2-21-4515/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-21-4515 Tsiviilasi K. K. ja D. K. hagid M. K. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 1 278 eurot ja 1 278 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K. K. , ik XXX; Hageja D. K. , ik XXX; Hagejate seaduslik esindaja L. K. ; kostja M. K. , ik XXX. Menetlus Kirjalik RESOLUTSIOON
2. K. K. ja D. K. hagid M. K. vastu elatise suurendamiseks rahuldada osaliselt.
3. Suurendada M. K. poolt lastele makstavat elatist alates
4. märtsist
6. Välja mõista M. K. K. K. kasuks elatis 200 eurot kuus alates
7. märtsist 2021 kuni K. K. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
8. Välja mõista M. K. K. K. kasuks elatis 200 eurot kuus alates
9. märtsist 2021 kuni D. K. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
10. M. K. poolt alates 23.03.2021 tasutud elatised lugeda makstuks käesoleva otsusega suurendatud elatiste osaliseks katmiseks. Menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad Tartu Maakohtu 08.09.2017 määrusega tsiviilasjas XXX kinnitati hagejate D. ja K. K. seadusliku esindaja L. K. ja kostja M. K. kompromiss, mille kohaselt M. K. kohustus maksma kummagi hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus. Hagejad on seisukohal, et seoses elamiskulude ning vajaduste suurenemisega vajavad lapsed suuremat elatist. Lapsed elavad aastaringselt koos emaga ning kostja ei võta osa laste kasvatamisest. Hagejad paluvad välja mõista elatise kehtivas alammääras alates hagi esitamisest kohtusse 23.03.2021 kuni nende täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja töötab alates
11. aastast XXX. Alates jaanuarist 2020 on kostja tasunud elatist kummalegi lapsele 200 eurot kuus. Jaanuarist 2021 maksab kostja taas kummalegi lapsele 150 eurot kuus, sest senine tööleping lõppes ja kostja ei suutnud kohe uut töökohta leida. Alates 20.04.2021 on kostjal uus töökoht, kus ta on katseajal ja rohkem kui 300 eurot elatiseks maksta ei suuda. Kostja on kogu aeg maksnud elatist vähemalt 150 eurot kuus ning kohe kui ta majanduslik olukord paraneb, maksab ta jälle 200 eurot kummalegi lapsele. Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses, arvestades kostja viibimist XXX ja koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud liikumispiiranguid. Hagejate seaduslik esindaja kohtule midagi täiendavalt ei avaldanud. Kostja esitas kohtule enda töölepingu, üürilepingu, vee- ning elektriarvete tasumise dokumendid ja palgateatised. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et elatise suurendamise hagid tuleb rahuldada osaliselt. Elatise suurendamise nõude esitamise õiguslik alus põhineb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 459 lg 1 sätestatul: Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostja poolt 08.09.2017 kohtumääruse kohaselt hagejatele makstav elatis on 150 eurot kuus, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatav kuupalga alammäär oli sel ajal 470 eurot. Kuupalga alammäär on alates 01.01.2020 584 eurot kuus, mis tähendab seda, et Perekonnaseaduse §-s 101 lg 1 sätestatud elatise alammäär on oluliselt suurenenud. Hagejate nõue on seaduslik, sest elatise suuruse seadusega kehtestatud alammäär on muutunud ja see on toimunud pärast elatise nõude arutamise lõppemist. Lisaks on kohus tuvastanud, et hagejate seaduslik esindaja on soetanud oktoobris 2020 korteriomandi aadressil XXX. Korteriomand on samal ajal koormatud hüpoteegiga SEB Pank AS kasuks. Hagiavalduse kohaselt on korter ostetud eesmärgiga asuda koos lastega elama Tartusse. Seega on alates oktoobrist 2020 suurenenud ka hagejate eluasemega seotud kulutused, nagu hagejate esindaja on ka hagiavalduses väitnud. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama oma vanemalt. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 2 Hagejad on saanud kostjalt elatist 2017 kohtumääruse alusel, millega kinnitati laste vanemate vahel sõlmitud kompromiss, millel kohaselt oli makstav elatis väiksem kui elatise seaduses sätestatud alammäär. Kohtule ei ole teada, millised olid kostja sissetulekud kompromissi sõlmimise ajal, kuid kokku lepitud elatis moodustab ca 65 % tol ajal kehtinud elatise miinimumist. Kostja esitatud töölepingu (sõlmitud 20.04.2021) kohaselt on temale makstav tunnitasu XXX eurot. Esitatud palgatõendite kohaselt saab kostja kätte töötasu kahe nädala kaupa summades alates XXX eurost kuni XXX euroni. Kostja kulutused tema enda arvestuse ja esitatud tõendite kohaselt on korteriüür XXX eurot kuus, toidukulu XXX eurot kuus, Swedbank laen XXX eurot kuus, transpordikulu XXX eurot kuus, elektrikulu keskmiselt XXX eurot kuus, veekulu keskmiselt XXX eurot kuus, kõik kokku ca XXX eurot kuus. Ilmselt lisanduvad veel kulutused riietele, jalanõudele, telefonile jms. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on elatise suurendamine ca 70 %-ni kehtivast elatise alammäärast, so 200 euroni. Kui kostja esitatud ja tõendatud igakuistele kulutustele summas XXX eurot lisada 400 eurot elatiste katteks, siis jätkub kohustuste katmiseks kostja ligikaudu kahe nädala töötasust (XXX eurot vs XXX eurot). Sellisel juhul on kostjal piisavalt raha enda muude kulutuste katmiseks ja täiendava tulumaksu tasumiseks, arvestades XXX maksusüsteemi. Kohus on seisukohal, et 200 euro suurune elatis katab kummagi hageja vajadused, arvestades juurde peretoetuse kummalegi lapsele 60 eurot ning seadusliku esindaja poolse samaväärse panuse 200 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel asjaolu, et lapsed viibivad pidevalt enda ema juures ning kostja ei ole kandnud laste ülalpidamise kulutusi vahetult, so lastega suhtlemise ajal. Samuti tuleb arvesse võtta, et hagejad on kaksikud, mistõttu kahe lapse mastaabisääst on olematu, st üks laps ei saa kanda teisele väikseks jäänud riideid või jalanõusid, kasutada suurema lapse väikseks jäänud jalgratast vm hobivahendeid. Praktiliselt kõik lastele vajalik tuleb soetada topelt. Seetõttu ei ole kohtul võimalik aktsepteerida kostja pakutud 150 euro suuruse elatise maksmise jätkamise ettepanekut. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja suurendatud elatise 200 eurot kuus alates hagi esitamisest kohtusse, so
12. märtsist
13. Kostja poolt alates 23.03.2021 tasutud elatis tuleb lugeda tasutuks suurendatud elatise osaliseks katmiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda või jagada need proportsionaalselt hagi rahuldatud osale. Käesolevas menetluses menetluskulud puuduvad: elatise suurendamise nõue on riigilõivuvaba ja kummalgi poolel pole menetluses lepingulist esindajat. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3