TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-1352 Otsuse kuupäev 19. mai 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Logos OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.05.2020.a

), seda on tehtud HMS § 13 lõikes 3 ning MKS § 48 lõikes 1.

§ 117

lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel.

§ 117

lg 2 ja § 118 lg 1 alusel saab esindusõiguse anda tehinguga (volitus) ning volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.

§ 125

lg 5 tuleneb, et volikirja all mõistetakse volituse kohta antud kirjalikku dokumenti. 4

§ 120lg 2 kohaselt määrab volituse ulatuse esindatav.

Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb.

1. Eeltoodu tähendab, et volituse andmisena tuleb käsitleda nii kasutajaõiguste andmist emaksuametis kui ka volituse vormistamist kirjaliku volikirjana. Isik (näiteks raamatupidaja) ei saa esitada teise isiku (näiteks osaühingu) nimel e-maksuametis maksudeklaratsioone, ilma et osaühing ei oleks andnud talle selles volitust. Ekslik on vastustaja arusaam, et lisaks kasutajaõiguste vormistamisele e-maksuametis peab olemas olema veel mingi dokument volituse andmise kohta, sh volikiri. Kui isik annab emaksuametis teisele isikule õiguse teha tema nimel toiminguid, siis see on tahteavaldus volituse andmise kohta, mis esitatakse otse MTA-le. Samamoodi saab tehingu tegemiseks anda volituse otse isikule, kellega tehakse tehing. Kui äriühingu asjaajamise kord näeb ette täiendava dokumendi vormistamise (näiteks juhatuse korraldus selle kohta, kes ühingu nimel emaksuametis tegutseb), siis on tegemist äriühingu-sisese töökorraldusliku dokumendiga, mitte volikirjaga. Külliki Luige õigused e-maksuametis
2. Praeguses asjas said vaidluse esemeks olevad toimingud alguse sellest, et vastustaja blokeeris 31.03.2020 kaebaja esindajate, sh Külliki Luige juurdepääsu e-maksuametile. Külliki Luige e-maksuameti kasutajaõiguste blokeerimise õiguspärasuse kindlakstegemine ei ole kohtuasja koosseisus iseseisva nõudena (kohus lõpetas selles nõudes menetluse 23.11.2020.a määrusega), kuid toiming ja selle põhjendused omavad tähtsust vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel.
3. Vastustaja põhjendused 31.03.2020.a toimingule on olnud erinevad. 30.06.2020 kaebajale saadetud vastuses väitis vastustaja põhjuseks seda, et Külliki Luigele andis kasutajaõigused eelmine juhatuse liige ning puudub uue juhatuse liikme antud volitusi tõendav dokument. See tähendab, et vastustaja arvates lõppes kaebaja juhatuse vahetumisega Külliki Luige volitus teha e-maksuametis kaebaja nimel toiminguid. Ka 31.03.2020.a teates on märgitud juhatuse liikme vahetumist. Kohtu hinnangul puudub õigusnorm, mille alusel äriühingu antud volitus lõpeb äriühingu nimel volituse andnud juhatuse liikme volituste lõppemisega.

§ 125sätestatud esindusõiguse lõppemise aluste hulgas sellist ei ole.

1. 31.03.2020.a teates on öeldud väga lühidalt ka seda, et on kahtlus, et ettevõtte emaksuameti õigusi võidaks kasutada pahatahtlikult. Kohtumenetluses väitis vastustaja emaksuameti kasutajaõiguste blokeerimise põhjuseks turvariski ehk kahtluse, et Külliki Luige e-autentimise vahendeid võidi kuritarvitada. Määruse § 4 lg 2 ütleb, et e-teenuse keskkonna kasutajal on kohustus teavitada viivitamata MTA-d e-identimist võimaldavate vahendite kolmanda isiku valdusesse sattumisest, sattumise ohust või muust turvariskist. Määruse § 4 lg 3 kohaselt kui on avastatud turvarisk või kui kasutaja on teavitanud oma e-identimise vahendi või selle parooli kadumisest, blokeerib MTA ajutiselt kasutaja juurdepääsu e-teenuse keskkonnale. E-teenuse keskkonna teenuste taasavamiseks peab kasutaja pöörduma MTA poole. 5
2. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja põhistanud kahtlust, mis õigustaks Külliki Luige emaksuameti kasutajaõiguste blokeerimist. Vastutaja väitis, et Külliki Luik ei olnud mõnda aega tegutsenud kaebaja raamatupidajana. Kuid kaebaja tõi välja, et Külliki Luik esitas käibedeklaratsioonid 20.03.2020 ja 20.04.2020 ning vastustaja ei ole neile asjaoludele vastu vaielnud. Eeltoodut ei väära see, kui jaanuari käibedeklaratsiooni kirjutas alla juhatuse liige, või majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Vastustaja tugineb ka sellele, et tema andmetel oli Külliki Luik raskelt haige. Kuid vastustaja esitas selle kohta Külliki Luige abikaasa Vello Luige 06.05.2020.a e-kirja, mille põhjal Külliki Luik ei saa tervisliku seisundi tõttu dokumente vastu võtta ja nendega tutvuda (dtl 98). See tähendab, et Külliki Luige haigus ei saanud olla aluseks tema kasutajaõiguste blokeerimisel 31.03.
3. Muud vastustaja välja toodud asjaolud ei ole turvariski kahtluse põhjendustena kohased. Isik võib tegutseda e-maksuametis äriühingu nimel ka juhul, kui ta ei ole äriühingu töötaja ja ei saa äriühingult töötasu. Turvariski ei näita kohtu hinnangul ka see, kui isikul on mitu e-identimise vahendit (kohus eeldab, et mõeldud on isikutunnistust ja digitaalset isikutunnistust, kuna teisiti ei tohiks kahe kehtiva isikutunnistuse olemasolu võimalik olla) või dokumendi, mille isik alla kirjutab, on koostanud keegi teine. Vaidluse lahendamisel ei puutu asjasse see, kas kaebaja on muude esindajate puhul täitnud määruse § 3 lg 3 tulenevat kohustust peatada esindaja volituste lõppemisel viivitamata esindaja volitused e-teenuse keskkonnas. Lisaks ei pruugi äriühingu juhatuse liikme volituste lõppemine tingimata tähendada, et ühing soovib lõpetada sama isiku esindusõiguse e-maksuametis.
4. Tähtsust omab ka see, et vastustaja ei teatanud kaebajale ega Külliki Luigele esindaja õiguste blokeerimisest e-maksuametis, ei esitanud sellele selgeid põhjendusi ja ei andnud kaebajale võimalust esitada vastuväiteid. Otsuse punktis 1 toodud teade on vastustaja sisesuhtlus ning olulises osas põhjendamata. Vastustaja küll viitab mitmetele katsetele saada Külliki Luigega kontakti (dtl 95-97), kuid see suhtlus ei ole seotud e-maksuameti kasutajaõiguste, vaid konkreetse maksumenetlusega. Samuti on õige, et vastustaja toimingud pärast 31.03.2020 pigem kinnitavad, et vastustaja pidas Külliki Luige esindusõigust kehtivaks. Vastustaja saatis Külliki Luigele (e-posti aadress kyllikiluik@gmail.com) korduvalt teateid, et kaebajale, s.o Logos OÜ-le on MTA väljastanud haldusakti ja MTA palub sellega e-maksuametis tutvuda (dtl 21-25). 04.05.2020 saatis MTA Külliki Luigele e-kirja selle kohta, et Logos OÜ-l on esitamata käibedeklaratsioon (vorm KMD) 2020.a. jaanuarikuu eest ning märtsikuu deklaratsioon on vigane. MTA palus esitada puuduva deklaratsiooni ning parandada märtsikuu KMD (dtl 39-40). Vaidlustatud korraldus
5. Kaebaja esitas aprilli 2020 käibedeklaratsiooni e-posti teel olukorras, kus tal eeltoodud asjaoludel ei olnud võimalik esitada seda e-maksuametis.
6. MKS § 87 lg 1 kohaselt kirjutab deklaratsioonile alla maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja. MKS § 87 lg 3 sätestab, et kui kirjalikule deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse maksuhaldurile ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole varem esitatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nõuda isikult maksudeklaratsiooni e-posti teel esitamisel volikirja esitamist, kui deklaratsioonile on alla kirjutanud isik, kellel on selle esitamise õigus e- 6 maksuametis ning deklaratsiooni esitamine e-maksuameti kaudu ei ole ajutiselt võimalik. See tuleneb

§ 120lg 2 sätestatud volituse tõlgendamise reeglitest.

Vaidlustatud korraldust saaks pidada õiguspäraseks juhul, kui vastustaja oleks põhistanud kahtluse turvariskis. Kohus näitas eespool, et vastustaja seda teinud ei ole. Kui vastustajal puudus alus seada kahtluse alla, et Külliki Luigel oli õigus esitada käibedeklaratsioon emaksuametis ning vastustaja oli sellele vaatamata tõkestanud tema juurdepääsu emaksuametile, siis oli täiendava volikirja nõudmine ülemäärane.

1. Lisaks on vastustaja nii vaidlustatud korralduses kui ka muus poolte vahelises suhtluses esitanud kaebajale seadusest tulenevast oluliselt kitsama nõude. Vastustaja nõuab, et kaebaja esitaks ilmtingimata volikirja, samas kui MKS § 87 lg 3 nõuab volitusi tõendava dokumendi esitamist. Volituse tõendamine on võimalik ka muul viisil (vt otsuse punkte 21-23). Kaebajale pandud kohustus esitada just volikiri ei tulene seadusest. Deklaratsiooni aktsepteerimine
2. Olenemata vaidlustatud korralduse õiguspärasusest ei nõustu kohus sellega, et kaebaja tõendas Külliki Luige volitused alles kohtule esitatud kaebusega, mis jõudis vastustajani 23.11.
3. Kaebaja esitas 03.06.2020 vastustajale vaide (dtl 13-15). Vaie esitati vaidlustatud korraldusele, s.o vastustaja nõudele tõendada Külliki Luige volitusi aprilli 2020 käibedeklaratsiooni esitamisel. Vaide punktides 1.2 ja 3 on öeldud, et kaebaja on andnud
4. aastal e-maksuametis Külliki Luigele volitused (raamatupidaja paketi) ning volitus on kehtiv. Vaidele on alla kirjutanud Vello Luik, kellele andis volituse Logos OÜ juhatuse liige Raivo Paala (dtl 94). Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust selgelt ja üheselt, et Külliki Luigel oli õigus kirjutada alla kaebaja aprilli 2020 käibedeklaratsioonile.
5. Vastustaja põhjendas vaides toodu arvestamata jätmist sellega, et puudus volikiri ning teada ei ole volituse alguse ja lõpu andmed. Need põhjendused ei ole kohased. Kohus selgitas eespool, et õiguste andmine e-maksuametis kujutab endast volituse andmist, selline volitus ei lõpe juhatuse vahetumisel ja selle andmise kohta ei pea olema täiendavaid dokumente (volikirja). Kaebaja kinnitas vaides, et
6. aastal e-maksuametis Külliki Luigele antud volitus on endiselt kehtiv. Vaides avaldatu kõrvaldas turvariski kahtluse. Vaidluse all oli aprilli 2020 käibedeklaratsioon ja kaebaja esitas vaide eesmärgil saavutada selle aktsepteerimine. Sisuliselt kaebaja kinnitas, et Külliki Luigel oli deklaratsiooni esitamise õigus selle esitamise ajal. Seda arvestades ei ole arusaadav, mis tähendust
7. aasta aprilli käibedeklaratsiooni aktsepteerimisel võiks omada volituse alguse ja lõpu kuupäevad.
8. Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et kaebuse punktides 4.1, 4.3 ja 4.9 esitatud avaldused sisaldavad võrreldes vaidega täiendavat teavet. Kaebuse punktis 4.1 on öeldud, et vaidlust ei ole selle üle, et Külliki Luigel on olnud volitus Logos OÜ esindamiseks maksuametis. Volituse Külliki Luigele OÜ Logos esindamiseks andis OÜ Logos 10.09.2014 e-maksuametis raamatupidaja paketi näol. Vaide punktis 1.2 on öeldud, et Logos OÜ on andnud e-maksuametis volitused raamatupidaja paketi näol ja Külliki Luik on alates
9. a septembrist esitanud e-maksuametis deklaratsioone ning punktis 3.2, et Külliki Luigel on olnud volitus Logos OÜ esindamiseks ja ilmselgelt on nimetatud asjaolu nähtav MTA 7 andmebaasides, kus on nähtavad Külliki Luige poolt allkirjastatud deklaratsioonid peaaegu 7 aasta jooksul. Kaebuse punktis 4.3 on öeldud, et Logos OÜ ei ole Külliki Luige volitust tagasi võtnud ja Külliki Luik ei ole ka volitusest loobunud ning punktis 4.9, et Külliki Luige volitused OÜ Logos esindamiseks maksuhalduri juures kehtivad jätkuvalt, MTA toiming, millega kustutati Külliki Luik e-maksuameti keskkonnast, on õigusvastane ja ei lõpetanud Külliki Luige volitusi. Vaide punktis 3 on öeldud, et Külliki Luigel on kehtiv volitus Logos OÜ esindamiseks ja volitus ei ole lõppenud. Seega teave, mille kaebaja andis vaides ja kaebuses, on sisuliselt sama.
10. Vaidlustatud korralduses on öeldud, et see toimetatakse kätte kaebajale lihtkirjaga ja juhatuse liikmele väljastusteatega. Vastustaja on lisanud saatelehe (dtl 133), millest nähtub saadetiste üleandmine postiteenuse osutajale 26.05.
11. Sel juhul ei saanud saadetis jõuda kaebajani varem kui 27.05.2020 ja varaseim võimalik tähtaeg vaidlustatud korralduses antud puuduste kõrvaldamiseks oli 03.06.
12. Kaebaja esitas 03.06.2020 vaide, milles ta kinnitas Külliki Luige volitusi ja mille vastustaja sai kätte samal päeval (dtl 91). Kaebaja kõrvaldas ka vaide puudused (dtl 93). See tähendab, et kaebaja kõrvaldas aprilli 2020 käibedeklaratsiooni puudused tähtaegselt. Puudub põhjus kohaldada MKS § 90 lg 2 või lugeda deklaratsiooni esitatuks hilinenult.
13. Kokkuvõttes annab eeltoodu aluse kaebus rahuldada. Vaidlustatud korraldus ja deklaratsiooni aktsepteerimata jätmine kuni 23.11.2020 oli õigusvastane. Menetluskulud. Selgitused
14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
15. Kaebaja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Kohtule teada olevaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot. Kohus mõistab selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja.
16. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja (sh kohaliku omavalitsuse asutuse, riigiasutuse) andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8