Tsiviilasi nr 2-20-133516 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Lea Aavastik Määruse avalikult tegemise aeg ja koht teatavaks 7. juuli 2021. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-133516 T

§ 29

lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Tartu Maakohtu 14.06.2021 määruse põhjendustest nähtub, et pärandvara väärtus on kokku 890,30 eurot, mis ei kataks eelduslikult pankrotimenetluse läbiviimise kulutusi. Kohustusi on I. V. määrusest nähtuvalt kokku 3458,15 eurot. Seega ületavad kohustused tunduvalt pärandvara väärtust ning nõude rahuldamine I. V. pärandvara arvelt ei ole võimalik. Samuti ei ole põhjendatud menetlusega jätkata kostja A. V. vastu. Nimelt on A. V. tsiviilasja nr XXX materjalidest ning ka käesolevas tsiviilasjas 01.04.2021 kohtule avaldatust nähtuvalt võtnud pärandi vastu inventuurisoodustusega. Pärimisseaduse (PärS) § 143 lg 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Sama paragrahvi lg 4 alusel on pärast pankrotiavalduse esitamist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotimenetluses esitamata nõuete täitmise eest vastutab pärija pärast pankrotimenetluse lõppemist üksnes ulatuses, milles ta on temale nõudest teatamise hetkel veel pärandvara arvel rikastunud. Praegusel juhul on pärija A. V. pärandi vastu võtnud inventuurisoodustusega ning läbinud ka pärandvara pankrotimenetluse, seega on tema vastutus I. V. kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. 4.

§ 29

lg 82 kohaselt kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 21, maksab võlgniku pärija olukorras, kus pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu ning seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. PärS § 142 lg 1 kohaselt täidetakse pärast inventuuri tegemist pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; 2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; 3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. Sama paragrahvi lg 2-4 kohaselt täidetakse järgmise järjekorra kohustused pärast eelmise järjekorra kohustuste täielikku täitmist. Kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega. Kui pärija täidab kohustused muus kui käesolevas paragrahvis sätestatud järjekorras või eelistab kohustuse täitmisel üht võlausaldajat teisele, vastutab ta seeläbi ülejäänud võlausaldajatele tekitatud kahju eest. Eelnev tähendab, et hoolimata pärandvara pankrotimenetluse raugemisega lõppemisest tuleb A. V. I. V. jäänud pärandvara realiseerida ja selle arvelt teha väljamakseid.

§ 81lg-s 8 nimetatud ajutist esindajat käesoleval juhul pärandvarale nimetatud ei ole. Seega peab A. V. juhinduma Pär

S § 142 lg-test 1-3 ning esmajoones võib pärandvara arvelt katta I. V. matusekulud ning pärandvara valitsemise ja inventuuriga seonduvad kulud. Kui peale nende kulude katmist või nende hüvitamist kulu kandnud isikule jääb pärandvara hulka veel vahendeid, siis teises järjekorras 2 rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded võrdeliselt nende suurusega.

1. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
2. TsMS § 168 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla ja kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel on hagejal õigus esitada taotlus kogu hagiavalduselt asutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida tagastatava riigilõivu summa, maksja andmed ning pangarekvisiidid riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3