← Eesti

2-18-7919/126

Obsah (7)§ 187§ 657§ 654§ 171§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-18

) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise 1

(8)taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

  1. XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 17.01.2018 hagi YY vastu elatise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis ajavahemiku 01.06.2017-16.01.2018 eest 1774,03 eurot ning alates 17.01.2018 kuni hageja täiskasvanuks saamiseni elatis 533,5 eurot kuus või alternatiivselt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - hageja ülalpidamisvajadus on 2000 eurot kuus; - hageja nõudis kostjalt elatise tasumist enne hagi esitamist; - tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei sea kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav; - alates jaanuarist
  2. a viibib hageja põhiliselt isa juures, kes kannab kõik lapsega seonduvad kulud; - kostja osaleb vähesel määral hageja elus ega täida ülalpidamiskohustust; - kostja varjab oma vara; - kostja töövõime osaline piirang on ajutine ja ei ole takistanud tal Soome reisida; - kostjale laekub hageja lapsetoetus; - kostja teine laps on täisealine ega ela koos kostjaga; - kostja ei ole hagejale rõivaid ostnud. KOSTJA VASTUVÄITED
  3. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus.
  4. Kostja esitas hageja nõudele peamiselt järgmised vastuväited: - kostja on töötu ja otsib tööd, kuid selle leidmine on keeruline; - kostja on omandanud laomajanduse kutse, kuid ei ole sellel erialal aastaid töötanud; - kostja keskmine töötasu on töötamise perioodil 450 eurot kuus; - kostjal on probleemid seljaga ning perioodiliselt meeleoluhäired; - 19.01.
  5. a Eesti Töötukassa otsusega tuvastati kostjal osaline töövõime kestusega 07.01.2021 – 06.01.2022; puuduliku töövõime tõttu sobib kostjale vaid osalise ajaga töö, välistatud on mistahes füüsilise töö tegemine; - kostja sissetulekuks on töötu hüvitis ja puudetoetus; - kostja osaleb Töötukassa pakutavatel kursustel, eesmärk on omandada kogemusnõustaja kutse; - hageja isa varaline seis on oluliselt parem kostja omast ning kõrvale tuleks kalduda vanemate võrdsusest, mõistes kostjalt välja elatise 100 eurot; - hageja õpib tasulises erakoolis ning osaleb kallites huviringides, kuid need valikud on tehtud kostjaga kooskõlastamata; - kostja ülalpidamisel on veel üks laps, XX.XX.XXXX. a sündinud kostja poeg, kes esialgse vastuse esitamise hetkel jätkas õpinguid gümnaasiumi
  6. klassis ja keda kostja peab ülal ca 120 euro ulatuses kuus; - kostjale makstakse lapsetoetust kahe lapse kohta kokku 110 eurot kuus. 2

(8)Kostjale kuulus menetluse alguses korter XXX Tallinnas ning pärandina saadud kinnisasi Jõhvis, kus elas kostja õde. Viimane oli amortiseerunud ning kuna kostjal puudusid vahendid selle renoveerimiseks kulunud summade hüvitamiseks, ei suutnud ta tasuda õele hüvitist ning loobus omandist. XXX tn korterist kostja üüritulu ei saanud, kuid kostja kasutab seda müügilepingu alusel 2 aastat pärast võõrandamist, olles kohustatud tasuma kommunaalmakseid 60 – 150 eurot kuus. Kostja nimel oli menetluse alguses sõiduauto Volkswagen Touareg, see on võõrandatud. Muud vara kostjal ei ole. Sõiduk, millega kostja on fotol, kostjale ei kuulu, kostja tegi vaid endast sõidukiga pilti. Kostjale teadaolevalt ei ole tal arvelduskontosid välisriigi pankades. Kui sellised kontod on olnud, siis on need kostjale teinud hageja isa ning viimasel on olnud ka kontodele ligipääs. Kulda osteti koos hageja isaga ning enamus kullast jäi hageja isa kätte. See raha kulus ka suurema lapse terviseprobleemidega tegelemisele. Hageja viibis hagi esitamise ajal suure osa ajast, s.o 1/3 ajast kostja juures ning kostja on andnud ja annab seeläbi vahetult ülalpidamist. Pärast hooldusõiguse lahendi jõustumist on suhtlus hageja isa tõttu vähenenud. Kostja on ostnud lapsele ka riideid, samuti kaasneb kostjale lapse kooliviimisega kütusekulu kuus 35 liitrit (16 korda 7,5 km), s.o ca 43,40 eurot. Kostja on pidanud tasuma suuri summasid õigusabikuludena erinevates vaidlustes hageja seadusliku esindajaga, kes on esitanud kostja vastu põhjendamatuid tsiviilnõudeid. Nende kulude katmiseks võõrandas kostja XXX tn korteri. Kostja suhtes on toimunud mitmeid täitemenetlusi. Osad kostja võlad on tasutud XXX tn korteriomandi müügist saadud summadest. Veel laekumata 20 000 eurot kostja arvele ei kanta, kuna ka see summa läheb tasaarvestamisele kostja võlgnevuste katteks WW-le, kes laenas kostjale 90 000 eurot elamispinna leidmiseks ja lennupiletite katteks. Reisimine oli vajalik kostja vaimse tervise jaoks, et saada eemale kodustest probleemidest. Kostja kulutused (piletid) seoses reisidega aastal 2018 on katnud osaliselt kostja tuttav BB tasuna viimase laste hoidmise eest. Aastal 2020 ei ole kostja reisinud, välja arvatud Soome ja nende reiside kulud finantseerinud kostja sõbrad. MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED 4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 17.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. 5. Hageja nõude aluseks on PKS § 101 lg 2 ja § 108. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja on hageja ema; - kostja ei ela hagejaga koos ega ole elanud põhiliselt kostja juures perioodil, mille eest elatist nõutakse; - kostja ei ole hagejale andnud piisavas ulatuses ülalpidamist; - hageja ülalpidamisvajadus kuus on 509,27 eurot, millest kooli kuutasu 318,33 eurot, koolitoidu, huvi- ja spordiringide ja tugiisiku kulu 200 eurot kuus; - perioodil 07.01.2021 – 06.01.2022 on kostjal vähenenud töövõime; - kostja keskmine netosissetulek on 495,09 eurot kuus; 3
(8)- hageja isa poolt tehtud kulukad valikud on tehtud ilma ema nõusolekuta ja selgitamata välja, kas lapsel on võimalik tasulise teenuse asemel saada tasuta või väikese omaosalusega teenust (nõustamine, tugiisik vs muu õppevorm eestikeelses koolis); - kostja teine laps oli hagi esitamise ajal täisealine. Vanemate varalise olukorraga seoses tuvastas kohus järgmised asjaolud: - kostja ei ole lähiajal võimeline saama alammäärast suurema sissetulekut; - kostja arvelduskontodel puuduvad vahendid, mille arvelt tasuda ülalpidamist; - kostjale varem kuulunud sõiduk Volkswagen Touareg võõrandati täitemenetluses (eelduslikult kostja võla katteks); - kostja võõrandas 14.01.2019. a WW-le XXX korteriomandi hinnaga 110 000 eurot, millest 90 000 eurot oli ostja tasunud lepingu kohaselt kinnisasja ostjale perioodiliste maksetena sularahas enne lepingu sõlmimist ning 20 000 eurot kohustus ostja tasuma kostjale hiljemalt 14.01.2023; - WW-lt laenu saamise kohta puuduvad igasugused viited kostja varalist seisu kajastavates tõendites, muu hulgas puuduvad laenusummade kanded kostja arvelduskontole; - suur osa kostja kinnisasja võõrandamisest saadud summast on kulunud õigusabile, nõuete täitmiseks ning kostja enda ülalpidamisele; - kostja on kohustatud andma kinnisasja valduse üle hiljemalt 14.01.2023 ning kandma kuni üleandmiseni kõik kinnisasjaga seotud kulud. Laenulepingu olemasolu WW-ga ja selle täitmine on tõendamata. Eluliselt usutav ei ole taolises summas laenu andmine ilma kirjaliku laenulepingu sõlmimiseta. Kohus pidas eluliselt usutavaks, et 90 000 eurot sai kostja sularahas. Kuna kostja väited on umbmäärased ja tõendamata, ei ole võimalik ka tuvastada, milline summa kostjal kinnisasja müügist reaalselt alles on. Kostja väited selle kohta, miks ta kinnisasja võõrandamisest veel saadavat 20 000 eurot lapse ülalpidamiseks kasutada ei saa, on tõendamata. Isegi, kui kostjal eksisteeriks antud summas laenu- või muu varaline kohustus (mida ei ole tõendatud), siis tuleks erinevate kohustuste täitmisel täita eelisjärjekorras oma alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Seetõttu eeldab kohus, et kostjal on võimalik anda ülalpidamist lisaks sissetulekule ka kinnisasja võõrandamisest saadud ja veel saada oleva vara arvelt. Varjatud vara olemasolule viitab kostja reisimine ajal, mis jääb hagi esitamisele järgnenud perioodi. Ei ole eluliselt usutav ning on tõendamata, et suure osa kulutustest on kandnud teised isikud. Lapse isal on jätkuvalt võimalik lapse kõrget elustandardit tagada ning emapoolse panuse andmine on vanemate võrdsuse aspektist eeldatav, kuid mitte hädavajalik. Kuivõrd lapse tavalisest oluliselt suuremate kulutuste tegemise on otsustanud ainuisikuliselt hageja isa, siis on mõistlik ja õiglane, et tema kannab valdavalt sellega seonduvad suuremad kulutused. Seetõttu mõistis kohus välja elatise miinimummääras. Hageja veedab iga 14 päeva jooksul ema juures 4 päeva (reedel õhtust teisipäeva õhtuni). Tsiviilasja nr 2-18-860 menetluse ajal kehtis ajutine suhtluskord, mille järgi viibis hageja kostjaga ca 1/3 ajast. Nende päevade kestel kannab kostja samuti kulusid seonduvalt hageja eluasemega, toiduga; meelelahutuskulu, transpordikulu jne. Samas on mõlemad pooled välja toonud, et kostjale makstakse ka hageja lapsetoetust, praegusel hetkel 60 eurot kuus (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3). Kuna kostja kulutused lapsele suhtluskorra täitmisel on 4
(8)kordades väiksemad hageja isa tegelikest kulutustest lapsele, ei pea kohus praegusel juhul antud asjaolu siiski kaalukaks, arvestades lapse õigustatud huve, kostjal vara müügist saadud ja saada olevat vara ning ka kostjale tasutavat lapsetoetust. Kuna kostjal on võimalus pidada hagejat ülal vähemalt seadusjärgses miinimummääras, ei asu kohus kaaluma vanemate sissetuleku või muu varalise võimekuse omavahelist proportsiooni ning seda, kas kaalutu alusel võiks vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Kui kostjal eksisteeris kohustus oma teist last ülal pidada, tuli kostjal igal juhul eelistada vahendite piiratuse korral hagejale kui alaealisele lapsele ülalpidamise andmist (PKS § 98 lg 1). Tagasiulatuva elatise nõude jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mille kohus jättis riigi kanda. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS 8. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista elatis välja alla miinimummäära (100 eurot kuus). Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti, et kostja kannab hageja osad kulud vahetult ise, samuti et tema varaline seisund ja töövõime puudus ei võimalda tal anda ülalpidamist hagejale miinimummääras ilma, et kahjustatud ei saaks kostja enda tavapärane ülalpidamine. Poolte varaline seisund on ebavõrdne. Kostja sissetulek ei võimalda tal anda lapsele ülalpidamist enam kui 100 eurot kuus. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjal on muud vara, millele viitavad XXX asunud kinnisasja müügitehingu asjaolud. Kostja on võtnud WW-lt varasemalt laenu, korteri eest saadud raha on kulunud enamikus selle laenu tagastamisele, aga ka õigusabile, nõuete täitmiseks ja enda ülalpidamiseks. Saadaolev 20 000 eurot on tasaarvestatud WW-lt saadud laenusummadega. Kostjal ei ole võimalik eeltoodut tõendada, kuna ta on pidanud mitmel korral elukohta vahetama. WW ei ela Eestis ja kostjal ei ole õnnestunud temalt vastavaid dokumente saada. Kuna hageja isa on otsustanud hageja kulukad väljaminekud ilma emaga arutamata, ei pea kostja tasuma temaga kokku leppimata hageja kulutusi. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et oletatavasti on kostjal võimalik tasuda hagejale ka rohkem kui miinimummääras elatist. Alates 14.01.2023 peab kostja leidma endale uue elukoha, millega kaasneb täiendav kulu. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid, et ta on töötu ja tema ainsaks sissetulekuks on töötu hüvitis ja puudetoetud. Kostjale sobib vaid osaajaga töö ja välistatud on füüsiline töö. Kostjal on vähene töökogemus. Kostja vajab oma tervisliku seisundi tõttu pidevat psühhiaatrilist ravi ja psühholoogilist toetust. Vanemate varaline olukord on ebavõrdne ja kostja ei ole võimeline andma hagejale miinimummääras ülalpidamist, mistõttu pidanuks kohus kaaluma vanemate sissetuleku või muu varalise võimekuse omavahelist proportsiooni ning seda, kas kaalutu aluseks võiks vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (RKTKo 2-16-135 p 11.6). 5
(8)Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebuse vastu, palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

  1. Asjaoludega, et kostja on osalise töövõimega ja tema ülalpidamisel on täisealine poeg, on maakohus arvestanud ja kohaldanud põhjendatult PKS § 98 lg-s 1 sätestatut. Kostja osalist töövõimetust kinnitavad ka poolte apellatsioonimenetluses esitatud tõendid, mille ringkonnakohus võtab asja juurde. Kostja esitatud Regionaalhaigla 08.04.2021 teatisest nähtub, et kostja jätkab seoses oma terviseprobleemidega ambulatoorset medikamentoosset ravi ja psühhoteraapiat. Hageja esitatud 07.06.2021 kostja e-kirjast nähtub, et kostja kirjutab hageja isale, et on varem toonud last koolist, trennist ja viinud isa juurde; kostja oli töötu, kuid hetkel teeb „tööampse“ ja seda luksust pakkuda ei saa. Seega ei ole kostja olukord võrreldes maakohtu menetluse ajal valitsenuga muutunud – kostja saab oma tervise tõttu töötada osalise tööajaga ja teeb seda. Maakohus on arvestanud sellega, et kostja peab endale
  2. aastal leidma uue elamispinna.
  3. Kostja on apellatsioonimenetluses teatanud, et temale ei laeku enam lapsetoetus. Nimetatu ei tingi maakohtu otsuse osalist tühistamist. Maakohus on põhjendatult leidnud, et poolte väited ja tõendatud elulised asjaolud viitavad sellele, et kostja varjab oma vara (maakohtu otsuse p-d 19–23). Vanemate varalise seisukorra erinevusega ei ole võimalik arvestada, kuna kostja ei ole usutavalt põhistanud ega tõendanud, et tal puuduvad vahendid elatise miinimummääras tasumiseks hagejale. Kostja ei ole tõendanud ega muutnud ka põhistades apellatsioonimenetluses usutavaks asjaolu, et ta on kinnisasja müügist saadud 110 000 eurot tasunud WW-le ning tal ei ole võimalik kasutada saada olevat 20 000 eurot lapse ülalpidamiseks. Kostja elukohtade vahetus ja WW elamine välismaal ei tingi seda, et kostja ei peaks oma väiteid põhistama ja tõendama.
  4. Maakohus on otsuse p-s 28 sedastanud järgmist: „Praegusel juhul ei ole kohus tuvastanud, et kostjal puudub võimalus pidada hagejat ülal vähemalt seadusjärgses miinimummääras.“ Nimetatust ei tulene maakohtu järeldust, et kostja oleks võimeline hageja ülalpidamises rohkem kui miinimummäära ulatuses. Kuna maakohus mõistis kostjalt välja elatise miinimumsuuruses, ei oma vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust kostja väited hageja tegelike kulutuste ülepaisutatuse kohta hageja isa valikute tõttu. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagejale tehtavate kulutuste suurus jääb alla kahekordse miinimummäära.
  5. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja kannab osad hageja kulud lapsega koos veedetud ajal. Maakohus tuvastas, et hageja veedab kostjaga kahest nädalast 4 päeva (reedel õhtust teisipäeva 6

(8)õhtuni) ja tsiviilasja nr 2-18-860 menetluse ajal ca 1/3 ajast. Maakohus järeldas õigesti, et kostja tasub lapse tema juures elamise ajal hageja osa eluruumi kommunaalkuludest, toidu-, transpordi- ja meelelahutuskulud. Riiete soetamist lapsele ei ole hageja omaks võtnud. Samas jättis maakohus selle asjaoluga põhjendatult arvestamata, kuna kostja kulutused lapsele suhtluskorra täitmisel on kordades väiksemad hageja isa tegelikest kulutustest lapsele. Muude kulutuste kandmist ei ole kostja esile toonud ega tõendanud. 16. Eeltoodud põhjustel tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Seoses sellega jäävad hageja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1), v.a riigi õigusabi kulud, mille kohus jätab Eesti Vabariigi kanda.

17. Vastavalt

§ 174

lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks hageja hüvitatavad menetluskulud apellatsiooniastmes. 17.

  1. Hagejale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebuse analüüs ja suhtlus kliendiga, apellatsioonkaebusele vastuse ja kohtule esitamine kokku 3,5h. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot, millele ei lisandu käibemaks. 17.
  2. Kostja vaidles 22.06.2021 menetlusdokumendis hageja menetluskulude suurusele vastu ja leidis, et need on liiga suured. Arvestades kostja osalist töövõimet pidas kostja menetluskulude enda kanda jätmist ebaõiglaseks ja palus need jätta menetlusosaliste enda kanda. 17.
  3. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole võimalik kohaldada

§ 162lg-s 4 sätestatut.

Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (RKTKm nr 3-2-1-142-10, p 10). Asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis

§ 162lg 4 kohaldamist õigustaksid.

Üksnes kostja osaline töövõime seda ei tingi. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et hagejaks on alaealine laps, kellel pole samuti sissetulekut. Praegune menetlus ei ole keerukas ja on väikese mahuga. Asjas ei ole esitatud suurel hulgal tõendeid. Apellatsioonkaebuses korratakse juba maakohtus esitatud väiteid ja selle mahust on läinud suur osa Riigikohtu lahendite tsiteerimisele. Vastuses apellatsioonkaebusele korratakse suures osas juba maakohtus esitatud seisukohti. Ringkonnakohus peab arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu hageja mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 2,5h. 17.

  1. Tunnihind 140 eurot (ilma käibemaksuta) on asjaolusid (asja vähene keerukus) arvestades ebamõistlik. Ringkonnakohus peab vähekeeruka elatisnõude lahendamise mõistlikuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot tunnis. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 300 eurot ja nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 17.
  2. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 7

(8)/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.