3-21-1575/6

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1575 Määruse kuupäev

1. juuli 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi M. M (M) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu väljaspool vanglat RESOLUTSIOON
2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole.
4. Asendada avaldatavas määruses M. M nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte M. M le ja Viru Vanglale. ASJAOLUD
5. Tartu Halduskohtusse saabus
6. juulil 2021 M. M esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada taotlejal viivitamatult vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu väljaspool vanglat. Taotleja põhjendab, et andis
7. märtsil ja
8. mail 2021 kirjaliku nõusoleku COVID-19 haiguse vastaseks vaktsineerimiseks. Mõlemal korral taotleja viitas sellele, et vanglas on teda piinatud ja tappa üritatud ning et tõenäoliselt manustatakse talle vanglas vaktsiini asemel mürki. Seetõttu on vajalik taotleja vaktsineerida väljaspool vanglat tegeliku meditsiinitöötaja poolt reaalse vaktsiiniga. Tänaseni ei ole vangla taotlejale väljaspool vanglat vaktsineerimist võimaldanud. Ilma vaktsineerimata on taotleja elu ohus. Vanglaametnikud liiguvad vanglas kaitsemaskideta ning võivad kinnipeetavaid nakatada. Taotleja palub avaldatavas kohtulahendis tema nimi asendada initsiaalidega.
9. Tartu Halduskohus kohustas
10. juuli
11. a määrusega Viru Vanglat esitama kohtule seisukoht M. M esialgse õiguskaitse taotlusele koos taotluse lahendamiseks vajalike dokumentidega.
12. Viru Vangla esitas kohtule
13. juulil 2021 vastuse, milles on seisukohal, et M. M esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Alternatiivnõudena palub 3-21-1575 vangla jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotleja ei ole esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotlusega seotud kaebust või haldusorganile vaiet. Taotleja on
14. juulil 2021 esitanud vanglale vaide blanketil pöördumise, mida vangla käsitles taotlusena võimaldada isikule vaktsineerimine väljaspool vanglat. Nimetatud taotlus on menetlemisel. Eelnevalt on M. M andnud
15. märtsil ja
16. mail 2021 nõusoleku enda vaktsineerimiseks COVID-19 haiguse vastu, kuid igale dokumendile on märgitud, et isik on nõus vaktsineerimisega väljaspool vanglat. Taotleja esitas
17. mail 2021 vanglale pöördumise, milles palus selgitusi, miks on temalt vaktsineerimise nõusolekut võetud kahel korral. Vangla selgitas taotlejale
18. juuni
19. a vastusega nr 6-10/13886-2 korduva nõusoleku küsimise vajalikkust. Samuti esitas taotleja vanglale
20. juunil 2021 selgitustaotluse, milles soovib teada, millal toimub tema vaktsineerimine COVID-19 haiguse vastu. Eelnimetatud selgitustaotlus on hetkel menetlemisel. Viru Vangla märgib, et vanglal on kohustus tagada kinnipeetavale tervishoiuteenus, kuid ei ole kohustust tagada igal juhul tervishoiuteenus väljaspool vanglat. Kuna kinnipeetavate välja viimine vaktsineerimiskeskustesse väljaspool vanglat on ressursikulukas, siis korraldab vangla kinnipeetavate vaktsineerimise vanglas kohapeal. Vaktsineerimisega tegelevad tervishoiutöötajad ning mitte vanglaametnikud. Vangla tervishoiutöötajad on igati pädevad vaktsineerimist läbi viima ning puudub vajadus isiku vaktsineerimiseks väljaspool vanglat. KOHTU SEISUKOHT
21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest.
22. Viru Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et taotleja oleks vanglale esitanud avalduse, mida saaks käsitleda esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduva vaidena. Taotleja esitas vanglale
23. juulil 2021 vaide blanketil pöördumise, milles märgib, et vaidlustab vangla tegevuse seoses temalt COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimise kohta korduvalt nõusoleku küsimise ja vaktsiini mittevõimaldamisega ning taotleb väljaspool vanglat vaktsineerimist. Kohus nõustub aga vanglaga, et taotleja avaldust ei saa pidada vaideks, kuivõrd sisuliselt on tegemist M. M esmakordse taotlusega väljaspool vanglat vaktsineerimiseks. Asjaolu, et taotleja on
24. märtsil ja
25. mail 2021 COVID-19 haiguse vastu vaktsineerimisega nõustumisel märkinud allkirjastatud nõusolekutele, et ta soovib väljaspool vanglat vaktsineerimist, ei saa pidada vastava taotluse esitamiseks. Tegemist on selgitustega, millistel tingimustelt taotleja vaktsineerimisega nõus on. Ka
26. mai ja
27. juuni
28. a selgitustaotlustes ei ole M. M väljaspool vanglat vaktsineerimist taotlenud. M. M l on vaidlusaluses küsimuses võimalik esitada vanglale vaie alles pärast seda, kui vangla on tema
29. juuli
30. a taotluse lahendanud. Seega puudub praegu esialgse õiguskaitse taotlusega seonduv vaidemenetlus ehk põhivaidlus. Samuti puudub pooleliolev põhiasja kohtumenetlus, mille raames halduskohtult esialgset õiguskaitset taotleda.
31. Kuna taotlejal ei ole esialgse õiguskaitse taotlusega seoses pooleli vaide- ega kohtumenetlust, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kuna tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega, siis jätab kohus M. M esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lõike 2 alusel läbi vaatamata.
32. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi kui kohus vaataks esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi, ei kuuluks see tõenäoliselt rahuldamisele. HKMS § 249 lõike 1 järgi võib 2 3-21-1575 kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
33. juuni
34. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Kohtu hinnangul ei ähvarda taotlejat eelkirjeldatud tagajärjed ning tal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Viru Vangla kinnitusel on taotlejal võimalik lasta ennast vaktsineerida vanglas kohapeal. Taotleja hirmud, et vanglas ei teosta vaktsineerimist tervishoiutöötajad ning et talle manustatakse vaktsiini asemel mürki, on irratsionaalsed ja põhjendamatud. Vanglas osutab vangistusseaduse (VangS) § 52 lõike 1 kohaselt tervishoiuteenuseid, sh teostab vaktsineerimist, tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Kohtul puudub alus vangla tervishoiutöötajate pädevuses kinnipeetavate vaktsineerimisel kahelda. Kuna taotlejale on tagatud vaktsineerimise võimalus vanglas, siis puudub tal subjektiivne õigus nõuda enda vaktsineerimist väljaspool vanglat. Kinnipeetav suunatakse tervishoiuteenuste saamiseks väljapoole vanglat üksnes siis, kui vanglas puudub teenuse osutamiseks võimalus (VangS § 52 lõige 2 ja § 53 lõige 2). Seega on taotlejal võimalik vältida enda COVID-19 haigusesse nakatumist, vaktsineerides ennast Viru Vanglas.
35. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, tagastab kohus pärast määruse jõustumist taotluselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole (riigilõivuseaduse § 15 lõike 1 punkt 5).
36. Kohus asendab vastavalt M. M taotlusele HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega. (allkirjastatud digitaalselt) 3