Obsah (7)

§ 657§ 654§ 652§ 173§ 171§ 175§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-20331 Kohtua

) § 162 lg 1). Hageja põhjendatud lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks on 1008 eurot (10,5 h x 96 eurot/h). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 252 eurot (1260 – 1008). Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas 03.02.2021 apellatsioonkaebuse ning 25.02.2021 ja 24.03.2021 apellatsioonkaebuse täpsustused. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 40 eurot ja jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda. Kostja on nõus tasuma elatise katteks 40 eurot hageja seadusliku esindaja pangakontole.
2. Kostja on avanud hageja jaoks enda sõbranna nimele pangakonto, kuhu kostja kavatseb hakata kandma 200-250 eurot kuus. Pangakaart on hageja käes. Hageja saab pangakontole kantavat raha kasutada riiete ostmiseks, õppimiseks, meelelahutuseks 3 2-19-20331 jne. Kostja ei ole nõus maksma elatist hageja seadusliku esindaja pangakontole, kuna elatis ei jõua lapseni.
3. Kostja osaleb hageja ülalpidamises. Hageja viibib kostja juures 12 päeva kuus (reedest pühapäevani), mil kannab kostja hageja ülalpidamiskulud (toit, üürikulu, elekter). Lisaks ostab kostja hagejale hooajalisi riideid. Vajadusel on kostja nõus kandma ka teisi kulutusi.
4. Kostja ei ole nõus maksma hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja seaduslik ja lepinguline esindaja on sõbrannad ja menetluskulud võivad seega suurendatud olla. Vastustaja seisukoht
5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

18.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest hageja kostjast põlvnemise osas, samuti sellest, et kostja ei ela koos hagejaga ja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist miinimumelatisest väiksemas summas. Vaidlust ei ole ka kostja sissetuleku suuruse üle, mis võimaldab maksta hagejale nõutavas määras elatist.

1. Üldjuhul tuleb elatis alaealisele lapsele välja mõista vähemalt seaduses ette nähtud miinimumelatise määras ja sellele vastavaid kulutusi ei pea hageja tõendama.
2. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on õigustatud maksma elatist alla miinimummäära.
3. Kostja väitis, et hageja viibib tema juures 12 päeva kuus, mil ta teeb ise vahetult lapsele kulutusi. Hageja on sellele vastu vaielnud. Hageja väidetel käib ta kostja juures üle nädala ja maksimaalselt 2 päeva ning kostja sel ajal temale märkimisväärseid kulutusi ei tee. Lisaks märgib kostja, et ta soovib ise lapse kulutusi kanda, mitte maksta raha lapse ema pangakontole.
4. Maakohus viitas asjakohastele Riigikohtu lahenditele ja selgitas kostjale, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuvastada tuleb, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Kohus selgitas, et kui kostja tugineb sellele, et hageja viibib osa aega tema juures, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, millised ja kui suured on kostja kulud hagejale ajal, mil hageja viibib tema juures. Kohus märkis, et kostjal tuleb esitada tõendid lapse ülalpidamiskulude kandmise kohta ning ühtlasi selgesõnaliselt väljendada, millist konkreetset asjaolu ta iga tõendiga tõendada soovib ( tl 31 pöördel ja tl 39 pöördel).
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja vahetult kulutuste tegemise osas asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustust täitnud, kuigi maakohus seda mitmel korral kostjale kirjalikult selgitas. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja viibiks tema juures keskmiselt rohkem kui neli päeva kuus. 4 2-19-20331
6. Ringkonnakohtu hinnangul on seadusandja soovinud PKS § 101 lg-ga 1 reguleerida võimalikult üldise juhu minimaalse elatise määramiseks. Sellele viitab eelkõige PKS § 102 lg 2 sõnastus, mille kohaselt elatise vähendamiseks alla miinimumi peab esinema mõjuv põhjus. PKS § 143 lg 1 näeb ette vanema õiguse ja kohustuse lapsega suhelda. Pole alust eeldada, et seadusandja soovis elatismiinimumi kehtestada üksnes olukorraks, kus lapsest lahus elav vanem lapsega üldse ei suhtle või teeb seda väga minimaalselt. Seetõttu tuleb lugeda lapsega tavapärane suhtlemine ja sel ajal ka lapsele vahetult ülalpidamise andmine pigem tavaliseks, aga mitte erandlikuks asjaoluks või mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 tähenduses. Antud juhul hageja ja kostja suhtlemise aeg jääb ringkonnakohtu hinnangul tavapärase suhtlemise piiridesse. Lastekaitseseaduse § 5 p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Lapse huvides ei oleks tema ülalpidamiseks kasutatava raha vähendamine pelgalt selle arvel, et lapsest lahus elav vanem regulaarselt, kuid mitte olulise kestusega perioodi vältel lapsega kohtub.
7. Lisaks tuleb hinnata ka neid kulutusi, mida kostja teeb hagejale vahetult ülalpidamist andes. Käesolevas asjas on kostja toonud esile oma kulud eluasemele ja toidule. Arvestades isa juures viibimise aega ei ole kulud eluruumile ega toidule märkimisväärsed võrreldes nendega, mis tuleb kanda emal hagejale igapäevase elukoha ja ülalpidamise võimaldamisel. Kokkuvõtvalt ei ole kostja toonud esile ega tõendanud, et ta kannaks ajal, mil hageja on temaga, arvestatavas osas kulutusi lapse igapäevaseks ülalpidamiseks.
8. Neil kaalutlustel ei ole käesoleval juhul lapse viibimine isa juures ja sel ajal talle vahetult ülalpidamise andmine mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses ega anna alust vähendada kostjalt nõutavat elatist alla PKS § 101 lg-s 1 ette nähtud määra.
9. Asjaolu, et kostja soovib raha kanda oma elukaaslase pangakontole, kust hageja saab seda kasutada, ei ole kohane viis elatise maksmiseks. Kui isa annab lapsele sularaha või kannab raha pangakontole, mida laps saab oma äranägemisel kasutada, on tegemist nn taskurahaga, mis ei asenda elatist, mida lahuselav vanem on kohustatud maksma last igapäevaselt kasvatavale vanemale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 28.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

29. Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1008 eurot, see on õigusabikulu.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm nr 3-2-1-184-15, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Asjaolu, et lepinguline esindaja on hageja ema sõbranna, ei anna alust kahtluseks, et kulud on liiga suured. 30. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda

§ 174lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

1. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 300 euro hüvitamist 2,5 t õigusabi eest 5 2-19-20331 tasumääraga 120 eurot/t (sisaldab käibemaksu). Hageja palub tasu välja mõista koos käibemaksuga, kuna ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu.
2. Hageja esindaja tutvus dokumentidega ja koostas vastuse apellatsioonkaebusele (2 t), ning osales kohtuistungil (0,5 t). Esindaja poolt teostatud toimingud on vajalikud ja selleks kulunud aeg mõistliku suurusega, kuid ringkonnakohtu hinnangul on esindaja tunnitasumäär liiga kõrge. Kuna esindaja ei ole advokaat ja tegemist ei ole keeruka asjaga, peab kolleegium, sarnaselt maakohtuga, põhjendatud tasumääraks 96 eurot koos käibemaksuga. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus 240 (2,5x96) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 6