← Eesti

2-20-3969/44

Obsah (10)§ 162§ 350§ 329§ 657§ 654§ 414§ 235§ 422§ 171§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-3969 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parr

) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tõendatuks. Kostja ei ole esitanud avaldusi, millest nähtuks selgelt, et ta vaidlustab hageja esile toodud asjaolusid. Üksnes avalduse esitamine TVK otsuse läbivaatamiseks kohtumenetluses ei ole vastuväidete esitamisel piisav. Kostja peaks vähemalt välja tooma, milliseid hageja esitatud faktilisi asjaolusid ta vaidlustab. 3

(7)Lisaks on hageja väited tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega nende kogumis. Kõneeristusega on tõendatud, et hageja on suhelnud kostja seadusliku esindajaga. Kaudselt tõendab kõneeristus töösuhet, kuna hageja on suhelnud ka oma kostja juures töötanud töökaaslastega. Positsioneerimise kohta esitatud väljavõtted kinnitavad, et hageja viibis korduvalt Tartus aadressil Pikk 98 ning see on kohtule teadaolevalt kostja aadress. Kohus luges hageja esitatud kirjelduste ja tõenditega tõendatuks, et poolte vahel oli alates
  1. oktoobrist 2019 töölepinguline suhe. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 teise lause kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Võõrale juriidilisele isikule tema kontrolli ja juhendamise all ehitustööde tegemine on tavapäraselt tasuline tegevus. Asjaolu, kas tööandja on teinud vastava kande töötamise registrisse, ei mõjuta töösuhte tekkimist. Hageja väidete alusel lõppes tööleping poolte kokkuleppel
  2. novembril
  3. TLS § 79 järgi võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Kostja ei ole töölepingu lõppemist TLS § 79 alusel vaidlustanud. Kohus luges töösuhte lõppenuks. Kuna töösuhe kestis alates
  4. oktoobrist 2019 kuni
  5. novembrini 2019, tekkis kostjal TLS § 28 lg 2 p 2 alusel kohustus tasuda hagejale selle aja eest töötasu. Hageja väitel töötas ta ülalviidatud ajavahemikul kokku 192 töötundi ning poolte kokkuleppe kohaselt oli hageja netotunnitasu X eurot. Kostja ei ole nendele hageja väidetele vastu vaielnud. Seega pidi hageja poolte kokkuleppe kohaselt saama töötatud aja eest netotöötasu kokku X eurot (X × 192). Hagejal peaks olema seda arvestades saamata brutopalk 764 eurot, kuid nõude piiridest lähtudes saab kohus mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 727 eurot 28 senti (brutosummana). TLS § 71 kohaselt tuli kostjal hüvitada töölepingu lõppemisel kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas. Hageja on hüvitise summana nimetanud 128 eurot 28 senti (bruto). Kuna kostja sellele arvutuslikult vastu vaielnud ei ole, mõistis kohus selle kostjalt välja hageja näidatud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 alusel on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kuivõrd tööleping lõppes
  6. novembril 2019, tekkis kostjal sellele järgneval päeval kohustus tasuda hagejale saamata töötasu ning puhkusehüvitis. Seega tekkis hagejal ka viivise nõudmise õigus alates
  7. novembrist 2019 (hageja on tõenäoliselt eksimuse tõttu märkinud viivise väljanõudmise alguseks
  8. november 2018). Menetluskulud jättis kohus

§ 162

alusel kostja kanda, kuid kuna hagejal ole menetluskulusid tekkinud, tuleb jätta need kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub
  2. veebruaril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt rikkus maakohus kohtuotsuse tegemisel oluliselt tsiviilkohtumenetluse ülesandeid. Maakohus jättis kostja võimaluseta osaleda kohtuistungil, kuigi kostja andis 4

(7)kohtule teada, et tema seaduslik esindaja on haiguslehel ja seetõttu ei saa istungist osa võtta. Samuti ei võimaldanud maakohus kostja lepingulisel esindajal osaleda istungil videokonverentsi vormis (

§ 350lg 1).

Kohtu selline otsustus oli koroonaviiruse kiire leviku olukorras põhjendamatu. Maakohus oleks saanud korraldada asja lahendamise videokonverentsi teel ja sellisel juhul oleks kostjat saanuks esindada professionaalne õigusnõustaja (ning kostja õigused olnuksid kaitstud). Samuti oleks saanud kostja seaduslik esindaja osaleda videokonverentsi teel istungil haigena. Kohus oleks pidanud asja menetlemisel arvestama olukorraga riigis ning tagama pooltele võrdse võimaluse istungist osa võtta. 6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus ei ole menetlusõiguse norme rikkunud. Kostjalt oli nii TvLS-ist kui ka

-ist tulenev õigus ja kohustus enda seisukoha avaldamiseks juba TVK otsust vaidlustava avalduse esitamisel maakohtule. Kostja ei ole seda õigust ei kasutanud. Maakohus juhtis

  1. mai
  2. a kirjas sellele kostja tähelepanu ning andis kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks, kuid kostja jättis enda seisukoha kohtule esitamata. Tsiviilkohtumenetluses lasub tõendamiskoormus menetlusosalistel, kohus aga lähtub asja menetlemisel poolte esitatud asjaoludest. Kostja ei ole oma sisulist seiskohta esitanud ka apellatsioonkaebuses. Lisaks andis maakohus kostjale võimaluse enda seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks kohtuistungil. Kostja põhjendas kohtuistungile ilmumata jätmist korduvalt kostja seadusliku esindaja haigestumisega, kuid pole haigestumise kohta esitanud ühtegi tõendit, neid ei ole esitatud ka koos apellatsioonkaebusega. Seega on kostja väited seadusliku esindaja haigestumise kohta nii
  3. novembri
  4. a kui
  5. novembri
  6. a istungite ajal paljasõnalised. Kostja seaduslikul esindajal ei olnud kohtuistungilt puudumiseks mõjuvat põhjust ning tema viited menetlusõiguse rikkumisele kohtu poolt on alusetud. Kostja väited, et lepingulise esindaja leidmine, kes nõustuks osalema kontaktistungil, oli raskendatud koroonapandeemia tõttu, ei ole tõsiseltvõetavad. Kohtuistungite toimumise ajal ei olnud Eestis välja kuulutatud eriolukorda ning kohtutes toimusid igapäevaselt kohtuistungid. Kostja rikkus maakohtu menetluses oma tegevuse või tegevusetusega korduvalt

§ 329

lg-st 1 tulenevaid kohustusi ning hoidus põhjendamatult kõrvale asja menetlemises osalemisest, seda vaatamata kohtu pingutustele kostja menetluses osalemise tagamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 ple 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 5

(7)8.1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks maakohus jätnud ta võimaluseta osaleda kohtuistungil. Olukorras, kus üks pool või mõlemad pooled kohtuistungilt puuduvad, võib kohus

§ 414

lg 1 järgi lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

§ 414

lg 2 p 2 järgi ei või kohus asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, võib kohus sama paragrahvi lõike 3 alusel lahendada asja poole osavõtuta, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. 8.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt määras maakohus asjas neli kohtuistungit – need toimusid või pidid toimuma
  2. oktoobril,
  3. oktoobril,
  4. novembril ja
  5. novembril
  7. oktoobri 2020 istungil tuli asja arutamine edasi lükata põhjusel, et kostja esindaja ei olnud saanud kätte kohtukutset, teisel kahel juhul lükkas kohus arutamise edasi kostja taotlusel (tl-d 66, 71 ja 79). Kostja juhatuse liige taotles korduvalt istungi edasilükkamist põhjusel, et ta on haigestunud või kahtlustab enda koroonaviirusesse haigestumist (tl-d 65, 77, 84 ja 84).

§-st 345 tuleneb, et kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama.

§ 235

kohaselt on väite kohtule põhistamine väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

§ 422

lg 1 järgi võib mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks olla poole ootamatu haigestumine, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab nõuded haiguse põhistamiseks esitatavale tõendile.

§ 422

lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega. Käesolevas asjas ei ole kostja juhatuse liige enda haigestumist ega kohtusse ilmumise muid väidetavaid takistusi millegagi põhistanud. Seda ei ole kostja teinud ka apellatsioonimenetluses. Seega on apellatsioonkaebuses esitatud väited, nagu ei oleks kohus tohtinud kostja esindajata asja sisuliselt arutada, põhjendamatud. Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda järeldada, et

§ 414

lg 1 eeldused asja sisuliseks lahendamiseks kostja osavõtuta ei olnud täidetud või et esinesid sama paragrahvi lõikest 2 tulenevad piirangud asja sisuliseks lahendamiseks. 8.

  1. Toimikust nähtuvalt soovis kostja lepinguline esindaja O. Polehhina maakohtu
  2. novembri
  3. a istungist osa võtta videokonverentsi teel, kuid kohus seda ei võimaldanud. Seejärel teatas esindaja O. Polehhina
  4. novembril 2020 kohtule kostja poolt kliendilepingu ülesütlemisest ja esindaja volituste lõppemisest (tl-d 73 ja 80). Kohus lükkas asja arutamise
  5. novembri
  6. a istungil edasi (tl 79). Kohus arutas asja lõpuni
  7. novembril 2020 toimunud istungil, millele samuti kostja esindajat ei ilmunud. Eelmärgitut arvestades ei saanud kohtu väidetavad rikkumised
  8. novembri
  9. a istungi korraldamisel mõjutada asja lahendust. 6

(7)Ringkonnakohus lisab, et

§ 350lg-st 1 ei tulene kohtule kohustust istungi korraldamiseks videokonverentsina.

Kohtule on antud õigus kaaluda igal üksikjuhul istungi videokonverentsina korraldamise vajalikkust ja otstarbekust, arvestades mh

§-s 2 sätestatud eesmärke lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kindlasti ei saa olla ainumäärav poole või tema esindaja soov videokonverentsi korraldamiseks. Kohtu otsustus võib sõltuda mh sellest, kas videokonverentsi korraldamine on tehniliselt võimalik.

  1. a novembris oli koroonaviiruse levik Eestis küll kiire ja ulatuslik, kuid kohtutes (kohtumajades) olid tarvitusele võetud kõik Terviseameti poolt soovitatud meetmed viiruse leviku takistamiseks. Istungid kohtumajades toimusid. Kostja lepinguline esindaja pidi esindama asudes arvestama, et asjas võib toimuda ka n-ö kontaktistungeid. 8.
  2. Kostjal oli menetluses piisavalt aega oma õiguste kaitsmiseks ning põhjendatud vastuväidete esitamiseks. TvLS § 58 lg 4 kohase avalduse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagina esitas kostja maakohtule juba
  3. märtsil 2020 ning
  4. mai
  5. a kirjas andis maakohus kostjale tähtaja (20 päeva kirja kättesaamises) enda seisukohtade esitamiseks. Maakohtu antud tähtaja jooksul ega ka hiljem kostja maakohtule omapoolseid seisukohti ega vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei nähtu apellatsioonkaebusest, millised on kostja faktilised ja õiguslikud vastuväited hageja esitatud nõuete ja väidete kohta ning milliste tõenditega soovib kostja oma väiteid tõendada. Asjaolul, et kostja otsustas esindaja O. Polehhinaga
  6. novembril 2020 kliendilepingu üles öelda, ei ole eelmärgitut arvestades asja lahendamisel tähtsust.
  7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

10.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning kulude kandmine ei nähtu ka asja materjalidest. Seega ei ole vaja menetluskusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.