Obsah (9)

§ 79§ 191§ 48§ 545§ 76§ 78§ 546§ 30§ 77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. augustil 2021, Tartu kohtumaja kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-2828 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi K.K. kaebus Tartu L

) § 79 lg 3 p-st 1, kohus määras: 1. Jätta K.K. esitatud kaebus rahuldamata. 2.

§ 79

lg 5 alusel saata käesolev kohtumäärus kohtuvälisele menetlejale Tartu Linnavalitsusele ja määruse koopia K.K.le. Edasikaebamise kord Tulenevalt

§ 191p-st 12 ei ole kohtumäärus edasikaevatav.

Menetluse käik

1. 11.11.2020 koostas kohtuväline menetleja sõiduki Škoda Octavia reg märgiga XXX vastutavale kasutajale P.K. trahviteate nr XXX. Trahviteate kohaselt parkis Škoda Octavia reg. märgiga XXX 10.11.2020 kl 08.58 Tartus, XXXX juures liiklusmärgi 362 (parkimiskeeld) koos lisateatetahvliga 856 (märk kehtib tööpäeviti 07.30-18.00) mõjualas ja osaliselt kõnniteel. Sellega on rikutud LS § 20 lg 4 p 2 nõuet, määratud korra kohaselt ning § 20 lg 4 p 3 nõuet, mille kohaselt tohib kõnniteel osaliselt või täielikult parkida vaid siis, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris teo LS § 241 lg 1 järgi ning määras isikule hoiatustrahvi.
2. 09.12.2020 esitas sõiduki vastutav kasutaja P.K. trahviteatele kaebuse, milles taotleb trahvi tühistamist. Kaebuse esitaja väitel ei parkinud sõiduauto XXXX maja ees, vaid peatus.
3. Tartu Linnavalitsuse
4. detsembri 2020 määrusega vaadati läbi P.K. esitatud kaebus trahviteate nr XXX peale ning jäeti

§ 48

ja

§ 545lg 1 alusel trahviteade tühistamata.

Kohtuväline menetleja märkis, et määruse peale on isikul õigus esitada kaebus

§ 76sätestatud tingimustel kohtuvälise menetleja juhi poolt volitatud ametnikule.

1. 31.12.2020 esitas K.K.(volitatud isik) kaebuse trahviteate tühistamata jätmise määruse peale ning palus uuesti üle vaadata 09.12.2020 kaebuses esitatud punktid ning trahviteade nr XXX tühistada.
2. Tartu Linnavalitsuse (kohtuvälise menetleja juhi) 08.01.2021 määrusega jäeti K.K. esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja märkis, et määruse peale saab esitada Tartu Linnavalitsuse kaudu kaebuse Tartu Maakohtule

§ 78sätestatud korras.

1. 18.01.2021 esitas K.K. kaebuse Tartu Maakohtule, milles palub tühistada Tartu Linnavalitsuse trahviteate, määratud rahatrahvi summas 20 eurot ning lõpetada väärteomenetlus.
2. Tartu Maakohtu 20.01.2021 määrusega tühistati Tartu Linnavalitsuse 17.12.2020 ja 08.01.2021 määrused, millega jäeti P.K. kaebused rahuldamata ning kohustati Tartu Linnavalitsust kontrollima P.K. 09.12.2020 trahviteatele nr XXX esitatud kaebuse vastavust

§ 545

toodud nõuetele ning lahendama kaebuse vastavalt

§ 546toodud sätetele.

8. Tartu Linnavalitsuse 11.06.2021 määrusega lõpetati väärteoasjas nr 379521000001 väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel K.K. suhtes vastavalt

§ 30lg 1 p 1.

Määruse kohaselt tuvastati, et sõiduk seisis parkimiskeelu alal mitu minutit ning sõidukis ei olnud sõidukijuhti ning selle aja jooksul ei saabunud sõiduki juurde ühtegi inimest. Seetõttu ei saa rääkida sõiduki peatamisest sõitja pealemineku ajaks. Kuivõrd sellist autoga seismist pole võimalik pidada peatumiseks LS § 2 p 52 mõttes, rikkus K.K.LS § 21 lg 4 p 2 ja LS § 20 lg 4 p 3 sätestatud keeldu ja realiseeris LS § 241 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu. Kohtuväline menetleja leidis, et isiku süü ei olnud pahatahtlik ning ei ole otstarbekas teda karistada rahatrahviga. Puuduvad andmed ka selle kohta, et tema pargitud sõiduks oleks põhjustanud liiklusohtliku olukorra ning esineks avalik menetlushuvi. Seetõttu leidis kohtuväline menetleja, et K.K. süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi, mistõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel

§ 30lg 1 p 1 alusel.

1. K.K. esitas 11.06.2021 määrusele kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. K.K. hinnangul oli tegemist sõiduki peatumise, mitte parkimisega.
2. Tartu Linnavalitsuse kohtuvälise menetleja juhi 01.07.2021 määrusega jäeti K.K. kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht märkis, et liikumispuudega inimesel on õigus taotleda puudega inimese sõiduki parkimiskaart, mis annab teatud eriõigused parkimisel ning on mõeldud selliste olukordade jaoks. K.K. auto seismist pole võimalik pidada peatumiseks LS § 2 p 52 mõttes.
3. K.K. esitas 12.07.2021 Tartu Maakohtule kaebuse väärteomenetluse lõpetamise määruse peale. K.K. taotleb väärteoasja menetluse lõpetamise määruse tühistamist, millega lõpetati väärteoasi otstarbekuse kaalutlusel ning palub lõpetada väärteomenetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuses märgib K.K., et ta peatus sõiduautoga 10.11.2020 Tartus, XXXX eesmärgiga võtta auto peale raske liikumispuudega 89-aastane vanaisa ning käia temaga poes ja apteegis eluks vajalikkus ostmas. Kuna vanaisal on väga raske liikuda, jättis ta auto tänavale ja läks majja, et vanaisa autosse aidata. Selle ajaga, mil vanaisaga auto juurde jõudis, märkas, et vanemmenetleja on teinud selle ajavahemiku jooksul trahvi. Vahetult enne trahvi tegemist toimus liikumine auto ümbruses ning toas põles tuli, seega oleks pidanud kontrolörid aru saama, et tegemist ei ole parkimise vaid peatumisega. K.K. kinnitas kaebuses hoiatustrahvi peale, et auto seisis tõepoolest maja ees 10 minutit niimoodi, kus sõiduki juures liikumist ei toimunud. K.K. ei nõustu käsitlusega, mille kohaselt ei ole võimalik tal hooldajana täita sellist tingimust, et autosse tulija peab olema juhi jaoks nähtav ja pealeminek toimub vahetult pärast sõiduki seiskamist. Tema vanaisal kulub auto peale tulekuks pikk aeg, hetkel liigub ta äärmiselt aeglaselt puhkepausidega karkudega. Seadusest ei tulene, et sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks on 10 minutit mõni muu ajaline piirang.
4. Tartu Linnavalitsuse 02.08.2021 vastuse kohaselt edastati väärteomenetluse lõpetamise määrus menetlusalusele isikule tema soovi kohaselt 11.06.2021 tema e-posti aadressile. Menetlusalune isik määruse kättesaamist eraldi ei kinnitanud, kuid esitas 25.06.2021 digitaalselt allkirjastatud kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. Kohtuvälise menetleja juhi määrus edastati 02.07.2021 K.K. e-posti aadressile. Kohtu seisukoht 13.

§ 76

lg 2 kohaselt on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada 15 päeva jooksul määruse koopia kättesaamisest kaebus kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise kohta. Kui isik ei nõustu

§ 77

lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule (

§ 78lg 1).

Menetlusalune isik võib kaebuse esitada 10 päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest (

§ 78lg 2 p 1).

K.K. on esitanud kaebuse maakohtule 12.07.2021 kuupäeval. Tartu Linnavalitsuse kinnitusel edastati kohtuvälise menetleja juhi määrus menetlusalusele isikule 02.07.2021, seega on kaebus esitatud tähtaegselt.

§ 79lg 1 ja 2 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi kirjalikus menetluses.

1. Kaebuse läbi vaatamisel tekkis viivitus kuna kaebus oli määratud 12.07.2021 tööülesandena 28.06-2.08.2021 puhkusel olevale kohtunikule. Seega sai kohtunik hakata kaebust menetlema alles
2. augustil
4. K.K. on esitanud väärteomenetluse lõpetamise määrusele kaebuse, kuna leiab, et väärteomenetlus oleks tulnud lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu.
5. Esmalt märgib kohus, et kohtuväline menetleja koostab väärteomenetluse lõpetamise määruse vastavalt

§-le

1. Väärteoemenetluse lõpetamise määruse põhiosas märgitakse menetlusotsustuse põhjendus ning väärteomenetluse lõpetamise alus vastavalt VMTS § 29 või
2. Käesolevalt on määrus koostatud vastavalt seaduses sätestatule. Kohtuväline menetleja on lõpetanud K.K. suhtes väärteomenetluse, leides, et isiku süü ei ole suur ja avalik huvi puudub, mistõttu tuleb väärteoasi lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Seega tuleb kohtul hinnata tulenevalt K.K. esitatud kaebusest kohtuvälise menetleja tegevusele, kas kohtuväline menetleja oleks pidanud lõpetama väärteomenetluse väärteokoosseisu puudumise tõttu.
3. Kohtu hinnangul on K.K. toime pannud väärteo LS § 241 lg 1 alusel. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja toodud põhjendustega ning märgib lühidalt järgnevat.
4. K.K. põhiväiteks kogu kaebemenetluse väitel on olnud asjaolu, et liiklusseadus ei sätesta sõiduki peatumisele ajalist piirangut. K.K. on kinnitanud, et peatas auto XXXX maja ees, et minna oma vanaisale tuppa järgi, kuna viimasel on raske liikumispuue. Menetluse käigus on tuvastatud, et auto seisis parkimiskeelu alal, auto ümber ei toimunud liikumist vähemalt 10 minuti jooksul (väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt seisis sõiduk paigal 15-30 minutit seoses menetlusaluse isiku vanaisa tervise probleemidega). Liiklusseadus on abstraktselt selgitanud parkimise ning peatumise definitsioonid. LS § 2 p 52 kohaselt on peatumine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Parkimine on LS § 2 p 49 kohaselt sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Seega ei sätesta liiklusseadus konkreetset ajapiirangut, mil auto võib peatuda, et tegeleda sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimisega. Hinnata tuleb konkreetseid asjaolusid – käesolevalt on kohtuväline menetleja õigustatult leidnud, et peatumiseks sõitja pealemineku tõttu ei saa pidada sõiduki sellist seismajäämist, mil juht lahkub sõidukist ja eeldatavasti mõne aja jooksul naaseb auto juurde koos sõitjaga. Kui tegemist on pikaajalise eemalviibimisega, tuleb seda lugeda parkimiseks keelualal. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et peatumisõiguse pikaajaline kestvus võib takistada liiklussujuvust ning -ohutust.
5. Riigikohus on varasemas kohtuasjas selgitanud (30.05.2014.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-30-14), et „sõitja pealemineku protsessi alguseks ei saa pidada seismajäämist sooviga hakata ootama inimest, kes peaks eeldatavasti mõne aja jooksul auto juurde jõudma. Sõiduki seismajätmist sõitja pealeminekuks saab eeskätt kõneleda juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek ise toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist.“ Kohtu hinnangul tuleb nimetatud seisukohta kohaldada ka käesolevas olukorras, kus isik peatas sõiduki, liikus sõidukist majja isiku pealevõtmiseks ning jättis auto seisma pikemaajaliselt.
6. Kuigi kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et väärteo koosseis oli realiseerunud, olid K.K. selgitused taolised, mistõttu saab lugeda tema süüd väikeseks. Seetõttu oli põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel.
7. Seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud K.K. õiguseid väärteomenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel. Menetlejal on õigus otsustada asja olevata tõenditest lähtudes , mil alusel ta väärteomenetluse lõpetab. Käesoleval juhul kaevatava määrusega on väärteomenetlus lõpetatud ning isikule ei ole seonduvalt selle kirjeldatud liiklussituatsiooniga mingeid riiveid- teda ei ole karistatud. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus K.K. kaebuse rahuldamata. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/