KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 1. juuli 2021 Tsiviilasi (number ja avaldus) nr 2-20-11591 A. E., E. E. ja R. E. hagi E. E. vastu elatis

§ 129lg 2) Kohtunik Kadi Aavik Hageja I A.

E. (isikukood: XXX; aadress: XXX) Hageja II E. E. (isikukood: XXX; aadress: XXX) Hageja III R. E. (isikukood: XXX; aadress: XXX) Hagejate seaduslik esindaja A.-L. N. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post: XXX) Kostja E. E. (isikukood: XXX, elukoht XXX; e-post: XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Välja mõista E. E poja A. E. kasuks alates 02.07.2021 kuni A. E. täisealiseks saamiseni (XXX) elatis 120 eurot kuus ja ühekordne hüvitis perioodi eest 11.08.2020-01.07.2021 summas 1320 eurot.
3. Välja mõista E. E. tütar E. E. kasuks alates 02.07.2021 kuni E. E. täisealiseks saamiseni (XXX) elatis 120 eurot kuus ja ühekordne hüvitis perioodi eest 11.08.2020-01.07.2021 summas 1320 eurot.
4. Välja mõista E. E. poja R. E. kasuks alates 02.07.2021 kuni R. E. täisealiseks saamiseni (XXX) elatis 95 eurot kuus ja ühekordne hüvitis perioodi eest 11.08.2020-01.07.2021 summas 1045 eurot.
5. Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tasuda laste ema A.-L. N. arvelduskontole (konto nr XXX, XXX, selgitusega „elatis A. E., E. E. ja R. E.“).
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 1
7. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejate esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja menetlusabi selgitus Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (

§ 630

). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist ringkonnakohtus kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Hagejad esitasid 11.08.2020 kohtule hagi kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise (hagi esitamisel 292 eurot kuus) väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni (tl 1-3).
2. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejatega koos ega ole hagejaid toetanud. Hagejad elavad koos emaga, kes neid vahetult ülal peab. Hagejad on välja toonud, et nende igakuised vajadused (eluasemekulud, toit, hügieenitarbed, koolikohustuse täitmine, riided ja jalanõud) ühes kuus on A. E. osas 240 eurot kuus, E. E. osas 240 eurot kuus ja R. E. osas 190 eurot kuus. Hagiavaldusele on lisatud sünnitunnistused (tl 4-6).
3. Hagejad märkisid oma 07.09.2020 kirjas kostja vastusele, et kõik, mis kostja kirjutas, on vale. Kostja ei kasvata lapsi ja ei toeta neid (tl 21). KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4. Kostja on 03.09.2020 hagile vastanud ning märkinud, et ta on siiani samuti lapsi kasvatanud ja nad on elanud ka kostja juures. Hagejate poolt nõutud summat ei ole ta võimeline tasuma. Kuna lapsed on suurema aja kostja juures, siis ei jätku tal raha söögi ega ka riiete jaoks, rääkimata muudest maksudest. Kuna kasvatus käib mõlemapoolselt, siis nõuaks ka kostja omaltpoolt elatist. Hagejate esindaja ei käi jätkuvalt tööl ja seega peab kostja ikkagi suurema osa panustama (tl 17).
5. Kostja esitas 10.09.2020 omapoolse seisukoha (tl 22) ja 18.09.2020 identse seisukoha (tl 23) hagejate poolt varasemalt märgitule ja leidis, et kui hagejate esindajaga kokkuleppele ei saa, siis on ta sunnitaud kaaluma kohtusse pöördumist vastuhagiga. Kostja märgib, et ta on lapsi toetanud ka peale kooselu lõppemist A.-L. N.. Kostja soovib juhtida tähelepanu A.-L. N. seadusest tulenevale kohustusele anda nende ühistele lastele ülalpidamist regulaarselt, seadusega sätestatud ulatuses võrdväärselt. Kuna lapsed elavad nii kostja kui ka ema A.-L. N. juures, leiab kostja, et nõutav summa on talle hetkeolukorda arvestades üle jõu käiv.
6. Kostja täpsustas 27.10.2020 e-kirja teel, et 18.09.2020 menetlusdokument ei ole vastuhagi, vaid tema seisukoht (tl 24). Lisaks märkis kostja, et lapsed elavad kordamööda ka kostja juures, kuna vahemaa on niivõrd väike

) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 12.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise hetkel kehtinud Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 järgi oli ning on ka kohtuotsuse tegemise hetkel töötasu 3 alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra.
2. Hagejate sünnitõendite alusel on tuvastatav, et kostja on hagejate isa (tl 4-6), seega on hagejad alaealiste lastena õigustatud saama kostjalt ülalpidamist.
3. Kostja on tuginenud menetluses sellele, et lapsed viibivad olulise aja tema juures ning sellel ajal annab kostja lastele ülalpidamist vahetult. Hageja on väitnud, et lapsed küll käivad vahel isa juures, kuid seda väga vähe ja päevasel ajal ning laste püsiv elukoht on ema juures. Seega on asjas vaidlus, kelle juures lapsed peamiselt elavad.
4. Kohus märgib, et kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet (laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast) arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab (RKTKo 8.01.2014 nr 3-2-1-165-13, p 12). Vaatamata kohtu nõudmisele (tl 25-26), ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et lapsed elavad osa ajast kostja juures ning järelikult on kostja vastav väide tõendamata. Eelnevast lähtudes tuvastab kohus, et hagejad elavad ema juures, kes neid vahetult ülal peab.
5. Hagiavalduses on hagejate esindaja leidnud, et hagejatele tuleb välja mõista igakuine elatis miinimummääras s.o 292 eurot kuus (kokku 876 eurot). Hagiavalduses on välja toodud hagejate igakuised vajadused, millest nähtuvalt on A. E. igakuised vajadused ühes kuus 240 eurot – eluasemekulud 30 eurot, toit 100 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolikohustuse täitmine 40 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, E. E. igakuised vajadused ühes kuus 240 eurot – eluasemekulud 30 eurot, toit 100 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolikohustuse täitmine 40 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot ja R. E. igakuised vajadused ühes kuus 190 eurot – eluasemekulud 30 eurot, toit 100 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolikohustuse täitmine 20 eurot, riided ja jalanõud 20 eurot.
6. Kuivõrd hagejad nõuavad kostjalt elatist miinimummääras, siis laste vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid ei tule hagejatel tõendada. Kostja on elatise nõudele esitanud vastuväited ja märkinud, et ta ei ole võimeline lastele miinimumelatist tasuma, sest tal endal puuduvad piisavad vahendid ja lisaks tuleb arvestada, et mõlemad vanemad peavad lapsi võrdselt ülal pidama.
7. Kohus märgib, et selleks, et maksta kolmele lapsele miinimummääras elatist (kokku 876 eurot) ja tagada ka endale toimetulek (sealjuures täiskasvanul on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel), peaks kostja saama igakuiselt XXX-eurost netosissetulekut. Nähtuvalt kohtule esitatud XXX panga väljavõttest (tl 66-78) ei ole kostjal püsivat sissetulekut töötasu näol, kuid keskmiselt laekub kostja kontole rahalisi vahendeid XXX eurot kuus. Kohtu poolt tuvastatud kostja sissetulek on hagejatele miinimummääras elatise maksmiseks ebapiisav. Seega tuleb tsiviilasja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks hinnata ka hagejate vajadusi. Riigikohus on selgitanud (nt RKTKo 07.02.2018 nr 2-16-118651, p 14), et juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi hinnata.
8. Kuna elatise miinimumsummast vähendamiseks mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt RKTKo 22.03.2017 nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohtu arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt sama otsuse p-d 18 ja 21). Riigikohus on 4 samuti märkinud ühes varasemas lahendis, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab vanem PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, s.t võrdväärselt (vt nt RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15, p 11).
9. Nagu eelnevast Riigikohtu lahendist nähtub, määratakse lapse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ja vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, s.t võrdväärselt.
10. Hagejate esindaja on välja toonud, et laste igakuised vajadused on väiksemad, kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär, seega on hagejate esindaja möönnud, et laste ülalpidamiseks ei kulu vahendeid seaduses sätestatud elatise miinimummääras, vaid laste vajadused on kaetud väiksema summaga. Kohus asub seisukohale, et kõik hagejate poolt hagis väljatoodud igakuised vajadused on vajalikud ja nende suurus mõistlik. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning riideid ja jalanõusid. Samuti peab kohus eluliselt usutavaks, et lastel kulub vahendeid koolikohustuse täitmiseks. Ka eluasemekulusid saab arvestada elatise sisse. Kohus arvestab eeltoodu osas ka hagejate vanusega ning asjaoluga, et ka kostja ei ole hagejate poolt väljatoodud igakuistele vajadustele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes kohus tuvastab, et hagejate igakuised vajadused on väiksemad seaduses sätestatud elatise miinimummäärast: A. E. igakuised vajadused ühes kuus 240 eurot, E. E. igakuised vajadused ühes kuus 240 eurot ja R. E. igakuised vajadused ühes kuus 190 eurot.
11. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kostja on avaldanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et vanemad peavad oma lapsi ülal pidama võrdses ulatuses.
12. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei pea hagejate esindaja ka ise kolme last ülal PKS-s sätestatud miinimummäära ulatuses, kuivõrd käesoleval ajal peaks miinimumelatise suurust silmas pidades tema kui ½ määras ülalpidajal laste ülalpidamiseks kuluma 292 x 3, s.o 876 eurot, mis aga ületab hagejate esindaja kohtule avaldatud töötasu (XXX) ega jätaks tal enese ülalpidamiseks üldse vahendeid.
13. Tulenevalt eeltoodust ja kaaludes kohtule esitatud asjaolusid ning tõendeid, sh kostjate igakuiseid vajadusi ja vanemate sissetulekuid, leiab kohus, et põhjendatud on rahuldada hageja taotlus elatise väljamõistmiseks osaliselt, s.o miinimumelatisest väiksemas ulatuses. Kohus leiab, et miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel on käesoleval juhul laste igapäevased vajadused rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud. Kuigi kohus käesolevas asjas elatise väljamõistmisel lastele makstava peretoetusega ei arvesta, toetavad kohtu hinnangul laste arengut ja võimalikke täiendavaid vajadusi ka hagejate esindajale makstavad riiklikud peretoetused.
14. Arvestades laste tegelikke vajadusi (vt otsuse p 22), tuleb kostjalt tuleb välja mõista poja A. E. kasuks alates 02.07.2021 kuni A. E. täisealiseks saamiseni (XXX) elatis igakuiselt summas 120 eurot ja ajavahemiku 11.08.2020-01.07.2021 (s.o alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse 5 tegemiseni) eest tuleb A. E. kasuks elatis välja mõista ühekordse summana 1320 eurot (11x120), samuti tuleb kostjalt välja mõista tütre E. E. kasuks alates 02.07.2021 kuni E. E. täisealiseks saamiseni (XXX) elatis igakuiselt summas 120 eurot ja ajavahemiku 11.08.2020-01.07.2021 eest tuleb E. E. kasuks elatis välja mõista ühekordse summana 1320 eurot (11x120) ja poja R. E. kasuks tuleb kostjalt välja mõista alates 02.07.2021 kuni R. E. täisealiseks saamiseni (XXX) elatis 95 eurot kuus ja ühekordne hüvitis perioodi eest 11.08.2020-01.07.2021 summas 1045 eurot (11x95).
15. Riigikohus on 29.04.
16. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 (p 14) avaldanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma lastele elatist ülalmärgitud ulatuses kuus ning sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu ning võimaldab kostjal tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid käsutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus arvestab siinkohal ka asjaoluga, et kostja puhul on tegemist täisealise töövõimelise isikuga, kellel puuduvad takistused sissetulekute hankimiseks. Ka juhul, kui vanemal ajutiselt töö puudub, on vanemal siiski kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii enda kui laste ülalpidamiseks. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele.
17. Kohus selgitab hagejate esindajale, et juhul kui laste vajadused suurenevad, on laste seaduslikul esindajal võimalus kohtu poole pöörduda elatise suuruse muutmise nõudega. Kohus selgitab, et

§ 459

kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. MENETLUSKULUD 29.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Samas ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, et menetluskulusid oleks tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 6