lg 1) ega ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (
Antud juhul on kostja kandnud laste kulusid lisaks rahas antud ülalpidamisele ajal, kui lapsed on olnud tema juures, seega on kostja vahetult osalenud laste ülalpidamises. Kostja osaleks laste vahetus ülalpidamises veel rohkemgi, kui ta saaks lastega rohkem aega koos veeta. Antud juhul on isa ja laste suhtlemine takistatud ning selleks, et isal oleks üldse võimalik lastega suhelda, on kostja olnud sunnitud esitama avalduse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks (tsiviilasi 2-20-18268). Kostja on taotlenud juba praegu kohtumenetluse ajal pikemaid koosviibimisi lastega. Seega on võimalus, et laste ja isa suhtlus muutub üsna pea ka tihedamaks, mis annab kostjale võimaluse osaleda veelgi enam laste ülalpidamises vahetult. Oluline on siinkohal ka see, et kostja on tsiviilasjas nr 2-20-18268 esitatud põhinõudena taotlenud lastega koosviibimist 50/50 printsiibil. Alates 21.12.2020 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-20-18268 on hagejad kostja juures viibinud regulaarselt selliselt, et paaris nädalatel viibivad lapsed isaga reedest pühapäevani ning paaritutel nädalatel viibivad lapsed isaga kolmapäevast neljapäevani. Kuna seadus ei keela anda elatist ka muul viisil kui raha maksmisega, on kostja antud juhul andnud lastele täiendavalt ülalpidamist erinevate lastega seotud kulude kandmise näol. Seega tuleb kostja poolt lastega seoses kantud kulud arvestada kostja poolt tasutud elatise maksete hulka, kuna nende võrra on vähenenud laste ema kulud, mis sisalduvad elatises. Juhul, kui kohus peaks eeltoodule vaatamata leidma, et hagi on mingis ulatuses põhjendatud (millega kostja ei nõustu), siis tuleb arvestada ka laste emale laekuvat riiklikku toetust ja kostja vahetut panust laste ülalpidamisel, mis annab aluse elatise vähendamiseks. Laste ema kontole laekuv peretoetus kokku summas 120 eurot tuleb lugeda hagejate ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka ning põhjendatud on selles ulatuses vanemate ühist ülalpidamiskohustust ja seeläbi ka kostja poolt makstavat elatist vähendada. Lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel ning arvestades kostja poolt lapse vahetut ülalpidamist, peaks lapse ema tegema kummalegi lapsele igakuiselt kulutusi vähemalt 352 euro ulatuses (miinimumelatise määr, so 292 eurot + riiklik lapsetoetus 60 eurot, mis laekub lapse ema kontole). Kuigi hagejad ei ole hagis oma igakuiseid püsikulusid loetlenud, ei ole usutav, et hagejate ema lapsele sellises summas kulutusi teeb. Kostja vaidlustab laste igakuise kulutuste summa ning leiab, et see on ülepaisutatud. Seega on kostja andnud lastele ülalpidamist oluliselt suuremas määras, kui on nende tegelikud vajadused. Hagejad ei ole tõendanud, et sellest ülalpidamisest neile ei jätku, võttes arvesse, et ka laste ema peab panustama laste ülalpidamisse samaväärselt. 28.06.2021 menetlusdokumendis avaldab kostja, et tsiviilasjas 2-20-18268 määruse kohaselt elavad lapsed alates 27.05.2021 igal teisel nädalal 5 ööpäeva isa M Tiga, so 35,7% ajast. Sel ajal kannab kostja lastega seotud kulud vahetult. Kostja esitab tõendina Harju Maakohtu 27.05.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-18268, millega määrati muuta 21.12.2020 määrusega rakendatud esialgset õiguskaitset ja reguleerida esialgse õiguskaitse korras alaealiste laste S Ti ja J Ti suhtluskord nende isaga. Kohtuistung 4 2-20-145765 Hagejate lepinguline esindaja vastas kohtule, et kostja võtab ise elatisest, 584 eurost maha asjad, mis ta on ise ostnud emaga kokku leppimata. Kostja ei ole menetluses väitnud, et tal oleks rahalisi probleeme. Neid asju saavad lapsed kasutada ainult isa juures; siis kui nad on emaga, siis nad ei saa neid asju kasutada. Ema pöördus kohtusse sellepärast, et ta ei saanud olla kindel, et ta saab elatist, et isa ei võta seda elatist oma ostetud asjade pärast maha. Ema soovib, et ta saaks iga kuu arvestada kindla summaga. Ema sõidab hetkel xx ja xxx. Tasu on juhuslik, sõltub sellest, palju ta tööd teha saab, praegu on lapsed olnud nädala haiged ja ta ei ole saanud tööd teha. Emal ei ole teada, kui suur ta kuupalk on. Hagejad paluvad välja mõista elatise kummalegi hagejale seaduses sätestatud suuruses. Varasemalt on Riigikohtu praktika olnud selline, et seaduses sätestatud suuruses elatist ei pea dokumentaalselt väga põhjalikult tõendama ja välja tuleb tuua kulude jaotus. Hagiavalduses on kulude jaotus välja toodud. Hagejate põhilised kulud on eluaseme kulud 230 eurot hagejate kohta. Korteri üürihind on 500 eurot kuus ja lisanduvad kommunaalmaksed ja elekter, keskmiselt aastas 200 eurot kuus. Toidukulu on 150 eurot kuus, päevas 5 eurot lapse kohta. Lapsed käivad lasteaias, lasteaia kohatasu 72 eurot kuus. Riided 50 eurot kuus, mänguasjad ja muud arendavad tarbed. Hagejad ei ole palunud välja mõista telefonikulusid, kuna nad on nii väiksed, siis nad veel ei kasuta telefoni. Lisaks on transpordikulu. Hagejate ema käib nendega nädalavahetustel sõitmas ja kui vähegi võimalik, siis värskes õhus. Lisaks on kuludeks ravimid, meditsiin, hügieenitarbed. Selliseid kulusid on kuus kummagi lapse kohta 20-30 euro ulatuses. Kummagi hageja kulud kuus on üle 600 euro. Hagejad paluvad kohtul välja mõista kummalegi seaduses sätestatud suuruses 292 eurot, kokku 584 eurot. Isa ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta ei suudaks elatist maksta. Isa vastuväited põhinevad selles, et ta on ka teinud lastele kulutusi, aga see ei anna alust vähendada elatist, sest oma olemuselt on elatis perioodiline makse, millega peab katma kõik hagejate vajadused. Kõik muud ostud ei anna alust vähendamaks elatise summat. Hagejate esindaja, kelle juures hagejad peamiselt elavad, peab saama planeerida kulutusi, peab saama arvestada, kui palju ta saab lastele võimaldada ja peab saama olla kindel, et tal on piisvalt vahendeid, et ta saaks katta kõik hagejate kulutused. Hageja panustab sama palju kui isa ja lisaks panustab ta väga palju rohkem oma aega. See, et lapsed veedavad hetkel isaga 6 päeva kuus, ei anna alust elatise vähendamiseks. See, et isal ei ole täna plaanis elatist maksmata jätta, see ei tähenda midagi tuleviku vaates. Hagejad paluvad kohtul mõista elatis välja seaduses sätestatud suuruses. Ei saa pidada kohaseks täitmiseks seda, kui elatise maksja ise oma soovi kohaselt võtab elatisest maha summasid, mida peab õigustatuks. Lapsed elasid 12. jaanuarist alates emaga üürikorteris ja jaanuari kuu kommunaalkulude mahaarvamine, mis isa tasus enda elukohas, ei ole seetõttu sugugi põhjendatud. Kostja vastas kohtule, et ta maksis lastele reaalselt elatisraha pärast septembris lahkuminekut. Alates oktoobrist on esitatud väljavõtted. Iga kuu kostja ei ole 584 eurot rahaliselt maksnud, see tuleb muude asjadega kokku, oluliselt rohkem. Kostja maksis detsembris ja jaanuaris 292 eurot, sest samal ajal said nad tarbida 1600 eurose üürihinnaga pinda, lisaks maksis kostja kommunaalkulusid. Samuti oli kostja sunnitud võtma endale teise elamispinna. Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et kostja on suhteliselt minimaalselt neid isa ostetud asju siin näidanud. Kõik tõendid, mida isa on lastele ostnud, on esitatud. Nüüd, kui ema on välja kolinud ja isal on ostetud esmased asjad, siis pärast seda ei ole isa enam sealt elatise summast raha maha võtnud. Kui vaadata üle, mida isa on lastele ülalpidamiseks andnud, siis see summa on suurem, kui elatis. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata
lg 1 ja lg 2 alusel, kuna nimetatud sätted näevad ette, et elatise välja mõistmiseks on alust siis kui vanem ei täida oma kohust. Praegusel hetkel on isa oma ülalpidamiskohustust täielikult täitnud ja enamgi veel. Seda isa tegi enne hagi esitamist ehk enne 28.12.2020, kui ka alates hagi esitamisest. Isa on pärast hagi esitamist andud hagejatele ülalpidamist detsembris ja jaanuaris selliselt, et isa on kandnud kõik hagejate eluaseme kulud ja lisaks on teinud hagejate emale rahalised ülekanded. Kõik summad on hagivastuses välja toodud. Lisaks eluaseme kulude kandmisele ja rahalistele ülekannetele, on isa ostnud lastele vajalikke asju, siis isa elukohta ehk et kuna lapsed ööbivad isa juures, siis on lastel vaja olnud voodeid, voodiriideid ja mõningaid mänguasju. Alates veebruarist on isa maksnud elatist rahaliselt 5 2-20-145765 seaduses ettenähtud miinimummääras. Mis puudutab hagejate väiteid selle kohta, et neil on vaja kindlust elatise suuruse osas, siis hagejate ema teadis, et ta kasutab elamispinnana ruume, mille eest isa maksis ja kui hagejate ema koos hagejatega lahkus sealt elamispinnalt, siis kuna ta võttis kõik laste asjad kaasa, siis ta pidi arvestama, et isal on vaja lastele asju osta. Selle võrra ka laste ema enda kulud vähenesid, emal oli võimalus võtta laste asjad kaasa, aga isa pidi kõik uued ostma. Isa on siiamaani korralikult elatist tasunud ja ei ole kordagi öelnud, et ta ei kavatse elatist maksta. Isa on ka täna kinnitanud, et tal ei ole mingit kavatsust enda lapsi mitte rahaliselt toetada. Elatise väljamõistmisel tuleks arvestada ka ema poolt saadavat perehüvitist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ema ei ole välja toonud ühtegi kuluartiklit, kui palju tal laste peale kulub. Kuna on nõutud seadusejärgset miinimumi, siis on arusaadav, et ei pea neid kulusid tõendama, küll aga oleks pidanud hagiavalduses olema hagi alusena välja toodud, et millised kulutused lastel on. Kuna ema ei ole seda teinud, siis ei ole kostjal olnud võimalik kulutusi vaidlustada, kui see oleks vajalik.
näeb ette, et elatisehagi saab rahuldada ja kohtuotsusega välja mõista siis, kui seda kohustust on rikutud. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust rikkunud ja selletõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Praegu pole ühtegi mõistlikku alust emal ja hagejatel arvata, miks isa seda ülalpidamiskohustust ei täidaks. Kostja ei ole arvestanud maha enda korteri kulusid, vaid on maha arvestatud konkreetsed hagejatele ehk laste hüvanguks tehtud kulutusi. See, et äkki hagejad arvavad, et kostja ei täida tulevikus enda kohustusi, ei ole põhjus, miks hagi rahuldada. Hagi elatise asjus tuleb rahuldada siis, kui kostja on rikkunud oma kohustusi. Kostja jääb selle juurde, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (
) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on.
lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise mõlemale hagejale alates hagi esitamisest miinimumsummas, so 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Tulenevalt TsMS § 486 lg 2 loeb kohus hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, so alates 28.12.
lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lg 1 sätestatud määra ning et
lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui
lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla
Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid alust mõista elatis välja alla
lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist lapsetoetuse võrra. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Lapsed on aktiivses kasvueas, kus üldteada olevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Kuivõrd hagejad elavad vähemalt alates 2020 novembrist koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hagejad vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid; et lapsed on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik; samuti, et hagejad elavad kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid; tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et lapsed elavad kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga 9 2-20-145765 inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Laste igakuiste ülalpidamiskulude hulka kuuluvad kindlasti eluasemekulud ja sidekulud, samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kulud huviringidele ja spordile. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka laste transpordivajaduse rahuldamisel. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva sõiduauto ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse transpordivajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse transpordivajaduse rahuldamisel. Riigikohus on sarnasele seisukohale asunud kohtulahendis 3-2-1-69-13, p 18, lapse eluasemevajaduse ja eluasemekulude kandmise osas. Kohus leiab, et nimetatud seisukohta on võimalik kohaldada ka lapse transpordivajaduse ja transpordikulude kandmisel. Kuna hagejad paluvad hagis elatise väljamõistmist vastavalt
lg 1 sätestatud miinimumsummas, siis on hagejate nõue arusaadav, samuti on hagiavalduses loetletud laste vajadused ning sellega seonduvad kulud ühe kuu kohta. Tsiviilasjas nr 2-20-145765 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus sisaldas kõiki TsMS § 492 sätestatud menetluse alustamiseks nõutavaid andmeid ja seal ei pea välja tooma ühtegi kuluartiklit ega laste vajadusi. Samuti oli maksekäsu kiirmenetluses võimalik vastuväite esitamine, mida kostja ka tegi. Kohus peab põhjendatuks lähtuda asja lahendamisel kehtivast perekonnaseadusest. Harju Maakohtu 27.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-18268 kohaldati esialgse õiguskaitse abinõu ja määrati muuta 21.12.2020 määrusega rakendatud esialgset õiguskaitset ja reguleerida esialgse õiguskaitse korras alaealiste laste S Ti ja J Ti suhtluskord nende isa M Tiga kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni järgnevalt: lapsed S T ja J T on isa M Ti juures igal paaris nädalal kolmapäevast esmaspäevani. Määrus on viivitamata täidetav. Kostja on kohtule 28.06.2021 teatanud, et määruse kohaselt elavad lapsed alates 27.05.2021 igal teisel nädalal 5 ööpäeva isa M Tiga, so 35,7% ajast. Sel ajal kannab kostja lastega seotud kulud vahetult. Riigikohus on 12.05.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 p 13.1 selgitanud, et
lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega.
lg-t 2 on vaja aga täpsemalt tõlgendada olukorras, kus alaealine laps elab vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht. Sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused (ka Riigikohtu 08.01.2014 otsus nr 3-2-1-165-13, p 12; 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17, p 23.1). Kolleegium leiab, et eelnimetatud juhul ei esine
lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on 12.05.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 p 14.1 selgitanud, et ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos. Kolleegium asus seisukohale, et sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust 10 2-20-145765 Käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja on enne hagi esitamist ja alates hagi esitamisest maksnud hagejatele elatist hagejate poolt hagis nõutud suuruses. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidigi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hagejate vanemate vahel on ka edaspidi tulenevalt vanemate omavahelisest läbisaamisest võimalikud erimeelsused hagejate elatisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt elatis välja mõista. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega oli elatise miinimumsumma 2019.a 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja I hagi osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja I nõude mõista välja elatis ajavahemiku 28.12.2020-30.04.2021 eest. Kohus rahuldab hageja I nõude elatise väljamõistmiseks 2021 maikuu eest ja mõistab kostjalt välja elatise 292 eurot. Alates 2021 juunist viibib hageja I eelduslikult vastavalt 27.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-2018268 määratud suhtlemiskorrale vähemalt 1/3 ajast kostja tegelikul ülalpidamisel ja kostja kannab 1/3 tegelikest kogukuludest. Ajal mil hageja I on ema juures, kannab ema vastavalt 2/3 kogu ülalpidamiskuludest, so kostja kannab 1/3 kõigist tegelikest ülalpidamiskuludest, olukorras, kus ta peaks kandma kulutusi vähemalt ulatuses, mis vastab 1/2-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Matemaatiliselt tähendab see, et kostjal jääb täitmata oma kohustusest 1/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, mis vastab 33,33% elatise miinimummäärast. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja I kasuks alates 2021 juunist välja elatise summas, mis vastab 33,33%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, so käesoleval ajal 97,32 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja II hagi osaliselt. Kohus jätab rahuldamata hageja II nõude mõista välja elatis ajavahemiku 28.12.2020-30.04.2021 eest. Kohus rahuldab hageja II nõude elatise väljamõistmiseks 2021 maikuu eest ja mõistab kostjalt välja elatise 292 eurot. Alates 2021 juunist viibib hageja II eelduslikult vastavalt 27.05.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-2018268 määratud suhtlemiskorrale vähemalt 1/3 ajast kostja tegelikul ülalpidamisel ja kostja kannab 1/3 tegelikest kogukuludest. Ajal mil hageja II on ema juures, kannab ema vastavalt 2/3 kogu ülalpidamiskuludest, so kostja kannab 1/3 kõigist tegelikest ülalpidamiskuludest, olukorras, kus ta peaks kandma kulutusi vähemalt ulatuses, mis vastab 1/2-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Matemaatiliselt tähendab see, et kostjal jääb täitmata oma kohustusest 1/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, mis vastab 33,33% elatise miinimummäärast. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja II kasuks alates 2021 juunist välja elatise summas, mis vastab 33,33%-le poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, so käesoleval ajal 97,32 eurot. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. 11 2-20-145765 TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.