) § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib
lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul seega tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks elatise kokkuleppe sõlmimisel 02.01.2020 Harju Maakohtu kohtumäärusele, mille kohaselt peab kostja tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus ning kui seadusega kehtestatud miinimumelatis suureneb, suurendatakse kokkulepitud elatist koefitsiendiga, mis saadakse uue miinimumelatise jagamisel kehtiva miinimumelatisega, on oluliselt muutunud, ning et see muutus on tekkinud pärast 02.01.2020 ehk pärast kohtumääruse tegemist. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis (miinimumelatis nõude esitamise ajal on 292 eurot) ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. PKS § 102 lg 1 järgi isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte kokkuleppe kinnitamisel 02.01.2020 oli juba elatise miinimummääraks 292, kuid pooled lähtusid kompromissi sõlmimisel eeldusest, et hageja igakuised vajadused ei ole suuremad, kui 300 eurot, millest kostja tasub poole, s.o. 150 eurot kuus. Pooled vaidlevad selle üle kas hageja vajadused on muutunud. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised vajadused 644 eurot: toidukulud 230 eurot, garderoobikulud 95 eurot, eluasemekulud 70 eurot, tervisekulud 67 eurot, hügieenitarbed 40 eurot, sidekulud, 22 eurot, koolituskulud 75 eurot, transpordikulud 25 eurot, kulud meelelahutusele 20 eurot. Hageja märgib, et tema eluasemekulud (elekter, vesi, elamulaen, kommunaal) on 70 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et kindlasti ei saa hageja isa elamulaenu tagastamise kohustus olla seotud hageja hageja vajadustega. Veenev on kostja väide, et kui korteris, mida kasutab hageja elavad kolm inimest, siis on põhjendatud arvata, et korteriga seotud kulutused tuleb jaotatud kolmele tarbijale, mistõttu ei ole põhjendatud arvata, et hageja eluasemekulude summa võiks olla suurem kui 30 eurot. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tema eluasemekulud on 70 eurot. Hageja märgitud toidukulud on 230 eurot. Võib nõustuda kostjaga, et kui hageja isa sissetulek on 800 eurot ning perekond, kus hageja elab, koosneb kolmest liikmest (lapse isa, laps, lapse isa abikaasa), siis kogu peretoidukulud on 690 eurot kuus (230 eurot x 3) ei ole urutavad. Kohus nõustub kostjaga, et põhjendatud toidukulude summa hagejal võib olla 150 eurot. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et tema toidukulud on 230 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja tervisekulud (sealhulgas silma läätsed) 67 eurot. Kuna hageja ei ole tõendanud, mis kulud tal tervisega seoses igakuuliselt 67 eurot on, siis on põhjendatud arvata, et hageja tervisekulu ei ole suurem kui 25 eurot, mida ka kostja on peab põhjendauks ja vajalikuks kuluks. Hageja märgib, et tema kulutused hügieenilistele vahenditele on 40 eurot, kuid ei ole seda tõendanud. Seega saab kohus lugeda hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks hügieenile pidada 20 eurot, millega on kostja nõustunud. Hageja märgitud sidekulud (telefon ja internet kodus) 22 eurot. Hageja sidekulude kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Mõistlik on arvata, et koduinternetiga seotud kulud tuleb jagada kolme tarbija peale, kes kodus elavad. Seega on põhjendatud ja vajalik sidekulu hagejal 5 eurot, millega kostja on nõustunud. Hageja on märkinud, et temal on koolituskulud (huviringid) 75 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta käiks huvialakoolis, mistõttu ei saa lugeda koolituskulusid põhjendatuks ja suuremaks kui 30 eurot, millega on kostja nõustunud. Hagiavalduse kohaselt on hagejal transpordikulu 25 eurot. Hageja oma transpordikulu kohta tõendeid esitanud ei ole. Kuna on üldteada, et Tallinnas on tasuta transport ja transpordikuludega kostja ei ole nõustunud, siis kohus nõustub kostjaga, et hagejatranspordikulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud. Hagiavalduses on hageja märkinud, et tema garderoobikulud on 95 eurot, kuid hageja ei ole seda tõendanud. Kuna kostja ei pea garderoobikulusid põhjendatuks suuremas summas kui 65 eurot, siis ei ole ka kohtul põhjust arvata, et hageja garderoobikulud võiksid olla põhjendatud ja vajalikud suuremas summas kui 65 eurot, sest hageja vastupidist tõendanud ei ole. Lähtudes eeltoodust tuvastab kohus, et hageja igakuised vajadused kokku on 320 eurot. Samas ei ole hageja tõendanud, et tema igakuised vajadused oleksid muutunud seoses 02.01.2020 seisuga, kui kohus kinnitas kohtumäärusega poolte kokkuleppe suuremal määral kui kokkulepitud elatise summat suurendades kokkulepitud elatise koefitsiendiga. Olukorras, kus hageja mõlema vanema sissetulekuks on endiselt miinimumpalk ei ole ka veenev hageja väide, et hageja tegelikud vajadused oleksid sedavõrd muutunud, et arvata, et hageja mõlemad vanemad saavad hagejale anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o. kokku 584 eurot, kuid kummalegi vanemale enda ülalpidamiseks jääks 292 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja isa sissetulekud hoolimata sellest, et hageja isal oli juba 02.01.2020 elatise kokkuleppe kinnitamise kohtumääruse tegemise ajal tuvastatud osaline töövõime, on võrreldes elatise kokkuleppe sõlmimise ajaga on suurenenud (t.l. 22-27). Vaidlust ei ole selle üle, et hagejate vanemate varanduslik seisund ei ole muutunud sedavõrd, et see oleks aluseks juba kokkulepitud elatise suuruse muutmiseks (t.l. 49-51). Lähtudes eeltoodust ei ole hageja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis lubaksid kohtul tuvastada, et hageja vajaduses on muutunud sel määral, mis oleks põhjuseks muuta varasema kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe alusel tasumisele kuuluva elatise suurust. Hageja ei ole tõendanud, et tema vajdused oleks muutunud võrreldes ajaga, mil hagejal kohtumääruse alusel tuli hakata tasuma kostja kasuks kostja ülalpidamiseks elatist. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 36-43), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kostja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. Kuna ka asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kandnud menetluskulusid, siis määrab kohus kostjale hüvitatavateks menetluskuludeks 0 eurot. (digitaalselt alllkirjastatud) Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.