negatiivne ja see toob kaasa kohtu otsustuse tema ennetähtaegse vabastamise võimatuse kohta.
4. Artjom Gavriliku kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et süüdimõistetul puudub kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt registrijärgne elukoht Artjom Gavrilikul puudub. Ööbimiskohaks on olnud kohaliku omavalitsuse peetav öömaja. Artjom Gavrilik, ajal mil talle oli antud võimalus kanda karistus vabaduse tingimustes üldkasulikku tööd tehes on vahetanud sagedasti oma elukohti. Nii on ta veebruaris 2020 elanud Alutaguse vallas Vaikla külas asuvas rehabilitatsioonikeskuses. 29.06.2020 on avaldanud, et elab Tallinnas, aadressil x. Seejärel süüdimõistetu saabus 17.07.2020 elama heategevusfondi taastuskeskuse rehabilitatsiooniteenusele Lääne-Viru maakonnas Aseri vallas Koogu külas, kuid 26.08.2020 lahkus rehabilitatsioonikeskusest. Artjom Gavriliku edasine asukoht ei olnud teada ning kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande arutamiseks Viru Maakohtu 12.10.2020 määrusega kuulutati Artjom Gavrilik tagaotsitavaks. Kinni peeti Artjom Gavrilik Narvas. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise iseloomustuse kohaselt elukoht Artjom Gavrilikul puudub. Artjom Gavriliku enda sõnul on elukoht siiski olemas, rehabilitatsioonikeskuses. Sooviks on elada Viljandi Haigla Sillamäe rehabilitatsioonikeskuses. Viljandi Haigla seisukoha järgi rehabilitatsioonile allumise motivatsioon puudub. MTÜ Uus Võimalus on valmis võtma Artjom Gavriliku rehabilitatsiooniteenusele, kui kinnipeetaval vastav soov tekib. Vastava soovi ilmnemist on kinnipeetav ja tema kaitsja avaldanud. Kokkuvõtvalt võib sedastada, et elukoht on Artjom Gavrilikul rehabilitatsioonikeskuses MTÜ Uus Võimalus olemas. Nagu kohus viitas, siis registrijärgne elukoht kinnipeetaval puudub. Ka puudub soov elada Kohtla-Järvel asuvas ühiselamus. Kohus sedastab, et kinnipeetaval on soov elada rehabilitatsioonikeskuses, kuid arvestades varasemat nomaadlikku elustiili, tuleb nentida et tõsiselt ei saa suhtuda Artjom Gavriliku avaldatud soovi elada kindlaksmääratud, nt rehabilitatsioonikeskuses, elukohas. Artjom Gavriliku varasemad käitumisaktid seda lihtsalt ei toeta. Artjom Gavrilikule on omane vabalt kulgemine, soov toimetada oma äranägemise järgi ja varasemad käitumisaktid näitavad, et kriminaalhooldusele allumine ei ole esmane prioriteet.
5. Artjom Gavriliku kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine. Arvestades Artjom Gavrilik eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Artjom Gavrilik suhtes kohtul usaldus puudub. Usalduse puudumise tingib Artjom Gavrilik enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine. Analüüsides Artjom Gavrilik selgitusi, on kohus veendumusel, et Artjom Gavriliku senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kohtul tekib Artjom Gavriliku puhul usaldus, et kinnipeetav uut 4 1-20-1224 kuritegu toime panema ei asu. Artjom Gavrilik on alkoholi vaba elu elanud vaid karistuse kandmise ajal. Arvestades tema varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad Artjom Gavriliku käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita - Artjom Gavrilik on loobunud alkoholi tarbimisest. Arvestades Artjom Gavriliku iseloomustuses toodut, et kinnipeetava käitumist iseloomustab impulsiivsus, tagajärgedega arvestamata jätmine, ei saa anda ülemäära suurt osakaalu soovile hoiduda alkoholi tarbimisest.
6. Lisaks on kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks pikaajaline harjumus tarbida narkootilisi aineid. On tõsiasi, et narkootikumide tarbimise harjumus on kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks. Sõltuvust kinnipeetav ka tunnistab. Kui siia juurde arvestada, et Artjom Gavrilik soovib küll asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse, kuid kohtule esitatu kohaselt motivatsioon tegeleda oma harjumustega tarbida narkoaineid ning arvestades seejuures kindla töökohagarantii puudub, esineb risk uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele. Teada on, et inimene vajab oma esmavajaduste rahuldamiseks rahalisi vahendeid. Kui isik on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, tal on harjumus tarbida mõnuaineid ning seejuures puudub töökoha garantii, on risk uute kuritegude toimepanemise tõenäosusele kõrge. Kohus võtab seisukoha kujundamisel arvesse, et enda sõnul on kinnipeetav pidevalt töötanud. Töötamise registri andmetel on viimatine töökogemus aga 12 päeva pikk. Arvestades töökohagarantii puudumist, märkimisväärses suuruses võlakohustuste olemasolu summas enam kui 11 000 euro ulatuses, mida on hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks, varavastaste süütegude toimepanemist, ei saa kinnipeetava majanduslikule toimetulekule anda sellist osakaalu, mis toetab ennetähtaegset vabanemist.
7. Seoses lähedastega peab kohus vajalikuks peatuda sellel, et toetav lähedaste võrgustik Artjom Gavrilikul puudub. Lähedased vanematena on surnud, abikaasat/elukaaslast ei ole, registriandmed lapse olemasolu ei kinnita. Samas kirjeldab Artjom Gavrilik ise põhjalikult, kuidas ta osaleb oma alaealise lapse ülalpidamises. Seda kinnitavat dokumentatsiooni kohtule aga esitatud ei ole, kuid kinnipeetav oskab põhjalikult selgitada lapse kasvatamises osalimist. Kinnipeetav ise ei oska nimetada isikut, kellele saaks toetuda raskuste tekkimisel. Artjom Gavrilikul puudub toetav lähivõrgustik, kelle poole pöörduda raskuste tekkimisel. Ennetähtaegse vabanemise korral on riigi poolt pakutav tugi kriminaalhooldusametniku näol. Samas on Artjom Gavrilik süüdimõistmise aluseks oleva kohtuotsuse kohaselt näidanud üles huvi puudumist saada abi kriminaalhooldusametnikult karistuse edukaks kandmiseks vabaduse tingimustes. Artjom Gavrilik ei ole olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Artjom Gavrilik on kuritarvitanud kohtu usaldust, kui kohus asendas talle mõistetud karistuse üldkasuliku tööga. Usalduse puudumine välistab ka kinnipeetava ennetähtaegse vabastamata jätmise. Kohtu seisukoha järgi Artjom Gavrilik karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole olnud sellise pikkusega, mille pinnalt saaks teha tõsikindlaid järeldusi oma senise elukorralduse täielikus muutmises. Kantud karistuse aeg on selleks osutunud seni liialt lühikeseks. Artjom Gavrilik püüab ametnikuga manipuleerida, et saada iseloomustusse vaid positiivseid asjaolusid.
8. Arvestades Artjom Gavriliku varasemaid käitumisakte on kohus seisukohal, et kinnipeetava vabanemisprotsess peab olema etapiline. Näiteks läbi avavangla on Artjom Gavrilikul võimalus üles näidata, et ta on suuteline järgima kehtestatud nõudeid ja kohustusi. Käesoleva aja seisuga puudub kohtul veendumus, et kantud karistuse aeg on avaldanud kinnipeetavale sellist mõju, et ta on suuteline järgima tal lasuvaid nõudeid. Nagu kohus viitas, sellekohase seisukoha kujunemise aluseks on Artjom Gavriliku enda objektiivselt avaldunud käitumisaktid. Kohtu seisukoha järgi ei ole kantud karistuse aeg olnud sellise pikkusega, et Artjom Gavriliku enda avaldatud muutused tema mõtte ja käitumismaailmas oleksid püsivad ja kindlad. Kohus on pikaajaliselt, läbi aastate andnud Artjom Gavrilikule võimaluse kanda karistus vabaduse tingimustes ja ning tulenevalt Artjom Gavriliku enda käitumisest pöörati karistus täitmisele. Kantud karistusaega ei hinda kohus aga selliseks, mis tekitab usalduse, et 5 1-20-1224 karistuse kantud osa on oma eesmärgi täitnud. Kohus meenutab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtegi alust vabastada sellist isikut enne tähtaega ja kuidas varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Artjom Gavrilik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
10. Artjom Gavriliku kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. Analüüsides esitatud taotlust, leiab kohus, et kaitsja taotlus on põhjendatud nii menetlustoimingute kui neile kulunud aja osas. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
11. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1, 11, 4, 5 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse. Arvestades Artjom Gavriliku rahaliste kohustuste suurust ja liiki, siis kõnealune menetluskulu kuulub kinnipeetavalt välja mõistmisele osaliselt ning väljamõistetav osa kuulub tasumisele pikendatud tähtaja vältel (KrMS § 180 lg 1 alusel). (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 6