Obsah (4)

§ 155§ 120§ 123§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-2276 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Olga Šavela kaebus P

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T. P. koostas 23.05.2021 otsuse väärteoasjas nr 2590,21,001483, millega määrati Olga Šavelale LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot selle eest, et Olga Šavela 23.05.2021 kella 18.33 paiku Lääne-Virumaal Kadrina vallas Tallinn-Narva maantee
2. km-l juhtis mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx kiirusega 136 +/- 5 km/ teel, kus liikluskorraldusvahendiga suurim lubatud sõidukiirus on 110 km/h, millega ületas kiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Nimetatud tegevusega rikkus Olga Šavela LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.
3. Menetlusalune isik Olga Šavela esitas 27.05.2021 Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 23.05.2021 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2590,21,
4. Kaebusest nähtuvalt on kohtupraktikas asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Liiklusseaduse § 227 lg 2 tulenevalt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud kaebajale karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt kaebaja karistamine ja määratud karistuse määr ei vasta KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele, ega väljakujunenutud kohtupraktikale. Väärteotusest tulenevalt kaebaja ületas lubatud sõidukiirust 23.05.2021.a kell 18:33 Tallinn – Narva mnt, Kadrina vallas, 21 km/h võrra. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestatud määr algab 21km/h, seega rikkumine on sanktsiooni alammääras. Seega tegemist on rikkumisega, mis jääb oluliselt alla keskmisest määrast. Kohtuväline menetleja aga on karistuse määranud sanktsiooni keskmisest määrast rohkem. Seda vaatamata sellele, et karistust kergendava asjaoluna esineb KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus ja süü ülestunnistamine. Samuti KarS § 57 lg 2 tähenduses palub kaebaja karistust kergendava asjaoluna lugeda seda, et kaebajat ei ole varem väärteo eest ega kriminaalkorras korras karistatud. Seetõttu arvestades, et süü suurus moodustab rikkumise miinimummäära lähedale, siis tuginedes karistusseadustiku § 56 lg 1, õiglane oleks määrata karistus ka selle miinimummäära lähedal. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 60 trahviühikut ei vasta Kaebaja süü suurusele. Kaebaja leiab, et kuna süü suurus moodustab rikkumise miinimummäära, siis palub kohtul karistuse kergendamisel nende asjaoludega arvestada. Lähtudes eeltoodust kaebaja palub otsus väärteoasjas 10220152826850 osaliselt tühistada karistuse määra osas selliselt, et kaebajale määratud rahatrahv oleks miinimummäära lähedal, teha asjas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lisaks taotleb kaebuse esitaja arutada väärteoasja kirjalikus menetluses vastavalt

§ 120lg 1 kohtuistungit korraldamata, kuna kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta.

2

1. 09.06.2021 saabus kohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Olga Šavela esitatud kaebuse suhtes. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et rahatrahvi suuruse määramisel arvestas patrullpolitseinik T. P. ka asjaoluga, et menetlusalusel isikul on kehtiv liiklusrikkumine ja samuti LS § 227 lg 2 nõuete rikkumise eest, millise eest määrati isikule rahatrahv 120 eurot, mis on tasutud. Karistused sõltuvad rikkumise iseloomust ja ka asjaolust, et eelnev rahatrahvi kohaldamine samaliigilise liiklussüüteo eest, mis jäi tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, ei ole ilmselgelt isikut seaduskuulekale käitumisele suunanud, kuna isik jätkab liiklusnõuete rikkumisi. Aruteldava liiklussüüteo eest määrati kaebus esitajale 240 eurot, milline jääb sanktsiooni keskmise määra lähedasse määra. Ilmselgelt lähevad karistuse määrad suuremaks, kuna karistuse eesmärgiks on panna isikud teiste liiklejatega hoolivalt ja arvestavalt käituma. Karistus peab olema selline, et isik saaks aru, et tema poolt toimepandud tegu oli vale. Karistus peab avaldama mõju ja peab toimima. Kiiruseületajate arv ning liiklusõnnetuste hulk on omavahel seotud: suvel, kui kiirused kasvavad, juhtub rohkem raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi. Kiirust ületades on ajavõit tühine, kuid kiiruse kasvades pikeneb sõiduki peatumisteekond ning aheneb juhi vaateväli, mistõttu võib midagi olulist märkamata jääda. Liikluses teeb tihtipeale autojuht ise valiku, kas tema ja teised liiklejad jõuavad tervelt koju või mitte. Õnnetuste tappev jõud tuleb just sõidukiirusest ja liiklusoludest lähtuva kiiruse saab iga juht ise valida. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Piirkiirusest kinni pidamine on liiklusohutuses määrava tähtsusega ent paraku on see üks kõige sagedamini eiratud liiklusreegleid. Juhid alahindavad asjaolu, et suurem kiirus vähendab tunduvalt ohule reageerimiseks jäävat aega ning suuremal kiirusel toimunud kokkupõrge toob kaasa endaga tõsisemad kehavigastused. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmises määras, konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Karistuse määramisel sai määravaks toimepandud tegu. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtuseadmist. Osaledes autojuhina liikluses igapäevaselt on igal sõiduki juhil välja kujunenud taju tema poolt valitud kiiruse suhtes, st. juht teab ja saab aru, kui suur on tema sõiduki kiirus sõltumata spidomeetri näidust. Kuna isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga siis ei saa isiku karistamisse suhtuda kergekäeliselt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Seega, tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja kohtul jätta kiirmenetluse otsus rahatrahvi suuruse osas muutmata, küll aga on menetleja nõus võimaldama rahatrahvi tasumise ositi, hiljemalt 4 kuu jooksul. Samuti on kohtuväline menetleja nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
2. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes 3 ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik taotles asja lahendamist ilma kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses ning kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 6.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Olga Šavela talle etteheidetava väärteo toime pani. Videosalvestusest nähtub, et 23.05.2021 kell 18.33 fikseeriti sõidukil registreerimismärgiga xxxx suurimaks kiiruseks 136 km/h. Olga Šavela oma ütlustes tunnistas, et

1. mail tegi möödasõitu sõidukiga registreerimismärgiga xxxx. Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Olga Šavelal on üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut summas 120 eurot. Rahatrahv on tasutud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, nagu ka kohtuväline menetleja, et Olga Šavela on rikkunud LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ning realiseerinud sellega LS § 227 lõikes 2 toodud väärteo objektiivse koosseisu.
2. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Olga Šavela on pannud LS § 227 lõikes 2 sätestatud väärteo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik tunnistas otsuses märgitud ütlustes, et tegi möödasõitu. Kohus leiab, et arvestades kiiruse ületamise määra (menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h), ei saanud tema poolt valitud sõidukiirus talle märkamatuks jääda. Seda kinnitab ka asjaolu, et kuna teda on varem sama teo eest karistatud, oli ta teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on liiklusseaduse rikkumine ja toob kaasa tema karistamise. Seega oli kaebuse esitaja süütegu toime pannes teadlik süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest ja vähemalt möönis süüteo toimepanemist, mistõttu on süütegu tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega vähemalt otsese tahtlusega. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Olga Šavela pani LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega.
3. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Olga Šavela teos ei esine. Olga Šavela oli väärteo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning on seda ka käesoleval ajal. Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Olga Šavela on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 4 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja määras Olga Šavelale karistuseks rahatrahvi 60 trahviühikut summas 240 eurot. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kuid kaebusele esitatud vastusest nähtuvalt võttis kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvesse seda, et isikul oli üks kehtiv väärteokaristus samalaadse väärteo toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga ei nõustu. Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kuigi Olga Šavela pani väärteo toime tahtlikult, nähtub kiirmenetluse otsusest, mida kinnitab videosalvestus, et Olga Šavela ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, mis on LS § 227 lõikes 2 sätestatud kiiruse ületamise alammäär. Seega ei saa menetlusaluse isiku süü suurust pidada suureks. Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kuigi kiirmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja märkinud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on menetlusalune isik otsuses märgitud ütlustes tunnistanud, et tegi möödasõitu ning kohtule esitatud kaebuses samuti kiiruse ületamist tunnistanud ning kahetsenud. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmete kohaselt on Olga Šavelal üks kehtiv väärteokaristus samuti LS § 227 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut summas 120 eurot, mis käesolevaks ajaks on tasutud. Peale käesolevas väärteoasjas toimepandud tegu menetlusalune isik uusi rikkumisi toime pannud ei ole. Seega peab määratav karistus olema piisavalt raske, et isik mõistaks toimepandud teo tagajärgi ning mõjutaks isikut edaspidi liiklusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on Olga Šavelale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv 60 trahviühikut summas 240 eurot tema süü suurust ning teo raskust arvesse võttes liiga suur. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumist edaspidi liikluses kohusetundlikuks ja õiguskuulekaks käitumiseks saab mõjutada ka väiksema rahatrahvi määramisega. Liiklusseaduse § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega peaks Olga Šavelale LS § 227 lg 2 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 – 100 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 50 trahviühikut. Kohus võtab arvesse menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo tunnistamist ja kahetsust, samuti seda, et isiku süü ei ole suur, kiiruse ületamine on kõnealuse sätte alammääras. Samas võtab kohus arvesse ka asjaolu, et isikul on üks kehtiv väärteokaristus samuti LS § 227 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut summas 120 eurot.
2. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 132

p-st 2 rahuldab kohus Olga Šavela kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 23.05.2021 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2590,21,001483 mõistetud karistuse osas 5 ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab Olga Šavelale LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 6