Obsah (7)

§ 168§ 424§ 423§ 173§ 190§ 179§ 178

2-18-5793 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel; vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021.a, Tallinn Tsiviilasja n

§ 168lg 4 alusel.

Hagi tagasivõtmise põhjuseks ei ole asjaolu, et kostja III on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja III on 21.06.2021.a esitanud endapoolse menetluskulude nimekirja, mida kostja on täpsustanud 30.06.2021.a menetlusdokumendis. Kokku palub kostja III hagejalt menetluskuludena välja mõista 1224 eurot (sh käibemaks). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 424 lg 1 järgi võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või 2 2-18-5793 protokollitakse (

§ 424lg 2).

Hagiavalduse tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas

§ 423lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata.

Hageja on kohtule teatanud, et ta soovib esitatud hagi tagasi võtta. Võttes eeltoodut arvesse, jätab kohus L. V. hagi I. M., A. M. ja Tallinn, Linnamäe tee 49 korteriühistu vastu kahju hüvitamise ja kahjuliku mõjuga rajatise eemaldamise nõudes

§ 424lg 1 ja § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

2.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Antud juhul ei ole hageja hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostjad oleksid hageja nõude rahuldanud. Hageja on selgitanud, et ta võtab hagi tagasi seetõttu, kuna tal puuduvad majanduslikud võimalused teha sedavõrd suur kulutus menetluskulude, s.o ekspertiisitasu 2500 euro tasumiseks. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostjate menetluskulud hageja kanda.

1. Kostja III on 21.06.2021.a esitanud endapoolse menetluskulude nimekirja, mida kostja on täpsustanud 30.06.2021.a menetlusdokumendis. Täpsustuse kohaselt sai kostja III õigusabi Progressor Õigusbüroo OÜ-lt. Kuni 01.01.2021.a oli õigusabiteenuse tunnihinnaks 120 eurot koos käibemaksuga. Alates 01.01.2021.a on tunnihinnaks 180 eurot koos käibemaksuga (s.o 150 eurot käibemaksuta). Kostja III poolt on seoses nimetatud asja menetlemisega tasutud alljärgnevad menetluskulud: 1) Kliendi nõupidamine, suuliselt, e-posti kaudu, tel. teel 1,3 t 156 eurot 2) Menetlusmaterjalidega tutvumine 1,5 t 180 eurot 3) Vastuse koostamine ja esitamine ja tõendite kogumine 1,5 t 180 eurot 4) Hageja ja kostjate I ja II vastuste analüüs 1,5 t 180 eurot 5) Seisukoha koostamine, esitamine ja tõendite kogumine 0,9 t 108 eurot 6) 04.12.2018.a kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 2 t 240 eurot 7) Küsimused eksperdile tsiviilasjas nr 2-18-5793 1t 180 eurot Kokku palub kostja III hagejalt menetluskuludena välja mõista 1224 eurot (sh käibemaks). Kostja III kinnitab, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-18-
2. Kostja III menetluskulud sisaldavad käibemaksu, kuna kostja III ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja III kinnitab, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on 28.06.2021.a esitanud endapoolse seisukoha kostja III menetluskulude põhjendatuse osas. Hageja leiab, et üldiselt on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu liigselt suur ja põhjendatud võiks olla järgmine ajakulu: − p-d 1 ja 2 - kliendi nõustamine ja menetlusmaterjalidega tutvumine kokku 1,5 tundi; − p-d 3 ja 4 - vastuse koostamine ja tõendite kogumine, hageja ja kostjate I ja II vastuste analüüs, kokku 1,5 tundi. − Eksperdile küsimuste koostamiseks oleks põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Ülejäänud osas võib ajakulu lugeda põhjendatuks. Seega põhjendatuks võib pidada ajakulu kokku 6,4 tundi, tunnitasuga 120 eurot. Kostja III põhjendatud menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kokku 768 eurot. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kliendi nõustamise ja menetlusmaterjalidega tutvumise mõistlikuks ajakuluks tuleks lugeda kokku 1,5 tundi. Kohus võtab siinkohal arvesse hagiavalduse mahtu, selle lisade hulka ning õigusvaidluse keerukust. Kohus nõustub kostjaga 3 2-18-5793 III selles, et kliendi nõupidamisega ning menetlusdokumentidega tutvumisega on põhjendatuks ajakuluks kokku 2,8 tundi – käesoleva vaidluse asjaolud on kohtu hinnangul keskmisest keerukamad, mistõttu ei saa kostjale III ette heita taotluses märgitud ajakulusid. Kohtu hinnangul on need mõistlikud. Samas ei saa mõistlikuks ajakuluks lugeda kostja III poolt tehtud toimingu - vastuse koostamine ja esitamine ja tõendite kogumine, 1,5 tunni suurust ajamahtu. Võttes arvesse, et kostja III vastuse mahtu, s.o ühte lehekülge sisulist teksti, siis tuleb põhjendatud ajakuluks pidada ühte tundi. Lisaks leiab kohus, et kostja III poolt esitatud ajamaht eksperdile esitatud küsimustele kulunud aja osas ei ole samuti põhjendatud. Kõnesolev kostja dokument on minimaalse sisuga, kus kostja III esitanud eksperdile neli küsimust. Küsimuste esitamise aluseks olevad asjaolud pidid kostja III esindajale olema põhijoontes selged juba menetluse käigus. Kohus loeb küsimuste koostamisele tehtud põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Kokkuvõttena leiab kohus, et kostja III menetluskulud on põhjendatud 8 tunni ja 42 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul ei saa teha kostjale III etteheiteid 120 (sh käibemaks) euro suurusele tunnitasumäärale ning alates 01.01.2021.a rakendunud 180 euro suurusele tunnihinnale. Hagejalt tuleb kostja III kasuks esindajakuludena välja mõista 1074 eurot (sh käibemaks). 4.

§ 190

lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 4 täpsustab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus rahuldas käesolevas asjas 03.07.2018.a tehtud määrusega hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks osaliselt, vabastades hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 euro tasumisest. Kuna kohus jätab hagi käesolevaga läbi vaatamata, siis tuleb menetlusabi korras vabastatud riigilõivu osa hagejalt riigituludesse välja mõista. Vastavalt

§ 179

lg-le 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud. Kohus määrab, et kõnesolev rahaline kohustus tuleb hagejal täita 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 179

lg-st 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustavas lahendis määratud kohustuse täitmise kuupäevast alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

4 2-18-5793

§ 178

lg 2 näeb ette, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5