← Eesti

3-21-970/14

Obsah (10)§ 121§ 44§ 204§ 203§ 104§ 37§ 111§ 80§ 82§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-970 H

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX esitas 06.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna linnapea YY tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Samuti palus kaebaja kohustada linnapead ja ajalehte Pealinn piirama artiklite avaldamist, kus on mainitud nimed või tehtud otseintervjuu, kuna selline käitumisviis loob lääne turisti jaoks ebaadekvaatse mulje riigis valitsevast olukorrast. Kaebaja palus võimaldada talle advokaat, kuna viibib vanglas ja vangla tööd ei paku.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 24.05.2021 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse nõude ja kahjunõude suuruse täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Samuti palus kohus välja tuua, milles seisneb kaebajale tekkinud kahju ja millised negatiivsed tagajärjed tulenesid talle ajalehes Pealinn avaldatud artiklitest. 3-21-970
  3. XX esitas 01.06.2021 vastuse käiguta jätmise määrusele, milles palus saata talle määrus vene keelde tõlgituna ja taotles menetlusabi riigilõivust vabastamiseks.
  4. Tallinna Halduskohus jättis 15.06.2021 määrusega riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused rahuldamata ja tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 44lg 1 võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks.

Artiklite avaldamine ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kohus selgitas 24.05.2021 määruses, et mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ja § 9 lgs 1 sätestatud eeldused ja mitte igasugune halduse õigusvastane tegevus või rikkumine ei anna alust mittevaralise kahju nõudeks. Samuti eeldab mittevaralise kahju hüvitamise nõue vastustaja süülist tegevust, mida ei saa haldusasja materjalist järeldada. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. Riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel rahuldamata, sest riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Alust ei ole ka kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks ega menetlusabi andmiseks menetlusdokumentide tõlkekulude kandmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. XX palub 29.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.06.2021 määrus ja saata asi menetlusse võtmiseks halduskohtusse tagasi. Linnapea kuritarvitab enda positsiooni ning kasutab ajalehte Pealinn enesereklaami ja suhtekorralduse eesmärgil. Kaebaja palub linnapea enesereklaami ajalehes piirata. Kaebaja taotleb määruse tõlkimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus võtab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Halduskohus tagastas kaebuse nõuded linnapea kohustamiseks piirata ajalehes Pealinn artiklite avaldamist ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praeguses asjas on kaebeõiguse puudumine ilmselge. 8.

§ 44lg 1 kohaselt võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks.

Kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (RVastS § 6 lg 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ajalehes Pealinn artiklite avaldamise piiramist ning kaebusest ei nähtu ka muud kaitstavat subjektiivset õigust. Kohustamisnõude (

§ 37lg 2 p 2) eeldused on täitmata. 2

(3)3-21-970
  1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Lisaks reguleerib mittevaralise kahju hüvitamise nõuet RVastS §
  2. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral ning tingimusel, et haldusorgani tegevus on olnud õigusvastane ja süüline. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab (Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kaebuses toodud alustel ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu ning halduskohus tagastas nõude õigesti

§ 121lg 2 p 1 alusel.

10. Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna kaebeõiguse puudumisel ja perspektiivitute kaebuste puhul ei ole selleks alust (

§ 111lg-d 1 ja 3).

Põhjendatud oli ka kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel. 11.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt (Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus asjas nr 3-21-324, p 2). Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku

§ 2

lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Tallinna Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-223, 3-21-238, 3-21-662, 3-21951, 3-21-638, 3-21-466, 3-21-823) tuvastanud, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt. Praegune kohtuvaidlus ei ole keerukas ning halduskohtu määrus on lihtne ja lühike. Asjaoludest tulenevalt saab lugeda kaebaja eesti keele oskuse kohtumenetluses osalemiseks piisavaks. Sel põhjusel jääb rahuldamata määruskaebuses esitatud tõlketaotlus. Järeldust, et kaebaja eesti keele oskus on praeguses kohtumenetluses osalemiseks piisav, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtu 15.06.2021 määruse vaidlustamiseks arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus ei tõlkinud talle seda määrust. 12. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.06.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.