Obsah (5)

§ 632§ 633§ 187§ 459§ 163

Tsiviilasi nr 2-21-812 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-812 Tsiviila

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. S. H. ja Y. Y. esitasid 19.01.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse J. H. vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt laste vajadused on suurenenud. Hagejad paluvad alates hagiavalduse esitamisest välja mõista elatise miinimumsummas.
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuid kui kohus peaks leidma, et hagi on põhjendatud, palub välja mõista 146 eurot (584/4 = 146), kuna üle selle jääks kostja ise raskustesse. Kostja vastuse kohaselt tema töötasu ei võimalda suuremat elatist maksta. Kostja sõnul saab ta töötasu XXX, kostjal on veel ka XXX laps R. R., kes saab samuti kostjalt XXX eurot, kostja on täisealine isik, kelle vajadused on suuremad kui lastel – liisingud, laenud, tuleb kõrvale panna kehvemate aegade jaoks ning arvestada võimalike ootamatute väljaminekutega. Kostjal ei ole muud vara, mille arvelt elatist maksta. Kuna kostja on majanduslikes raskustes, leiab kostja, et arvestada tuleks hagejate emale laekuva riigipoolse peretoetusega. Samuti viitab kostja uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuandele, millest nähtuvalt lapsele ei kulu miinimummääras elatist. Samuti leidis kostja, et hagejad ei ole tõendanud, millised muutused on toimunud pärast eelmise kohtulahendi jõustumist. Kohtu põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole ning rahvastikuregistri kannetega on tõendatud, et hagejad on kostja alaealised lapsed. Kostja ei ela lastega koos, mistõttu peab täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel.
5. 28.11.2013 tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissi kohaselt kohustub kostja maksma kummagi hageja ülalpidamiseks elatusraha XXX eurot kuus. Hagejad paluvad elatist suurendada ja välja mõista elatise miinimumsummas, kuna laste vajadused on suurenenud. 6.

§ 459

lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

1. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, 2 et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-67-17 p 9 ja seal viidatud lahendid). Tsiviilasjas nr 2-13-43516 esitatud hagiavalduse kohaselt olid kummagi lapse vajadused 230 eurot kuus. Käesolevas asjas esitatud hagiavalduse kohaselt on kummagi lapse vajadused 485 eurot kuus. Seega on laste vajadused võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt suurenenud. Lisaks on märkimisväärselt suurenenud ka elatise miinimummäär. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kui
4. a-l oli elatise miinimummäär 160 eurot kuus, siis käesolevalt on see 292 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine annab alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist ning elatise suurendamiseks miinimumsummani ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud (Riigikohtu
5. oktoobri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-15 p-d 12, 13).
7. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
8. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu
9. oktoobri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Samas ei tähenda eeltoodu mitme lapse puhul, et vanemal on laste ülalpidamiseks kohustus teenida mitme palga alammäära suurust töötasu (vt Riigikohtu
11. veebruari
12. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13).
13. Kuigi kostja on väitnud, et saab töötasu XXX, siis kostja esitatud palgatõendist seda ei nähtu. Perioodil 01.08.2020 – 01.01.2021 on kostja keskmine brutotöötasu olnud XXX eurot (6292,01/6 = XXX) ja keskmine netotöötasu XXX eurot [(2070 + 3382,41) / 6 = XXX]. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel XXX alaealine laps (R. R.), kellele kostja maksab samuti elatist XXX eurot kuus. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kostja sissetulek ei võimalda lastele miinimumelatist maksta. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjale kuuluks muud vara, mille arvelt hagejatele elatist maksta.
14. Kostja on palunud arvestada muuhulgas hagejate emale laekuva riigipoolse peretoetusega. Riigikohus on selgitanud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, aga riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on 3 tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt nt Riigikohtu
15. märtsi
16. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905 p 19 ja seal viidatud lahendid).
17. Hagejate emal on koos hagejatega XXX alaealist last, esitatud tõendi kohaselt saab hagejate ema kummagi hageja eest lapsetoetust XXX eurot kuus ning lasterikka pere toetust kolme lapse peale XXX eurot kuus – hagejate osana saab sellest arvestada 200 eurot kuus. Seega saab hagejate ema kummagi hageja kohta peretoetusi 160 eurot kuus. Antud summa ulatuses saab laste vajadused lugeda kaetuks. Hagiavalduse kohaselt kummagi lapse vajadused on 485 eurot kuus, pärast peretoetuste mahaarvamist on lapse vajadused katmata 325 euro ulatuses – sellest peab kumbki vanem katma eelduslikult poole, st 162,50 eurot.
18. Kostja on välja toonud enda kulud kokku summas 363,05 eurot kuus – sidekulud 20 eurot kuus, vesi 3,25 eurot kuus, prügi 3 eurot kuus, elekter 17 eurot kuus, küte 15,50 eurot kuus, küte (freesile, trimmerile, niidukile) 4,30 eurot kuus, gaas 15 eurot kvartalis, remondifond 5 eurot kuus, riided 20 eurot kuus, jalatsid 10 eurot kuus, transport 10 eurot kuus, söök 250 eurot kuus. Kostja on märkinud, et on täisealine inimene, kelle vajadused on suuremad, nt liisingud, laenud vaja maksta. Samas ei ole kostja välja toonud konkreetselt ühtegi kohustust ja selle suurust. Kohus nõustub samas, et arvestada tuleb ka võimalike ootamatute väljaminekutega.
19. Kohus leiab, et kostja sissetulek on piisav, maksmaks kummalegi hagejale elatist 162,50 eurot kuus. Pärast elatise maksmist, jääb kostja enda vajaduste katteks keskmiselt 468,735 eurot kuus (908,735 eurot - 2 x 162,50 eurot - 115 eurot).
20. Eeltoodud põhjendustel kohus suurendab 28.11.2013 tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissi kohast elatise summat ning mõistab alates 19.01.2021 kummagi hageja kasuks välja elatise 162,50 eurot kuus. 16.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on palunud jätta menetluskulud

§ 163lg 2 alusel hagejate kanda, seose menetluses tehtud kompromissettepanekuga.

Kohus, arvestades et kosja ei ole pakutud kompromissi ulatuses asunud isegi menetluse ajal elatist tasuma, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4