← Eesti

3-20-1347/22

Obsah (4)§ 158§ 108§ 118§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1347 Haldusasi X mittevaralise kahju hüvitami

165 lg 2).

  1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
  2. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande3 kohaselt on mõned era- ja perekonnaelu tahud põhiseaduses kaitstud spetsiifiliste põhiõigustega, nende hulka kuulub ka sõnumi saladus 3 Eesti Vabariigi Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/ 4

(7)3-20-1347 (PS § 43). PS § 26 kui üldsätet tuleb kohaldada juhul, kui kaitsmist vajav erasfääri kuuluv hüve ei ole kaitstud mõne erisättega. Kui erisäte on olemas, tuleb kohaldada vastavat erisätet ja PS § 26 kui üldisem säte peab taanduma. Seega tuleb käesoleva asja lahendamisel lähtuda eelkõige sõnumi saladuse võimalikust rikkumisest ning eraelu puutumatuse võimalikku riivet eraldi alljärgnevalt ma ei käsitle.
  1. PS § 43 järgi on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Isikuliselt on õigus sõnumi saladusele igaüheõigus, mis laieneb ka kinnipeetavale. Esemeliselt kaitseb PS § 43 ükskõik millisel viisil kolmandate isikute edastatavaid ja vahendatavaid sõnumeid.
  2. Esmajoones laieneb sõnumi saladus teabele selle edastamise protsessis, sh postisaadetise toimetamisel adressaadini. Kui sõnum on kohale toimetatud, on saajal üldjuhul võimalus valida, kas ja kuidas sõnumit kolmandate isikute eest kaitsta. Riigikohus on selgitanud, et isiku õigust sõnumi saladusele ei riivata kinnipeetavale saadetud kirja avamisel ja kontrollimisel vangistusseaduse (VangS) § 29 lg 1 sätestatud korras, s.o kinnipeetava juuresolekul ning juhul, kui vanglaametnik selle sisuga ei tutvunud. Kirja sisuga tutvumine on ka adressaadi juuresolekul võimalik PS § 43 järgides (Riigikohtu lahend 3-4-1-3-09, p 16).
  3. VangS § 29 lg 1 ja 2 alusel avatakse kinnipeetavale saadetud kirjad (välja arvatud seaduses sätestatud erandid) vanglateenistuse ametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Kinnipeetava kirjavahetuse sisu võib kontrollida jälitustoimingute ja salajase koostöö tegemiseks ette nähtud alustel ja korras. 17.
  4. Vaidlust ei ole antud juhul selles, et kaebaja poolt 23.04.2020 üle antud kirja osas on vastustaja tunnistanud vanglaametniku õigusvastast käitumist seoses kirja kaebaja juuresolekuta avamises. Nimelt on vanglaametnik Mari Kohv tunnistanud, et avas kirja kaebaja juuresolekuta, kuid tema tegevus ei olnud kantud soovist kaebaja õigusi rikkuda ning kirjaga tutvuda, vaid ta tõstis kirja sisu ühest ümbrikust teise, et oleks arusaadav, kuskohast kiri tuleb ning kuhu läheb — kiri oli liikunud vanglasiseselt edasi-tagasi ning kirjal puudus mark ja ümbrik oli täis tembeldatud erinevaid kuupäevi. Ametniku selgituste kohaselt ta ise ümbrikut kinni ei kleepinud ja läks uue lahtise ümbrikuga kinnipeetava juurde, selgitas olukorda ning palus kinnipeetaval see kinni liimida ja adressaat uuesti peale kirjutada. Ametniku kinnitusel ta kirja sisu ei vaadanud ega lugenud. Need asjaolud nähtuvad vastustaja poolt kohtule esitatud Mari Kohvi seletuskirjast
  5. Tallinna Vangla tunnistas 06.07.2020 vastuskirjas nr 5-37/20/46-3 oma õigusvastast käitumist 23.04.2020 üle antud kirja ümbriku avamisel ning vabandas kaebaja ees. 17.
  6. Olen seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et vanglaametnik tutvus kirja sisuga ehk luges kirja. Vastustaja ei ole seda asjaolu õigeks võtnud. Seega ei ole kahju nõude rahuldamise eelduseks olev sõnumisaladuse rikkumine antud juhul tuvastatud. Arvestades asjaolusid, et ümbrikul puudus mark, see oli erinevaid templeid täis ja sellelt andmete kindlakstegemine arusaamatu, kiri oli liikunud vangla siseselt edasi-tagasi (milliseid asjaolusid pole kaebaja vaidlustanud), ei ole põhjust kahelda asjaolus, et ametnik oleks kirja avanud muul põhjusel (sh kirja sisu lugemiseks), kui selle ümber tõstmiseks teise ümbrikusse, et tagada ümbrikule olevate andmete arusaadavus. Seda asjaolu kinnitab täiendavalt ka fakt, et ametnik toimetas lahtise ümbriku seejärel uuesti kaebajale, et kaebaja selle kinni liimiks ja adressaadi andmed uuesti peale märgiks. Seega märgib vastustaja õigesti, et sõnumisaladuse rikkumine pole 4 Vastustaja 21.09.2020 menetlusdokumendi lisas 5
(7)3-20-1347 tõendatud ning selle toimumist ei saa ka järeldada, ehkki kirja avamine kaebaja juuresolekuta on toimunud ning tuleb nentida sõnumisaladuse ohtu seadmist vastustaja poolt. Siiski ei saa selles automaatselt järeldada, et ka tegelikult oleks sõnumisaladust rikutud. Kaebaja leiab ekslikult, et kirja sisuga tegelik tutvumine pole antud juhul oluline ning piisab vaid kirja avamisest kaebaja juuresolekuta. Kirja sisuga tutvumine on minu hinnangul üheks oluliseks eelduseks sõnumi saladuse rikkumise jaatamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise eeldused ei ole antud juhul täidetud sõnumi saladuse rikkumise tõendamatuse tõttu. 17.
  1. Kokkuvõttes võib öelda, et 23.04.2020 üle antud kirja osas ei ole vastustaja sõnumi saladust rikkunud, kuid õigusvastaseks saab pidada ka olukorda, kus sõnumi saladus võis olla ohus. See ei ole minu hinnangul aga siiski piisav, et möönda kaebajal rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimist, arvestades, et mittevaralise kahju hüvitamine on võimalik vaid RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud juhtudel ning ainuüksi haldusorgani toimingu õigusvastasus selleks alust ei anna. 17.
  2. Isegi kui esineks ka sõnumi saladuse ohtu seadmise tõttu alus mittevaralise kahju tekkimise jaatamiseks, ei ole selle rahas hüvitamine antud juhul põhjendatud. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-14, p 12.2). See, et sõnumisaladus oli seatud ametniku tegevuse tõttu ohtu, ei saanud põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega valu ja kannatusi, et põhjendatud oleks mittevaralise kahju hüvitamine rahas. Üksnes ohu olemasolu ei ole kahju tekkimise alusena piisav, kui kardetud risk tegelikult ei realiseerunud. Sõnumi saladuse ohtu seadmise eest on vastustaja kaebaja ees vabandanud. Leian, et eksimuse tunnistamine ja vabandamine on asjaolusid arvestades antud juhul ebaõige käitumise heastamiseks piisav ja kohane.
  3. VSkE § 48 lg 1 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistusale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist oma allkirjaga. 18.
  4. 20.04.2021 toimunud intsidendi osas Tallinna Vangla poolt esitatud 06.07.2020 menetlustoimingu protokollis on kajastatud Tallinna Vangla IV üksuse 20.04.2020 turvakaamera salvestiselt nähtuv. Protokollist5 nähtuvalt on turvakaamerasalvestiselt nähtuv järgnev: Kell 10.57.48 tuleb ametnik kambri nr PK2-08 ukse juurde, vaatab uksesilmast sisse ja avab siis ukseluugi. Kehakeele järgi vestleb ametnik läbi luugi kambris oleva isikuga ning kell 10.58.06 ulatatakse kambrist läbi ukseluugi ametnikule ümbrik. Ametnik sulgeb ukseluugi ja astub kambrist eemale ning asetab kirja kell 10.58.21 eluosakonna uste juures olevale lauale. Seejärel tegeleb ametnik teise kinnipeetavaga ning kell 10.58.47 võtab laualt ümbriku ja läheb ära. Vastustaja poolt kohtule esitatud turvakaamera salvestistest6 nähtub, et vangla menetlustoimingu protokoll kajastab sündmuste käiku korrektselt. Seejuures pole salvestiselt võimalik tuvastada, kas ametnik võtab kambrist vastu kinnise ümbriku või lahtise ümbriku. Ka pole võimalik veenduda selles, mis toimub kaebaja asukohaks olnud kambris enne ametnikule kirja ulatamist. Salvestiselt ei nähtu ka, et ametnik avaks ümbriku ja tutvuks kirja sisuga. Pole vaidlust, et 23.04.2021 võttis ümbriku kaebajalt vastu vanglaametnik Tarmo Pitkve. Tallinna Vanglaametniku Tarmo Pitkve selgituse kohaselt on tal raske olukorda meenutada ja ta ei mäleta 5 6 Vastustaja 21.09.2020 menetlusdokumendi lisas Vastustaja poolt esitatud 29.03.2020 6
(7)3-20-1347 sellest midagi. Selgituse kohaselt oli T. Pitkve tol ajal kursis, et alguses peab ümbriku üle vaatama ja siis andma kinnipeetavale, et ta selle oma kätega kinni paneks. 18.
  1. Olen seisukohal, et antud juhul ei ole võimalik välistada olukorda, et kaebaja andis ametnikule üle juba suletud ümbriku ning ametnik rikkus kohustust kontrollida ümbriku sisu enne selle sulgemist või kontrollis ametnik ümbriku sisu läbi ukseluugi. Ka ei saa välistada olukorda, et ümbrik oli siiski avatud ning suleti hiljem vanglaametniku poolt. Vastustaja peab seejuures võimalikuks, et nakatumisohu minimeerimiseks ei võtnud ametnik kinnipeetavalt kirja ümbriku kontrollimiseks füüsiliselt enda kätte, vaid kontrollis toiduluugi kaudu visuaalselt kambris toimunut, st jälgis kaebaja poolt kirja ümbrikku panemist või näitas kaebaja ise ametnikule ümbriku sisu. Arvestades, et ametnikule 20.04.2020 sündmus meelde ei jäänud, järeldab vastustaja, et kaebaja kirja üle andmise kestel midagi erakorralist ei toimunud. Samas ei ole T. Pitkve oma seletuskirjas eelkirjeldatud kirjade kontrollimise praktikat piirangute mõju ajal kinnitanud. Seega ei ole eeltoodu alusel võimalik veenduda ei vastustaja ega ka kaebaja väidetes. Arvestades aga, et VSkE § 48 lg 1 sätete kohaselt kirjutab kinnipeetav ümbriku tagaküljele oma nime ja vanglateenistujale edastamise kuupäeva, samuti kinnitab allkirjaga kirja üleandmist peale ümbriku sisu kontrollimist vanglateenistuja poolt ning kaebaja ja vastustaja ei väida, et need toimingud oleks jäänud tegemata, on tõenäoline, et ametnik kontrolliski toimunut visuaalselt toiduluugi kaudu. Koosmõjus T. Pitkve selgitusega, et ta oli teadlik kirjade üleandmise regulatsioonist ning eelnevalt nimetatud põhjusel on eluliselt usutav siiski viimati nimetatud sündmuste käik ehk versioon, mille puhul kontrollis ametnik ümbriku sisu ja veendus selle sulgemises toiduluugi kaudu. Seega ei ole tõendatud, et nimetatud intsidendi osas oleks ametnik lahkunud avatud ümbrikuga. 18.
  2. Lisan täiendavalt, et isegi kui ametnik lahkus avatud ümbrikuga, ei ole ka 20.04.2020 intsidendi osas sõnumisaladuse rikkumine tõendatud, sest kirja sisuga tutvumist kaebaja ei väida ning vastustaja ei ole seda ka tunnistanud. Seega saab vastustajale olla etteheidetav kas sõnumisaladuse ohtu seadmine (juhul kui võeti vastu avatud ümbrik ning seda ei tagastatud sulgemiseks kaebajale) või VangS § 29 lg-st 1 tuleneva kirja sisu kontrollimise kohustuse täitmata jätmine. Mõlemal juhul pole alust kaebajale kahju hüvitise määramiseks. Nagu öeldud, ei saa sõnumisaladuse ohtu seadmine olla aluseks mittevaralise kahju hüvitise määramiseks.
  3. Lõppkokkuvõttes leian, et kaebus tervikuna tuleb eeltoodud põhjendustel ja mittevaralise kahju hüvitamise eelduste puudumise tõttu jätta rahuldamata. Menetluskulud 20.

§ 158

lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg-st 2 tuleneb, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 28.07.2020 määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (

§ 109lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.