Obsah (11)

§ 162§ 177§ 657§ 238§ 5§ 230§ 236§ 262§ 7§ 656§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-14226 K

) § 277 lg 4 alusel jätta tõendina arvestamata, sest tegemist ei ole ehtsa dokumendiga. Kuna

1. detsembri
2. a leping ei ole ehtne, siis ei ole nõude loovutamist toimunud, mistõttu hagejal puuduvad võlgniku vastu mistahes nõuded. 3) Hageja ei saa nõuda kohustuse täitmist (põhivõla tasumist). Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks.
3. detsembri
4. a lepingus kokkulepitud leppetrahv on ette nähtud kohustuse täitmise asendamiseks, mitte kohustuse täitmisele sundimiseks. Kohustuse täitmisele sundimiseks ette nähtud leppetrahvi iseloomustab see, et tegemist on ajas kasvava summaga.
5. detsembri
6. a lepingus on leppetrahv fikseeritud protsendina põhinõudest, mis tuleks igal juhul maksta sõltumata sellest, kas tasumisega on hilinetud üks päev või 100 päeva. Kuna täitmisnõude esitamine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 1 teise lause alusel välistatud, saab võlausaldaja esitada leppetrahvi nõude kõrval üksnes kahjunõude osas, milles leppetrahv kahju ei korva. Kahjunõuet ei ole esitatud. Seega ei saa hageja nõuet esitatud kujul õigusliku võimatuse tõttu rahuldada (vt Riigikohtu 10.01.2012 lahend nr 3-2-1-144-11, p 14). Võlgnikku ei ole leppetrahvinõuetest teavitatud. 4) Võlgnik on perioodil 03.04.2018–27.08.2018 teinud Est Trading Partner OÜ-le makseid 99 850 euro ulatuses. Seega peab hageja nõue olema 99 850 euro võrra väiksem kui hageja on avaldanud, s.t põhinõue ei saa olla suurem kui 38 026 eurot 4 senti (137 876,04 - 99 850). Seda asjaolu tõendab kostja I Luminor panga konto väljavõttega, mis kajastab Est Trading Partner OÜ-le tehtud makseid perioodil 03.04.2018– 27.08.
7. Kostja I palus jätta hageja tunnistaja ülekuulamise ja tõendite väljanõudmise taotlused rahuldamata.
8. Kostja II palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjal II puudub võimalus kontrollida nõude õigsust võlgniku (pankrotis) raamatupidamises, sest kostjale II ei ole võlgniku raamatupidamisdokumente üle antud. Kostjal II puudub ülevaade võlgniku majandustehingutest, võimalikest lepingupartneritest ja muudest asjaoludest. Võlgniku vastu on alustatud kriminaalmenetlust (asja nr 19730000316) karistusseadustiku (KarS) § 3811 lg-s 2 (raamatupidamise kohustuse teadva rikkumisega seoses) sätestatud kuriteo tunnustel. Hageja on hagiavaldusele tõenditena lisanud arved, millest ei nähtu, milliseid kaupu täpselt müüdi ning milliseid teenuseid osutati, mistõttu ei ole kostjal II võimalik kaupade saamist ja teenuste osutamist kontrollida. Kostja II hinnangul ei ole hageja tõendanud kaupade müüki ja teenuste osutamist.
9. Maakohus jättis
10. veebruari
11. a määrusega hageja tunnistaja ülekuulamise ning Maksu- ja Tolliametilt tõendite väljanõudmise taotlused rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
12. Harju Maakohus jättis
13. juuni
14. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale I hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1155 eurot ning viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 4 2-19-14226 Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: -
15. märtsil 2019 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-18018 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Eve Selbergi; - hageja esitas
16. aprillil
17. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude 254 210 eurot 34 senti tunnustamiseks tema pankrotimenetluses. Nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Est Trading Partner OÜ ja võlgniku vahel
18. detsembril 2016 sõlmitud lepingust ning hageja kinnitusest nõude temale loovutamise kohta
19. septembril 2018; -
20. augusti
21. a võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud hageja nõuet võlgniku vastu.
22. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei tõenda Est Trading Partner OÜ kinnituskiri, et tal oli tegelikkuses
23. septembri
24. a seisuga nõudeid, mida hagejale loovutada. Maakohtule on esitatud tõendid selle kohta, et CC oli võlgniku juhatuse liige ja osanik perioodil 10.03.2011– 24.09.2018 ning Est Trading Partner OÜ juhatuse liige perioodil 14.12.2009–14.12.
25. Est Trading Partner OÜ muutus
26. aastal maksejõuetuks ning Harju Maakohtu
27. veebruari
28. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-257 kuulutati välja Est Trading Partner OÜ pankrot. Võlgnik muutus maksejõuetuks
29. aastal ja kohus kuulutas tsiviilasjas nr 2-18-18018 võlgniku pankroti välja
30. märtsil
31. Kostjale II ei ole ühtegi raamatupidamise dokumenti üle antud. Äriregistri väljavõttest nähtub, et võlgniku viimane majandusaasta aruanne on esitatud registripidajale
32. aasta kohta. Ainuüksi juhatuse liikme CC kinnitus selle kohta, et arvete mittetasumisel on õigus nõuda viivist ja leppetrahvi, ei tõenda tegelikkuses täitmata lepinguliste kohustuste olemasolu Est Trading Partner OÜ ja võlgniku vahel. Võlasuhe ei teki arvete esitamisega. Kuna Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja võlgniku halduritele ei ole esitatud tõendeid väidetava teenuse osutamise ja kaupade müügi kohta, peaks hageja esitama dokumentaalsed tõendid selle kohta, miks ja millistel tingimustel Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja võlgnik omavahel kaupu vahetasid ja teenuseid osutasid. Hageja ei ole kohtule selliseid tõendeid esitanud. Mõlema vaidlusaluse äriühingu arvete väljastamine ja tasumine oli täielikult CC kontrolli all. Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja võlgniku vaheline kokkulepe 0,4% viivise tasumiseks ja 10% leppetrahvi tasumiseks arve tähtaegselt tasumata jätmise puhul on CC poolt sisuliselt iseenda kohustamine. Menetluses ei ole tõendatud, et hageja või Est Trading Partner OÜ (pankrotis) oleks kohustuse täitmist võlgnikult nõudnud või esitanud leppetrahvi nõude enne pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamist. Hageja ei ole kohtule põhistanud ega tõendanud
33. detsembri
34. a lepingu tegelikku majanduslikku sisu.
35. detsembri
36. a leping ei ole ehtne, see ei ole koostatud
37. detsembri
38. a, vastasel juhul oleks Est Trading Partner OÜ (pankrotis) saanud nõuda viivise ja leppetrahvi tasumist võlgnikult kohe pärast arve tasumata jätmist. Praeguses menetluses ei ole tõendatud, et Est Trading Partner OÜ (pankrotis) oleks võlgnikule selliseid nõudeid esitanud.
39. detsembri
40. a lepingu ainus eesmärk oli saada eeliseid pankrotimenetlustes.
41. Arvetel kajastatud summa suurust arvestades pidi tegemist olema suuremas koguses ehitusmaterjali müügi ja vahendamisega. Ühtegi tõendit ehitusmaterjalide tegelikkuses üleandmise kohta ei ole esitatud. Puudub ka selgitus, miks pidi Est Trading Partner OÜ (pankrotis) juhatuse liige CC vahetult enne äriühingu pankrotiavalduse esitamist maksejõuetu äriühingu väärtusliku nõude loovutama. Arvete väljastamise eesmärgiks
42. aastal sai olla üksnes pankrotimenetluses eeliste (sh hääled) saamine ning tegelikku majanduslikku sisu nendel arvetel ei olnud. Menetluskulud jättis maakohus

§ 162lg 1 kohaselt hageja kanda.

5 2-19-14226 Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 1155 eurot. Kostja II menetluskulude nimekirja ei esitanud. Maakohus leidis, et kostja I menetluskulud on tervikuna põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja sisuga kooskõlas. Maakohus leidis, et kostja I lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot on põhjendatud. Maakohus mõistis

§ 177

lg 4 kohaselt kostja I menetluskuludelt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja hinnangul jättis maakohus põhjendamatult tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata. See võis kaasa tuua ebaõige otsuse tegemise. Muus osas jäi hageja oma varasemate seisukohtade ja tõendite juurde. Kuna CC oli nii Est Trading Partner OÜ kui ka võlgniku seaduslik esindaja, ei saanud oodata, et äriühingud vormistavad arvetel kajastatud kaupade ja teenuste üleandmise ja kättesaamise kohta mingeid täiendavaid akte vms. Äriühingute vahel puudus vaidlus kaupade ja teenuste kättesaamise kohta ning vastupidist ei ole tõendatud. Maakohus ei selgitanud hagejale, et ta peab esitama dokumentaalsed tõendid selle kohta, miks ja millistel tingimustel äriühingud omavahel kaupu müüsid ning teenuseid vahetasid. Seetõttu on maakohtu seisukoht hagejale üllatuslik.
2. mai
3. a menetlusdokumendis selgitas hageja, et võlgnik on oma pankrotimenetluses võlga suurusega 127 105 eurot 17 senti tunnistanud, mistõttu kostjad peavad tõendama võla puudumist. Maakohus ei ole seda hageja väidet hinnanud. Maakohtu otsuse p-des 20–22 esitatud maakohtu põhjendused on hagejale üllatuslikud. Vastustajate seisukohad
4. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tervikuna tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 657lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

1. Hageja on esitanud hagi nõude tunnustamiseks Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Vaidlust ei ole selles, et
2. märtsil 2019 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-18-18018 välja Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Eve Selbergi. EstFin Renew OÜ esitas
3. aprillil
4. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude 254 210 eurot 34 senti tunnustamiseks (tl 7). Nõudeavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Est Trading Partner OÜ (pankrotis) ja Est Building Partner OÜ (pankrotis) vahel
5. detsembril 2016 sõlmitud lepingust viiviste ja leppetrahvi kohta (tl 9) ning
6. septembri
7. a Est Trading Partner OÜ (pankrotis) kinnitusest selle kohta, et Est Trading Partner OÜ (pankrotis) on loovutanud nõuded suurusega 127 105 eurot 17 senti (koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega) EstFin Renew OÜ-le (tl 29).
8. augusti
9. a nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tervikuna tunnustamata, kuna 6 2-19-14226 sellele vaidles vastu Est Building Partner OÜ (pankrotis) pankrotihaldur ning ECD Kiinteistöt OY (tl 37-38).
10. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, muu hulgas on vaidlus selle üle, kas maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotluse tunnistaja üle kuulamiseks.
11. Kolleegium leiab, et maakohtul ei olnud alust jätta hageja taotlust tunnistaja CC ülekuulamiseks rahuldamata põhjendusega, et tõend ei ole usaldusväärne. Maakohus refereeris
12. veebruari
13. a määruses kostja I esile toodud asjaolusid, mis viitasid, et CC ei pruugi anda tõeseid ütlusi ning asus seisukohale, et CC ütlused ei saa olla usaldusväärsed.
14. Kohus ei saa tunnistajat, kellel on tugev motiiv anda mittetõeseid ütlusi, jätta üle kuulamata

§ 238

lg 1 järgi põhjendusega, et tõend ei ole usaldusväärne või asjakohane.

§ 238

lg 1 tähenduses asjakohatu on selline tõend, mis ei seondu kohaldatava õigusnormi eeldustega või mille kogumine oleks selges vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Kuigi

§ 238

lg 1 järgi võib kohus keelduda sellise tõendi vastuvõtmisest, mis on nii kaudsest allikast, et selle tõendi kogumine raiskaks menetlusressurssi, siis praegusel juhul ei olnud see eeldus täidetud. CC oli isiklikult seotud arvete väljastamisega ning oli väidetava kaupade müügi ja teenuste osutamisega kõige enam seotud isik. 17.

§ 238

lg 5 teise lause järgi võib kohus jätta tõendi arvestamata põhjusel, et tõend on ilmselt ebausaldusväärne. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 238

lg 5 võimaldab kohtul jätta tõendi arvestamata ebausaldusväärsuse tõttu pärast seda, kui ta on tõendit hinnanud, mitte enne hindamist (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61664, p 20).
3. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja saab arvete majandusliku sisu kohta esitatud väiteid tõendada üksnes „usaldusväärsete“ kirjalike tõenditega. Kooskõlas

§ 5

lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Üksnes juhul, kui pooled on vastavalt

§ 230

lg 1 sõlminud kokkuleppe selle kohta, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, on alus esitatavate tõendite ringi piirata. 19. Seadusele vastav ei ole kostja I seisukoht, et kauba müügi või teenuse osutamise tõendamiseks sätestab käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 1 tõendi liigi nõude

§ 238lg 2 mõttes.

Asjaolu, et KMS § 37 lg 1 kohustab tehing osapoolt väljastama arve, ei tähenda, et tehingu sisu ei saaks tõendada mistahes

-s nimetatud tõenditega.

1. Kolleegium leiab, et maakohtu eksimust tunnistaja ülekuulamata jätmise osas ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, sest see eeldab uute asjaolude tuvastamist sellisel määral, mis väljub apellatsioonimenetluse raamidest (vt nt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-58411, p 15.5).
4. Hageja palus
5. jaanuari
6. a seisukohas tunnistaja CC üle kuulata järgmise põhjendusega: „CC saab eelduslikult anda ütlusi selle kohta, milliseid kaupu ja teenuseid ning kuidas Est Trading Partner OÜ võlgnikule müüs ning samuti saab ta selgitada muid käesoleva vaidlusega seotud asjaolusid.“
7. Hageja taotlus ei ole piisavalt põhistatud

§ 238

lg 3 p 4 mõttes ja asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus taotluse täiendavaks põhistamiseks, kuna taotlus ei vasta

§ 236lg 3 nõuetele.

Vastavalt

§ 230

lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 236

lg-le 1 on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Vastavalt

§ 236

lg-le 3 peab menetlusosaline 7 2-19-14226 tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. 23. Viidatud sätetest tuleneb, et menetlusosaline peab tõendi, sh tunnistaja ütluste, esitamisel selgitama, millise tema väitega on tõend seotud.

§-dest 230 jj tuleneb ka, et kuna tõendiga tõendatakse faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut, saab väide, mis on seotud tõendiga, puudutada vaid faktilist asjaolu. See tähendab väite esitamist mingi faktilise asjaolu esinemise või mitteesinemise kohta. Seejuures tuleb väide asjaolu esinemise kohta esitada piisavalt konkreetselt, et teisel poolel oleks võimalus otsustada, kas asjaolu omaks võtta või mitte.

§ 262

kohaselt võib kohus tunnistaja ülekuulamisel piirduda ainult nende faktiliste asjaoludega, mille tõendamiseks on menetlusosaline tunnistaja ülekuulamist taotlenud. Nii ei piisa taotluse põhistamisel väitest, et tunnistaja saab selgitada, kuidas toimus mingi tegevus või missugused olid kokkulepped, vaid taotluses tuleb esitada faktiväide tegevuse kohta ja esitada kokkuleppe täpne sisu niivõrd, kuivõrd see peab menetlusosalisele enne tunnistaja küsitlemist teada olema. Lisaks tuleb menetlusosalisel põhistada tõendatava faktiväite puutumust asjaga, v.a juhul, kui puutumus on ilma igasuguse kahtluseta iseenesest mõistetav. 24. Menetlusosaline ei pea iga tunnistaja puhul täpselt teadma, mida viimane rääkima hakkab. Samas peab menetlusosaline selgelt välja tooma, millist konkreetset asjaolu (või asjaolusid) ta iga tunnistaja ütlusega tõendada soovib. Tunnistaja ülekuulamise taotluse lahendamine olukorras, kus hageja väidete aluseks olevad asjaolud olid vajaliku detailsusega esitamata, olnuks kolleegiumi arvates vastuolus hagimenetluse võistlevuse (

§ 5

lg-d 1 ja 2) ja poolte võrdõiguslikkuse (

§ 7) põhimõtetega.

Tunnistajat saab üle kuulata asjaolude kohta, mida pool on eelnevalt esitanud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-16293, p 33).
3. Hageja tõi nõude alusena esile, et „võlausaldaja müüs võlgnikule erinevaid kaupu ja teenuseid, mille eest väljastati võlgnikule arved. Arvete kohaselt on võlgniku põhivõlg kokku 127 105 eurot 17 senti.“ Maakohtu menetluses ei toonud hageja esile, milliseid kaupu Est Trading Partner OÜ müüs Est Building Partner OÜ-le ja milliseid teenuseid osutas. Maakohtul puudus igasugune teave tehingute majandusliku sisu kohta.
4. Tehingute majanduslik sisu ei nähtu esitatud arvetelt ning ei maa- ega ringkonnakohus ei peaks ka arvetelt ise andmeid otsima ja sellega hagi sisustama. Kohtupraktikas on selgitatud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (Riigikohtu
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 18).
7. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik sellises olukorras tõendeid esitada ega nende vastuvõtmist otsustada ilma tehingute majanduslikku sisu esile toomata. Ilma selle teadmiseta oli maakohtul raskendatud ka tehingute kohta esitatud muude tõendite, sh CC kinnituse (tl 9) ja nõude loovutamise dokumendi sisuline hindamine. Tehingute majandusliku sisu ehk selle, mida ja mis asjaoludel müüdi ja mis teenust osutati, esile toomine ja tõenditega seostamine on hagi põhiline asjaolu. Haginõude peamiste asjaolude esile toomine ja tõenditega seostamine on otstarbekas korraldada maakohtu eelmenetluses asja uuel läbivaatamisel.
8. Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi asja lahendamisel maakohtus oluliselt rikutud. Need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ning neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks.

§ 656lg 4 8 2-19-14226 järgi tuleb tühistada maakohtu otsus tervikuna.

Kuna maakohtu minetused tuleb kõrvaldada eelmenetluses, siis tuleb saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 29.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 9