) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), 2 laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt andis A. S. M. P. laenulepingu Nr. XXX, sõlmitud 02. oktoobril 2015, alusel väikelaenu summas 1 700 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on laenu tagastanud, kuid võlgu on jäänud veel 884.41 eurot.
lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on jätnud tasumata intressimaksed kuni lepingu ülesütlemiseni, so nelja kuu eest summas 64.26 eurot.
lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Kohtule on esitatud A. S. 18.02.2019 teatis laenulepingu(te) ülesütlemise kohtalepingu rikkumise tõttu alates 7.03.2019. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on
lõike 1 p 6 alusel võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingus Nr. XXX kokku lepitud laenu intressi määr on 22,0 % aastas. Hageja on viivituses oldud aja eest põhjendatult arvutanud viivist alates 12.03.2019 kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni summas 380.61 eurot.
lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kostjale on saadetud kolm meeldetuletuskirja ning nõue ületas 1000 eurot, mistõttu hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks 35 euro ulatuses on seaduslik ja põhjendatud. Samuti on seaduslik ja põhjendatud hageja esitatud lisanduva viivise välja mõistmise nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 1. lause kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Kostja ei ole vaidlustanud nõude loovutamist hagejale. A. S. on lepingu ülesütlemisest teavitamisel maininud ka nõude esitamist kohtusse või loovutamist inkassofirmale. AS-lt PlusPlus Capital nõude loovutamise kohta kirja saamise järel ei ole kostja võlga tasuma hakanud ei hagejale ega nõude loovutanud A. S. Kohus aktsepteerib lihtmenetluses hageja esitatud kirja ja esindaja kinnitust, et hageja on kehtivalt nõude loovutuse saaja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3 Kohus on hagi rahuldanud, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale mõistlikud ja põhjendatud kulutused. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 225 eurot, lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 48 €. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja suurusele. Kohus on seisukohal, et menetluses tasutud riigilõiv 225 ja kohtutäituri tasu 48 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 144 p 51 kohaselt on kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtuväline kulu, mille hüvitamist on hagejal õigus nõuda menetluskuluna TsMS § 138 lg 1 ja 162 lg 1 alusel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja õigusabi kulu on põhjendatud kolme tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund, summas 360 eurot. Tegemist on lihtsa võlanõudega ühe väikelaenulepingu täitmise pinnalt. Kohus on lugenud kirjalikus menetluses põhjendatuks ajakulu 2 tundi, käesolevas asjas on peetud ka kohtuistung kestusega 35 minutit ning esindajal oli lisaks vaja istungiks valmistuda. Kokku on hagejale hüvitatavad menetluskulud (225+48+360) 633 eurot, millelt kostjal tuleb hageja taotlusel maksta viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni
§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.