) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel halduskohtu pädevuse ja kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu. 3-21-1184 Harju Maakohtu 18.05.2021 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX on kaebaja taotlused lahendatud. Harju Maakohus on lahendanud nii tsiviilhagide menetlusse võtmise küsimuse kui ka XX taotluse konjaki „Baron Otard XO Gold“ maksumuse ekspertiisi määramiseks. Samuti lahendas maakohus kaebaja taotlused seoses teda iseloomustava materjali ning Tallinna Vangla ametnike ettekannete kõrvaldamisega toimikust. Taotluste lahendamine on toimunud kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ettenähtud korras. Kriminaalmenetlusega seonduvate küsimuste lahendamine ega sellekohaste ettekirjutuste tegemine ei ole halduskohtu pädevuses. Seetõttu kuulub kaebus tagastamisele vastavalt
Kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmisega seotud küsimused ei kuulu samuti halduskohtute kompetentsi. Kaebajal on võimalik esitada avaliku võimu kandja vastu riigivastutuse seaduse (RVastS) ning
Riigiasutuste vastu esitatud kahju hüvitamise nõuete lahendamine on halduskohtute pädevuses. Küll aga on see nõue kaebuses esitatud väidete pinnalt hinnates ilmselgelt perspektiivitu. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 on füüsilisel isikul võimalik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on küllalt erandlik ning selline võimalus on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste riivete puhul. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX palub 25.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.06.2021 määrus ja saata asi samale kohtule tagasi. Määruskaebuse esitaja palub tunnistada kriminaalasja algatamise nõue seaduslikuks ning kohustada prokuratuuri andma selgitusi, miks ei ole prokuratuur lisanud dokumente kriminaalasjale nr X-XX-XXX. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
5. Halduskohus on õigesti leidnud, et kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Praegusel juhul näeb seadus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. Prokuratuurile esitatud avalduste ja taotluste lahendamine ning prokuratuuri tegevuse vaidlustamine toimub KrMS-s sätestatud korras. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg 1 sätestab, et kui vaidlustatud on prokuratuuri tegevus, millega rikutakse isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbi vaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmisega seotud küsimused on reguleeritud KrMS-s. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile (KrMS § 195 lg 1). Kui esinevad 2
6. Ka kahju hüvitamise nõude osas ei kuulu XX kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse (
lg 1) ja halduskohtul tulnuks kaebus selles osas tagastada
Kaebaja taotleb Põhja Ringkonnaprokuratuuri tegevusetusega kriminaalasjas nr X-XXXXX tekitatud kahju hüvitamist. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS) kehtestab sellise avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s sätestatud juhul (SKHS § 1 lg 3). SKHS § 4 sätestab, et isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 12 järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kahjuhüvitise taotlemist kohtueelses ja kohtuvälises menetluses reguleerivad SKHS §-d 14–17. Süüteoasja kohtumenetluse kestel esitatakse kahju hüvitamise taotlus SKHS § 18 lg 1 kohaselt üldjuhul maakohtule. Taotluse hilisemat esitamist reguleerivad SKHS § 21 lg-d 1–4. 7. Eelneva põhjal muudab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 03.06.2021 määruse põhjendusi, kuid XX määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.