Obsah (9)

§ 230§ 132§ 126§ 136§ 179§ 162§ 174§ 175§ 177

2-19-19340 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2020.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19340 Tsiviilasi

§ 230

lg 1, Riigikohtu 05.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-104-08, p 16) ning hageja on ekslikult väitnud, et tema peab negatiivset asjaolu tõendama. Kohtu seisukohta ei väära ka asjaolu, et hageja pole olnud 29.12.2004 tehingu ja 31.01.2005 hüpoteegi seadmise lepingu pooleks. Seda põhjusel, et hageja ja OÜ Vana Firma (kustutatud) vahel sõlmitud Xxxxx kinnitu müügilepingu p-st 2.

1. nähtub, et hagejale oli teada hüpoteegi seadmise lepingu ja tagatiskokkuleppe sisu (tl 5-9). Järelikult pidi olema hageja kursis hüpoteegi seadmise põhjusest ning seega tagatiskokkuleppest ja sellega seotud asjaoludest. Seda kinnitab ka asjaolu, et hagejale on teada laenu andmise ja laenu tagastamise väidetavad tegelikud asjaolud, st et laenu andis tegelikult kostja isa, laenu anti sularahas, laen tagastati kostja isale sularahas, kostja on tehinguga seotud üksnes formaalselt. Hageja on aga jätnud viidatud asjaolud tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et on tõendamata, et Xxxx kinnistule kostja kasuks kantud hüpoteeki tagav nõue oleks rahuldatud. Järelikult pole nimetatud alusel võimalik hüpoteegi kustutamise nõuet rahuldada.
2. Kohus kontrollib järgnevalt, kas hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud muul viisil. 6.
3. Hageja on seisukohal, et 29.12.2004 laenulepingust tulenev nõue on aegunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda hüpoteegi kustutamist. 29.12.2004 lepingu p-i 2.
4. järgi oli laenu tagastamise tähtaeg 29.12.
5. Järelikult muutus lepingust tulenev võlgnevus sissenõutavaks alates 30.12.2005, millisest hetkest alates oli kostjal õigus nõuda võlgnikult lepingust tuleneva kohustuse täitmist. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-st 3 algas viidatud nõude osas aegumine kulgema 01.01.2006 ning TsÜS § 146 lg-st 1 tulenvalt saanuks kostja võlgniku vastu nõude esitada hiljemalt 31.12.
6. Seega on kostja 29.12.2004 laenulepingust tulenev nõue aegunud. Nõude aegumist on pidanud tõenäoliseks ka kostja. Kohtu hinnangul aga ei lõpeta kostja kui hüpoteegipidaja nõuet põhinõude aegumine, sest TsÜS § 1451 lg-st 1 tulenevalt on hüpoteegi pidajal õigus põhivõla ulatuses enda nõue hüpoteegiga tagatud eseme arvel rahuldada. Järelikult pole põhinõude aegumisest olenemata kostja kui hüpoteegipidaja hüpoteegiga tagatud nõue lõppenud. 6.
7. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et kostja hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud seetõttu, et tagatiskokkuleppe pooleks olnud juriidiline isik, kes kostjalt laenu võttis, on tänaseks õigusjärgluseta lõppenud. Seda põhjusel, et AÕS § 325 lg-st 5 tulenevalt ei lõppe hüpoteegipidaja nõue võlgnikuks olnud juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu. Seega ka võlgnikuks oleva juriidilise isiku kustutamise tõttu äriregistrist pole kostja hüpoteegiga tagatud nõue lõppenud.
8. Hageja leiab, et hüpoteegi kanne tuleks kustutada põhjusel, et see on kaotanud õigusliku tähenduse viidates Tallinna Ringkonnakohtu 2-18-14391 lahendile. Arvestades kostja poolt viidatut tugineb 4 2-19-19340 hageja esitatud väide ilmselt AÕS § 66 lg-le 1, mis sätestab, et kui kanne on asjaõiguse lõppemise tõttu kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse, on koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda kande kustutamist. Kohtu hinnangul annab viidatud säte koosmõjus AÕS § 65 lg-ga 1 nõudeõiguse kinnistusraamatus oleva ebaõige kande parandamiseks, kuid ei anna alust hüpoteegi kustutamiseks, mida on võimalik nõuda AÕS § 349 lg 1 alusel (Riigikohtu 05.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-104-08, p 13). Isegi, kui asuda seisukohale, et viidatud sättest tulenevalt võiks hüpoteegi kustutamist nõuda, leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa ka AÕS § 66 lg-st 1 tulenevalt hüpoteegi kannet kustutada. Kohtu kinnistusoakonna kodukorra § 159 lg 1 sätestab, et kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, kui õigus, millel ta põhineb, enam ei eksisteeri ja selle tekkimine on välistatud või kui seda õigust ei ole tegelikkuses kestvalt võimalik teostada. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja kui hüpoteegipidaja hüpoteegiga tagatud nõue pole lõppenud (otsuse p-d 5-6). Seega on kostjal kandest tulenevat õigust võimalik realiseerida ning hüpoteegi kanne pole seetõttu õiguslikku tähendust kaotanud.
9. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et täitmata on AÕS § 349 lg-s 1 sätestatud eeldused Xxxxxx kinnistult hüpoteegi kustutamiseks, mistõttu tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata. Tsiviilasja hinna muutmine ja menetluskulud
10. Esitatud hagiavalduses on hagihinnaks märgitud 3500 eurot tuginedes

§ 132lg-le 1.

Kohus on sellisest hagihinna määratlusest ekslikult lähtunud hagi menetlusse võtmisel.

§ 126

lg 3 sätestab, et nõude tagamise ja selle tagatiseks oleva pandiõiguse üle toimuva vaidluse korral määratakse hagihind nõude suurusega. Kostja on väitnud, et tal on hageja vastu nõue 300 000 krooni (19 173,49 eurot). Hüpoteegist tulenevalt saaks kostja nõuda oma nõude rahuldamist 19 173,49 euro ulatuses. Seega tuleb hagihinna määramisel antud juhul lähtuda nõude suurusest, milleks on 19 173,49 eurot (Riigikohtu 27.01.2010 otsus asjas nr 3-2-1-153-09, p 27; Riigikohtu 05.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-104-08, p 22). Eeltoodust tulenevalt ja

§ 136

lg 4 alusel muudab kohus tsiviilasja hinda ning määrab tsiviilasja hinnaks 19 173,49 eurot. Tsiviilasjalt hinnaga 19 173,49 eurot tuleb riigilõivu tasuda 750 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot (tl 11). Järelikult on hageja tasunud seaduses ettenähtust vähem riigilõivu summas 450 eurot, mis tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista

§ 179

lg 1 alusel.

§ 179

lg 9 alusel märgib kohus, et riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 10. Et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

11.

§ 174

lg-st 2 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses alljärgnevalt. Kostja on kohtule esitanud 01.09.2020 menetluskulude nimekirja (tl 105-106), millest nähtuvalt on kostja kandnud menetluskulusid summas 1 890 eurot koos käibemaksuga järgmiselt: - materjalide analüüs, 25.02.2020 kostja vastuse koostamine, summa 450 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2,5 h, tunnitasu määr 150 eurot + km; - hageja seisukoha analüüs, 24.03.2020 menetlusdokumendi koostamine, summa 450 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2,5 h, tunnitasu määr 150 eurot + km; 5 2-19-19340 - hageja vastuse analüüs, tõendi kogumine, 06.04.2020 menetlusdokumendi koostamine, summa 360 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2 h, tunnitasu määr 150 eurot + km; hageja taotluse analüüs, 12.05.2020 menetlusdokumendi koostamine, summa 270 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 1,5 h, tunnitasu määr 150 eurot/h + km; 01.09.2020 menetlusdokumendi koostamine, summa 360 eurot (koos käibemaksuga), õigusteenuse maht 2 h, tunnitasu määr 150 eurot/h + km. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud vajaliku ja põhjendatud ning kooskõlas toimiku materjalidega. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1890 eurot (

§ 175lg 1).

Kohus märgib kostja taotlusel otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 6