) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad S. P. pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 29.04.2021 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2000 eurot hiljemalt 13.05.2021. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb
Kohus leiab, et S. P. pärandvara (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pandivara, pankrotivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Reaalsed võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks puuduvad. Pankrotivarasse on laekunud 1304,33 eurot võlgnikule kuulunud pensioniosakute müügist, mille arvelt on tehtud väljamakse massikohustuste (0,16 eurot) ja ajutise halduri tasu ja 2 kulutuste (618 eurot) katteks. Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale väljamakset teostatud. Lisaks puudub vara kogu ulatuses massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on halduri hinnangul võlgniku surm ja asjaolu, et võlgniku eluajal tekkinud kohustusi ei olnud võimalik katta pärandvara arvelt. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Nõuetele vastuväiteid esitatud ei ole.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kristo Teder tuleb vabastada S. P. pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
aasta
lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ Kuna halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara maht on hoolimata halduri tegevusest väike, on haldur arvestanud töötasu tunniarvestuse järgi. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 7,75 tundi tunnitasuga 90 eurot. Haldur on palunud kohtul määrata kindlaks pankrotihalduri tasu summas 697,50 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) pankrotihaldur Kristo Tederi kasuks. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid pankrotihalduri tasu osas. Kohus leiab, et pankrotihaldur on pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Halduri tunnitasu ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus kinnitab halduri 3 tasuna 697,50 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) ja mõistab tasu välja pankrotihaldur Kristo Tederi kasuks.
lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud S. P. pärandvara (pankrotis) kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.