KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-35

§ 71lg 6, § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu XX esitas Tallinna Vanglale 07.01.2021 vaide blanketil võõrkeelse pöördumise. Tallinna Vangla andis 20.01.2021 kirjaga nr 5-15/21/31-2 XX-le vaide puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja, selgitades talle tõlkimise protsessi vanglas ja asjaolu, et vangla ei menetle võõrkeelseid pöördumisi. XX on varem esitanud vanglale ka eestikeelseid pöördumisi, järelikult on ta võimeline kaitsma oma õigusi eesti keeles. Kuna XX jättis vaide puudused tähtajaks kõrvaldamata, tagastas Tallinna Vangla 08.02.2021 vaideotsusega nr 515/21/31-3 tema vaide läbivaatamatult. 3-21-356
2. XX esitas Tallinna Halduskohtule 18.02.2021 kaebuse Tallinna Vangla 08.02.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/31-3 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks tõlkida kaebaja 07.01.2021 avaldus eesti keelde, samuti mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja taotles ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja tõlkekulude kandmiseks.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 12.04.2021 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Tallinna Vangla tagastas XX vaide õiguspäraselt, sest asjas kogutud tõendid kinnitavad XX piisavat eesti keele oskust. Seega ei piisa kohtueelse menetluse nõuetekohaseks läbimiseks võõrkeelse vaide esitamisest. Kuna kaebus tagastatakse, jääb riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. Kaebaja eesti keele oskust arvestades ei ole kohtulahendi tõlkimine vajalik ega põhjendatud. Kohtulahendite tõlkimata jätmine ei ole takistanud kaebajal nende mõistmist ega määruskaebuste esitamist. 4. XX palub 18.05.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja palub ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg, sest alates 04.05.2021 väljastab vangla talle kaebuste esitamiseks ainult ühe paberilehe päevas. Kuna kaebajal on väga palju kaebusi (praeguseks üle 300), siis ei olnud tal võimalik määruskaebust varem esitada. Kaebaja on õppinud vene keeles ja oskab eesti keelt halvasti, mistõttu palub ta kohtul vastata vene keeles. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 204

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Edasikaebamise korra kohta on selgitused esitatud ka halduskohtu 12.04.2021 määruse resolutsiooni juures. Halduskohtu 12.04.2021 määrus toimetati XX-le kätte 13.04.2021 ja seega oli viimane päev määruskaebuse esitamiseks 28.04.2021. Määruskaebus on allkirjastatud 17.05.2021 ning saabus ringkonnakohtusse 18.05.2021. Järelikult on määruskaebus esitatud

§ 204lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

6.

§ 181

lg-st 3, § 187 lg 3 p-st 2 ja § 207 lg-st 1 tulenevalt on tähtaja rikkumisega esitatud määruskaebuse sisuline läbivaatamine võimalik eeldusel, et ringkonnakohus ennistab

§-s 71 sätestatut arvestades määruskaebuse esitamise tähtaja.

§ 71

lg 1 kohaselt saab tähtaja ennistamise aluseks olla üksnes mõjuv põhjus, mis takistas menetlusosalisel tähtaja järgimist. XX on põhjendanud tähtaja möödalaskmist asjaoluga, et Tallinna Vangla väljastab talle kaebuste kirjutamiseks vaid ühe paberilehe päevas ning kaebuste suurt hulka arvestades ei ole tal seepärast võimalik neid õigeaegselt esitada. 7. Ringkonnakohus on XX-le korduvalt selgitanud, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist tingivaks mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada seda, kui kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi järgida menetlustähtaegu. Kaebaja peab olema menetlustähtaegade järgimisel hoolas ka siis, kui ta soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut. Kaebajal tuleb jälgida, et menetlustähtaja lähenemisel oleks tal konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk paberit. Kuivõrd kaebaja on vahistatu, siis on tal paberi varumiseks võimalik paluda abi ka oma lähedastelt (vt vangistusseaduse § 98 lg 1 ning justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 p 3). Paberipuudust aitaks leevendada seegi, kui kaebaja koondaks samasisulised ja korduvad etteheited ühte menetlusdokumenti (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus nr 3-21-467, p-d 10–12; 10.06.2021 määrus nr 3-21-637, p-d 8–9; 07.06.2021 määrus nr 3-21-344, p 9; 07.06.2021 määrus nr 3-21-436, p-d 10–11; 03.06.2021 2

§ 187lg 3 p 2 ja § 207 lg 1 alusel läbivaatamatult.

Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (

§ 187lg 2, § 207 lg 1).

9. Määruskaebuse esitaja on lisaks taotlenud, et ringkonnakohus vastaks talle vene keeles, kuna kaebaja valdab eesti keelt halvasti.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Menetlusnormidest ei tulene õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui menetlusosaline valdab kohtumenetluse keelt piisavalt selleks, et mõista lahendi sisu. Tõlkimine riigi kulul peab tagama, et isiku

§ 2

lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat.

1. Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-223, 3-21-238, 3-21-306, 3-21-355, 3-21-359, 3-21-466, 3-21-637, 3-21-638, 3-21-662) tuvastanud, et XX oskab eesti keelt piisaval määral, et suhelda vanglaametnikega eesti keeles ja esitada eestikeelseid pöördumisi, samuti kinnitab tema piisavat eesti keele oskust asjaolu, et kohtulahendite tõlkimata jätmine ei ole tal takistanud sisuliste edasikaebuste koostamist. Kuna praeguses määruses on vaid korratud ringkonnakohtu varasemaid seisukohti XX puudutavates haldusasjades ning vaidlus määruskaebuse tähtaegsuse üle on iseloomult lihtne ja ringkonnakohus ei tee asjas sisulist lahendit, siis ei ole määruse tõlkimine XX edasikaebeõiguse teostamiseks vajalik. Ka halduskohus jättis 12.04.2021 määruse õiguspäraselt kaebajale tõlkimata. Eeltoodu põhjal jääb XX taotlus ringkonnakohtu määruse vene keelde tõlkimiseks rahuldamata.
2. Ringkonnakohus märgib lisaks, et Harju Maakohtu 08.07.2021 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX loeti XX-le mõistetud vangistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga ning XX vabastati pärast kohtuotsuse kuulutamist kohtusaalis vahi alt. Seega on kaebajal soovi korral võimalik ise korraldada ringkonnakohtu lahendi tõlkimine vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt) 3