← Eesti

2-21-4583/6

Obsah (12)§ 468§ 327§ 142§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2021, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-21-4583 Kohtuasi TF Bank AB (

§ 468lg 1 p 2). 1

(5)7. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte

§ 327lg.1 järgi hoiustamisega Viru Maakohtu kantseleis.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtu menetluses on alates 25.03.2021 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 29.03.2018 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 7000 eurot ja 20.12.2019 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 2100 eurot. Laenulepingute alusel sai kostja laenu summas kokku 9100 eurot (7000+2100). Kostja on teostanud tagasimakseid summas 4441,77 eurot. Kuna kostjaga 20.12.2019 sõlmitud laenuleping on refinantseerimisleping, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Seega on põhivõlg summas 4658,23 eurot (9100,00-4441,77 = 4658,23).
  2. 29.03.2018 sõlmitud laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 19,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates
  3. osamaksest 10.05.2018 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.07.2020 summas 2897,92 eurot. 20.12.2019 sõlmitudlaenulepingus leppisid pooled intressimääraks 15,90% aastas.. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 23.12.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 24.07.2020 2

(5)laenusummalt 2100 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 15,90% aastas summas 196,17 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 196,17 eurot. Seega on intressi võlgnevus kokku summas 3094,09 eurot.
  1. Lepingutes on pooled kokku leppinud lepingutasudes. Vastavalt 29.03.2018 sõlmitud laenulepingu laenuandmetele ja krediidiga seotud kulud punktis 3 on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu 29.03.2018 sõlmitud laenulepingu sõlmimise eest on 350 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Vastavalt 20.12.2019 sõlmitud laenulepingu laenuandmetele ja krediidiga seotud kulud punktis 3 on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu 20.12.2019 sõlmitud laenulepingu sõlmimise eest on 105 eurot, mida kostja tasunud ei ole. Seega on lepingutasu võlgnevus summas 455 eurot.
  2. Vastavalt sõlmitud laenulepingute laenuandmetele ja krediidiga seotud kulude punktis 3 on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus, kokku on kostjal lepingu haldamise tasu võlgnevus summas 98,60 eurot.
  3. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on kostjal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 940,22 eurot (viivisemäär 19.90% aastas).
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlgnevus summas 4658,23 eurot, lepingutasu 455 eurot, lepingu haldustasu 98,60 eurot, intress 3094,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 940,22 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivised alates 24.03.2021 kuni põhinõude summas 4658,23 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  5. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohus võttis hagiavalduse 25.03.2021 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Maakohus edastas 29.03.2021 hagimaterjalid e-posti aadressile xxx ning 19.04.2021 uuesti koos trahvihoiatusega, dokumentide kättesaamise info puudub. 31.03.2021 saatis kohus hagimaterjalid kostja registrijärgsele aadressile xxx xx-xx, mille omanik kostja ise on, kuid dokumendid tagastati 19.04.2021 märkega „ei viibinud kohal“. Kohus edastas hagimaterjalid 19.04.2021 teistkordselt kostja registrijärgsele aadressile, mis tagastati 11.05.2021 märkega „ei viibinud kohal“. Kohus helistas kostjale 19.04.2021 telefoninumbritel xxxxxx, xxxxxx ja xxxxxxx, kuid kostjat ei õnnestunud kätte saada. KIS-is täiendavad andmed kostja suhtes puuduvad. Hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada.
  7. Kohus toimetas menetlusdokumendid 14.05.2021 määrusega kostjale kätte hoiustamisega. Kohus saatis kostjale aadressile xxx xx-xx, xxx xxxxx postiga kirjaliku teate hoiustamise kohta. Dokumendid loeti kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest. Kohus hoiatas 25.03.2021 määruses, et juhul kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3
(5)10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 12.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja hageja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 13.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

14. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 9 246,14 euro ulatuses (sh põhivõlgnevus summas 4658,23 eurot, lepingutasu 455 eurot, lepingu haldustasu 98,60 eurot, intress 3094,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 940,22 eurot), millele lisanduvad viivised alates 24.03.2021 kuni põhinõude summas 4658,23 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSKULUD 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 16. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 550 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud õigusabikulusid 4 tunni ulatuses, s.h alusdokumentide analüüs, esindus hagimenetluses, hagimaterjalide koostamine. Hageja poolt toodud andmetel on hageja ja hageja esindaja kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 4 tunni ulatuses, s.o summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 3-l 4

(5)leheküljel, millele on lisatud sõlmitud lepingud koos lisadega, menetluskulude nimekiri, maksekorraldused ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole nõudega pöördunud maksekäsu kiirmenetlusse. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 4 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. Hageja esindaja on tasunud hagiavalduse esitamisel 24.03.2021 riigilõivu 550 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 730 eurot, s.h riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. 17.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 18.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 19.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.