KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuli 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4522 (20278001305) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistung

) § 121 lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 4, 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, A. M. süüdistuses

§ 121lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, E.

K. süüdistuses

§ 121lg 1, § 200 lg 2 p 7 ning K.

U. süüdistuses

§ 121lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Raul Heido Süüdistatavad Kaitsja G.

K. , isikukood: XXX; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; asukoht: XXX; e-post: XXX; XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata, 9 kehtivat väärteokaristus. Kahtlustatavana kinni peetud: 27.08.2020.a – 28.08.2020.a Tõkend – vahistamine alates 23.05.2021.a. Aivar Kello Kaitsja A. M. , isikukood: XXX; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; tel. nr XXX; e-post: XXX; haridus 7 klassi; õppeasutus: XXX; kriminaalkorras karistamata, 1 kehtiv väärteokaristus. Kahtlustatavana kinni peetud 07.10.2020.a - 07.10.2020.a Tõkendit kohaldatud ei ole. Margo Normann Kaitsja E. K. , isikukood: XXX; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; tel.nr XXX; e-post: XXX; XXX; õppeasutus: XXX; kriminaalkorras karistamata, 4 kehtivat väärteokaristust. Tõkendit kohaldatud ei ole. Aivar Kello Kaitsja K. U. , isikukood: XXX; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; tel.nr XXX; e-post: XXXX; XXX; XXX; kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada G. K.

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada G. K.

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada G. K.

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda G.

K. kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.

K. kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.08.2020 – 28.08.2020.a, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb G.

K. koheselt ära kanda 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kohesele ärakandmisele kuuluva 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse kandmise algust G. K. viimatisest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 23.05.2021.a.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui G. K. ei pane 3 (kolme) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi. Määrata G. K. katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata, et G.

K. on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 21 alusel on G.

K. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi ning psühhotroopseid aineid.

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata G.

K. käitumiskontrolli ajaks lisakohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lõike 4 alusel määrata G.

K. käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pärast vangistusest vabanemist hiljemalt 1 nädala jooksul registreerida ennast Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku Üldpsühhiaatria keskuse täiskasvanute vaimse tervise õe vastuvõtule ning järgima vaimse tervise õe määratud edasisi suuniseid. G. K. saab vastuvõtule registreerida tel nr 731 9100 (E-R 7.30-18.00).

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustust kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Tõkend – vahistamine – jätta G. K. suhtes muutmata ning tühistada pärast tema poolt kohesele ärakandmisele kuuluva 2 kuu vangistuse ärakandmist, vabastades G. K. vahi alt 23.07.2021. 2. Süüdi tunnistada A. M.

§ 121

lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi.

§ 87

lg 4 ja

§ 87lg 1 p 6 alusel vabastada A.

M. karistusest ja kohaldada A. M. i suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks. Määrata A. M. käitumiskontrolli ajaks, so 1 (üheks) aastaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata, et A.

M. on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata, et A.

M. on käitumiskontrolli ajal kohustatud jätkama õpinguid põhihariduse omandamise eesmärgil.

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata A.

M. käitumiskontrolli ajaks lisakohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lõike 4 alusel määrata A.

M. käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda Tartu Laste Tugikeskuse teenustel, mis tulenevad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hindamistulemustest. Teenustel osalemiseks peab A. M. käima Tartu Laste Tugikeskuses aadressil Kaunase pst 11-2, Tartu linn kuni teenuse lõpuni, s.o kuni 24.09.2021.a ja tegema igakülgset koostööd XXX XXX.

§ 78

p 1 alusel hakkab käitumiskontrolli allutamise aeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest ja käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmise kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest. 3. Süüdi tunnistada E. K.

§ 121

lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi.

§ 87

lg 4 ja

§ 87lg 1 p 6 alusel vabastada E.

K. karistusest ja kohaldada E. K. suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks. Määrata E. K. käitumiskontrolli ajaks, so 1 (üheks) aastaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata, et E.

K. on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata E.

K. käitumiskontrolli ajaks lisakohustuseks osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lõike 4 alusel määrata E.

K. käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus pöörduda alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater R. R. vastuvõtule ning tegema temaga igakülgselt koostööd, järgides psühhiaatri soovitusi ning osaledes vajadusel teraapiates. 4

§ 78

p 1 alusel hakkab käitumiskontrolli allutamise aeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest ja käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmise kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. Süüdi tunnistada K. U.

§ 121

lg 1 järgi.

§ 87

lg 4 ja

§ 87lg 1 p 6 alusel vabastada K.

U. karistusest ja kohaldada K. U. a suhtes mõjutusvahendina allutamist käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule 1 (üheks) aastaks. Määrata K. U. a käitumiskontrolli ajaks, so 1 (üheks) aastaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata, et K.

U. on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 21 alusel on K.

U. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi ning psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel hakkab käitumiskontrolli allutamise aeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest ja käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete täitmise kohustus alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tsiviilhagid: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, VÕS § 137 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu M. S. tsiviilhagi täielikult ja välja mõista G. K. ning A. M. seaduslikult esindajalt XXX solidaarselt 6944 (kuus tuhat üheksasada nelikümmend neli) eurot M. S. (a/a XXX SEB Pank) kasuks. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Kasper Parve seadusliku esindaja R. R. tsiviilhagi täielikult ning välja mõista G. K. 198,80 (ükssada üheksakümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti) eurot R. R. (a/a XXX Swedbank) kasuks. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu J. V. V. nimelise XXX põhikooli tsiviilhagi täielikult ning välja mõista G. K. 5 232,50 (kakssada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot J. V. V. nimelise XXX põhikooli (a/a XXX Swedbank, saaja: XXX, selgitus: XXX) kasuks. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu T. K. R. M. tsiviilhagi täielikult ning välja mõista A. M. seaduslikult esindajalt XXX 1118,73 (üks tuhat ükssada kaheksateist eurot ja seitsekümmend kolm senti) eurot T. K. R. M. (a/a XXX LHV Pank) kasuks.
2. Menetluskulud: 6.1 KrMS 180 lg 3 alusel jätta G. K. sundrahast pool, s.o 730 eurot ja DNA-ekspertiisi kulu 741 eurot ning pool kohtueelse menetluse kaitsjate tasudest, s.o 443,70 eurot ning kaitsjatasu kohtumenetluses 64,80 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista G. K. menetluskuluna riigituludesse: • • sundraha 730 eurot; kaitsjatasu 443,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et G. K. on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1173,70 (üks tuhat ükssada seitsekümmend kolm eurot ja seitsekümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700030088 ning selgituse “G. K. , otsus nr 1-21-4522, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6.2 KrMS 180 lg 3 alusel jätta A. M. menetluskulu, s.o kaitsjatasu summas 616,80 eurot riigi kanda. 6.3 KrMS 180 lg 3 alusel jätta E. K. menetluskulu, s.o kaitsjatasu summas 470,40 eurot riigi kanda. 6.4 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta K. U. menetluskulu, s.o kaitsjatasu summas 583,20 eurot riigi kanda.
3. Asitõendid ja salvestised: KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde kriminaalasja juures asuvad : − DVD-R plaat I. R. turvakaamera videosalvestisega; − DVD-R plaat videosalvestisega (failinimetus pilt1279.mp4); − DVD-R plaat T. keskuse ja D. H. turvakaamera salvestisega; 6 − DVD-R plaat T. linna linnakaamera videosalvestisega 21.08.2020.a Raekoja platsil toimunud kakluse kohta; − CD-R plaat 23.05.2021.a tehtud häirekeskuse kõnega. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtotsuse jõustumisel hävitada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri hoiulaos, hoiul olevad asitõendid: − DNA-proovid kahes pappkarbis, millised on pakendatud märkega pakend nr 1 ja pakend nr 2 (pakend nr 1 – DNA-proov ukse piirdeliistul olevalt tööriistajäljelt; pakend nr 2 – DNA-proov valvekaamera korpuselt); − Kilekott, mis on pakendatud märkega pakend nr
4. Kannatanud K. P. (e-post: XXX), R. R. (ik: XXX; e-post: XXX) ja R. L. (ik: XXX; e-post: XXX) ning A. O. (ik: XXX; e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks G. K. vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanud A. O. (ik: XXX; e-post: XXX) ja K. .K (ik: XXX; e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks A. M. vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanu K. .K (ik: XXX; e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks K. U. vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus A. M. süüdistatakse selles, et tema: - 17.03.2020.a kella 19:30 paiku Tartu linnas XXX asuva ehitise Emajõe poolsel nurgal lõi oma küünarnukiga ühel korral vastu kannatanu K. .K peapiirkonda, põhjustades K. .K füüsilist valu; - 10.07.2020.a kella 19:45 paiku Tartu linnas aadressil XXX asuva Sadama teatri juures grupis koos G. K. ja G. S. lõi pärast seda, kui G. K. oli kannatanu A. O. juba 3-4 korda löönud ning mille tagajärjel oli viimane pikali kukkunud, oma rusikas käega kannatanu A. O. veel vähemalt 3 kuni 4 korda vastu tema pea piirkonda. Pärast seda tõusis A. O. püsti ja üritas rattaga sündmuskohalt põgeneda, kuid G. K. ja G. S. jooksid kannatanule järele ning said XXX asuva maja juures A. O. kätte. Niipea kui A. O. seisma jäi lõi G. S. teda ühel 7 korral oma rusikas käega vastu tema nägu, mille tagajärjel kukkus A. O. pikali. Seejärel lõi G. S. veel ühel korral oma jalaga A. O. vastu tema selja piirkonda. Oma tegevusega põhjustasid A. M. , G. K. ja G. S. kannatanu A. O. füüsilist valu ja kehavigastused – pea muude osade pindmise vigastuse ning marrastuse oimupiirkonnas; - 21.07.2020.a kella 22:00 paiku Tartu linnas aadressil XXX asuva E. R. M. juures grupis koos G. K. ründas kannatanuid A. O. ja J. T. . Rünnak seisnes selles, et kõigepealt lõi G. K. oma rusikas parema käega ühel korral kannatanut A. O. vastu tema näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus A. O. pikali. Seejärel lõi G. K. jalaga veel ühel korral A. O. vastu tema selga, mille tagajärjel tundis A. O. füüsilist valu. Kohe pärast seda liikus G. K. koos A. M., kellel oli käes puuoks, kõrval oleva J. T. juurde. J. T. istus oma ratta selga ja üritas A. M. ning G. K. eest ära sõita, kuid A. M. jõudis talle järele ja lõi koheselt J. T. kahel korral puidust oksaga vastu tema selja piirkonda, põhjustades J. T. füüsilist valu; Sellise tegevusega pani A. M. toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitav kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Veel süüdistatakse A. M. selles, et tema 08.05.2020.a kella 19:30 paiku Tartu linnas XXX asuva maja juures grupis koos G. K. ja E. K. võttis vägivalda kasutades kannatanu S. R. ja kannatanu R. T. ära mobiiltelefonid Huawei P10 Lite ja Huawei Y

1. G. K. küsis kannatanu S. R. käest mobiiltelefoni ning lõi koheselt pärast seda, kui kannatanu keeldus telefoni andmast, S. R. kahel korral jalaga vastu näo piirkonda. Seejärel pöördus G. K. kannatanu R. T. poole ja küsis ka temalt mobiiltelefoni, misjärel lõi teda ühel korral oma jalaga vastu R. T. vasakut näo poolt, mille tagajärjel kukkus R. T. vastu lähedal asuva maja seina. Pärast seda lõi G. K. veel kolmel korral oma rusikas käega vastu R. T. vasakut näo poolt, misjärel astus R. T. juurde E. K., kes võttis kannatanu kampsuni taskust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R. T. kuuluva mobiiltelefoni Huawei Y
2. Seejärel pöördus E. K. kannatanu S. R. poole ja lõi teda vähemalt ühel korral oma parema rusikas käega vastu kõhu piirkonda. Kohe pärast seda lõi ka A. M. ühel korral oma vasaku jalaga S. R. vastu näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. A. M. astus kannatanu juurde ning võttis tema taskust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S. R. kuuluva mobiiltelefoni Huawei P10 Lite. Seejärel lahkusid G. K., A. M. ja E. K. sündmuskohalt. Sellise tegevusega pani A. M. toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Veel süüdistatakse A. M. selles, et tema: - isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, tungis 28.05.2020.a ajavahemikul kell 03:00-07:00 grupis koos G. K. rõdule ronimise ja sealt edasi tuulutusasendis akna lukustussüsteemi ning lukustatud rõduukse lukustussüsteemi lõhkumise teel sisse Tartus aadressil XXX asuvasse M. S. kuuluvasse eramusse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära maja esimesel korrusel asuvast magamistoast M. S. kuuluva sularaha kokku summas 11 000 eurot, uue mobiiltelefoni Samsung A40 väärtusega 349 eurot ja rõduuksel seespool ees olnud 2 võtit (materiaalse väärtuseta). Oma tegevusega tekitasid A. M. ja G. K. kannatanu M. S. varalist kahju kokku summas 11 349 eurot; - isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, tungis 07.08.2020.a kella 04:30 paiku grupis koos M. V. üle kivimüüri ronides Tartus XXX asuvasse I. R. territooriumile, 8 kus edasi tungis hobuseboksi avatud akna kaudu tallihoonesse, kust pääses vabalt edasi tallihoone teisele korrusele ning tungis ukse liistu eemaldamise ja ukseluku lahti kangutamise teel sisse T. K. R. M. direktori ruumi. Sealt võttis ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära riiulist T. K. R. M. kuuluva lukustamata mündikassa kohvri koos käepideme küljes olevate võtmetega (2 tk) väärtusega 20 eurot, milles oli mündialuses erinevaid münte ja sente; lukustatud seifi väärtusega 50 eurot, milles oli ümbrik sularahaga kokku 3000 eurot; materiaalse väärtuseta paberid (7 tk/lk), millel Tartu linna SMV kahevõistluste stardijärjekord ja auhinnasaajate nimed ja kohad; kaks sõiduki registreerimistunnistust – üks Tiki treiler ja üks Volvo furgoon – taastamisväärtusega 10 eurot tk, koguväärtusega 20 eurot; sularaha, mida oli seifis ja mündikassa kohvris kokku 3192 eurot; lukustatud rahakassa koos võtmetega väärtusega 10 eurot, milles oli 2-eurostes müntides sularaha kokku 10 eurot. Oma tegevusega tekitasid A. M. ja M. V. T. K. R. M. varalist kahju kokku 6302 eurot. Sellise tegevusega pani A. M. toime

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise. G. K. süüdistatakse selles, et tema: - 04.05.2020.a kella 20:30 paiku XXX Tartu vallas asuvas Lähte bussipeatuses lõi oma parema käe rusikaga ühel korral kannatanu R. P. vastu tema vasakut silma, põhjustades R. P. füüsilist valu; - 09.05.2020.a kella 22:10 paiku Tartu linnas aadressil XXX asuva kortermaja juures lõi kannatanu S. A. ühel korral oma parema rusikas käega vastu tema näo piirkonda, põhjustades S. A. füüsilist valu ja kehavigastused – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni ning vasaku silma ülalau hematoomi; - 10.07.2020.a kella 19:45 paiku Tartu linnas aadressil XXX asuva Sadama teatri juures grupis koos A. M. ja G. S. lõi oma rusikas käega kannatanu A. O. vähemalt 3 kuni 4 korda vastu tema näo piirkonda, pärast mida kukkus A. O. maha. Seejärel astus A. O. juurde A. M., kes lõi samuti oma rusikas käega kannatanu A. O. vähemalt 3 kuni 4 korda vastu pea piirkonda. Pärast seda tõusis A. O. püsti ja üritas rattaga sündmuskohalt põgeneda, kuid G. K. ja G. S. jooksid kannatanule järele ning said XXX asuva maja juures A. O. kätte. Niipea kui A. O. seisma jäi lõi G. S. teda ühel korral oma rusikas käega vastu tema nägu, mille tagajärjel kukkus A. O. pikali. Seejärel lõi G. S. veel ühel korral oma jalaga A. O. vastu tema selja piirkonda. Oma tegevusega põhjustasid G. K., A. M. ja G. S. kannatanu A. O. füüsilist valu ja kehavigastused – pea muude osade pindmise vigastuse ning marrastuse oimupiirkonnas. - 21.07.2020.a kella 22:00 paiku Tartu linnas aadressil XXX asuva E. R. M. juures grupis koos A. M. lõi oma rusikas parema käega ühel korral kannatanut A. O. vastu tema näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus A. O. pikali. Seejärel lõi G. K. jalaga veel ühel korral A. O. vastu tema selga, mille tagajärjel tundis A. O. füüsilist valu. Kohe pärast seda liikus G. K. koos A. M., kellel oli käes puuoks, kõrval oleva J. T. juurde. J. T. istus oma ratta selga ja üritas A. M. ning G. K. eest ära sõita, kuid A. M. jõudis talle järele ja lõi koheselt J. T. kahel korral puidust oksaga vastu tema selja piirkonda, põhjustades J. T. füüsilist valu. 9 - 21.08.2020.a kella 01:30 paiku Tartu linnas Rüütli tänaval aadressidel XXX ja Raekoja plats 8 asuvate majade vahel lõi ühel korral oma vasaku rusikas käega kannatanu M. C. Y. vastu tema lõua vasakut poolt, mille tagajärjel tundis M. C. Y. füüsilist valu. - 23.05.2021.a kella 20:20 paiku Pirogovi pargis aadressil XXX, Tartu linn, Tartumaal ründas grupis koos R. H. I. ja M. M. kannatanu R. L. Nimetatud rünne seisnes selles, et M. M. lõi ühel korral oma parema rusikas käega kannatanu R. L. vastu tema näo piirkonda. Kohe pärast seda astus kannatanu juurde G. K., kes lõi kannatanut veel 5-6 korda. Seejärel tõukas R. H. I. kannatanut, mille tagajärjel kukkus kannatanu mäest alla ja lõi ära enda vasaku küünarnuki. Mäe all haaras R. H. I. kannatanul kinni ka kaelast, mille tagajärjel tundis kannatanu valu ja ei saanud hästi hingata. Oma tegevusega põhjustasid R. H. I., G. K. ja M. M. kannatanu R. L. füüsilist valu ja kehavigastused – pindmise küünarvarre ja peavigastuse ning huule ja suuõõne pindmise vigastuse. Sellise tegevuse pani G. K. toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt. Veel süüdistatakse G. K. selles, et tema: - 08.05.2020.a kella 19:30 paiku Tartu linnas XXX asuva maja juures grupis koos A. M. ja E. K. võttis vägivalda kasutades kannatanu S. R. ja kannatanu R. T. ära mobiiltelefonid Huawei P10 Lite ja Huawei Y

1. G. K. küsis kannatanu S. R. käest mobiiltelefoni ning lõi koheselt pärast seda, kui kannatanu keeldus telefoni andmast, S. R. kahel korral jalaga vastu näo piirkonda. Seejärel pöördus G. K. kannatanu R. T. poole ja küsis ka temalt mobiiltelefoni, misjärel lõi teda ühel korral oma jalaga vastu R. T. vasakut näo poolt, mille tagajärjel kukkus R. T. vastu lähedal asuva maja seina. Pärast seda lõi G. K. veel kolmel korral oma rusikas käega vastu R. T. vasakut näo poolt, misjärel astus R. T. juurde E. K., kes võttis kannatanu kampsuni taskust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R. T. uuluva mobiiltelefoni Huawei Y
2. Seejärel pöördus E. K. kannatanu S. R. poole ja lõi teda vähemalt ühel korral oma parema rusikas käega vastu kõhu piirkonda. Kohe pärast seda lõi ka A. M. ühel korral oma vasaku jalaga S. R. vastu näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. A. M. astus kannatanu juurde ning võttis tema taskust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S. R. kuuluva mobiiltelefoni Huawei P10 Lite. Seejärel lahkusid G. K., A. M. ja E. K. sündmuskohalt. - Isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 01.10.2020.a ajavahemikul 15:30-16:30 paiku Tartu linnas, Riia tn 4 asuva Hansa Keskuse taga grupis koos K. K., E. R. ja B. L. ähvardas kannatanu K. P. peksa anda. Nimetatud ähvardus seisnes selles, et G. K. ütles kannatanule: „Anna mobiiltelefon või kõlar, muidu saad peksa“. Samal ajal seisid K. K., E. R. ja B. L. kannatanu kõrval ja vaatasid kannatanule otsa. Kannatanu andis kõlari G. K., kuna kartis, et kahtlustatavad võivad reaalselt ähvarduse täide viia. Oma tegevusega tekitas G. K. kannatanule varalist kahju kokku summas 198,80 eurot. Sellise tegevusega pani G. K. toime

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Veel süüdistatakse G. K. selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise tungis: - 28.05.2020.a ajavahemikul kell 03:00-07:00 grupis koos A. M. rõdule ronimise ja sealt edasi tuulutusasendis akna lukustussüsteemi ning lukustatud rõduukse lukustussüsteemi 10 lõhkumise teel sisse Tartus aadressil XXX asuvasse M. S. kuuluvasse eramusse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära maja esimesel korrusel asuvast magamistoast M. S. kuuluva sularaha kokku summas 11 0000 eurot, uue mobiiltelefoni Samsung A40 väärtusega 349 eurot ja rõduuksel seespool ees olnud 2 võtit (materiaalse väärtuseta). Oma tegevusega tekitas G. K. koos A. M. M. S. varalist kahju kokku summas 11 349 eurot; - Ajavahemikul 07.03.2021-08.03.2021.a eeluurimise käigus seni tuvastamata ajal grupis koos O. R. tungis XXX, Tartumaal J.V V. nimelisele XXX põhikoolis lukustatud akna kaudu direktori kabinetti väänates nii ülemise kui ka alumise aknakremooni pesast välja ning võttis kabinetist J.V V. nimelisele XXX põhikoolile kuuluva tahvelarvuti Samsung Galaxy TAB A

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. E. K. süüdistatakse selles, et tema kasutas 06.01.2019.a kella 19:24 paiku Tartu linnas Kalda tee 2 asuva Eedeni kaubanduskeskuse taga paikneval tühermaal füüsilist vägivalda A. O. suhtes, mis seisnes selles, et E. K. lõi kannatanule ühel korral põlvega pea piirkonda ja ühel korral parema jalaga kehasse. Oma tegevusega põhjustas E. K. kannatanule füüsilist valu ning hematoomid kehal. Sellise tegevusega pani E. K. toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Veel süüdistatakse E. K. selles, et tema 08.05.2020.a kella 19:30 paiku Tartu linnas XXX asuva maja juures grupis koos A. M. ja G. K. võttis vägivalda kasutades kannatanu S. R. ja kannatanu R. T. ära mobiiltelefonid Huawei P10 Lite ja Huawei Y

1. G. K. küsis kannatanu S. R. käest mobiiltelefoni ning lõi koheselt pärast seda, kui kannatanu keeldus telefoni andmast, S. R. kahel korral jalaga vastu näo piirkonda. Seejärel pöördus G. K. kannatanu R. T. poole ja küsis ka temalt mobiiltelefoni, misjärel lõi teda ühel korral oma jalaga vastu R. T. vasakut näo poolt, mille tagajärjel kukkus R. T. vastu lähedal asuva maja seina. Pärast seda lõi G. K. veel kolmel korral oma rusikas käega vastu R. T. vasakut näo poolt, misjärel astus R. T. juurde E. K. , kes võttis kannatanu kampsuni taskust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R. T. kuuluva mobiiltelefoni Huawei Y
2. Seejärel pöördus E. K. kannatanu S. R. poole ja lõi teda vähemalt ühel korral oma parema rusikas käega vastu kõhu piirkonda. Kohe pärast seda lõi ka A. M. ühel korral oma vasaku jalaga S. R. vastu näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus kannatanu maha. A. M. astus kannatanu juurde ning võttis tema taskust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S. R. kuuluva mobiiltelefoni Huawei P10 Lite. Seejärel lahkusid G. K., A. M. ja E. K. sündmuskohalt. Sellise tegevusega pani E. K. toime

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. K. U. süüdistatakse selles, et tema kasutas 17.03.2020.a kella 19:30 paiku Tartu linnas XXX asuva ehitise juures füüsilist vägivalda kannatanu K. .K suhtes, mis seisnes selles, et K. U. lõi 11 kahel korral oma rusikas käega vastu kannatanu K. .K kukalt, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Sellise tegevusega pani K. U. toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Kokkulepete sisu G. K.

§ 121

lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G. K. karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 200

lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G. K. karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G. K. karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 27.08-28.08.2020.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda kohesele kandmisele kuuluva osalise vangistuse, s.o 2 kuu pikkuse vangistuse aja algust alates G. K. kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 23.05.2021.a. Ülejäänud karistuse osa, s.o 2 (kahe) aasta 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust - ei pöörata täitmisele, kui G. K. ei pane 3 (kolme) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel on G.

K. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 21 alusel on G.

K. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75lg 2 p 8 alusel on G.

K. kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

§ 75lg 4 alusel võtab G.

K. endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 nädala jooksul registreerida ennast Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku Üldpsühhiaatria keskuse täiskasvanute vaimse tervise õe vastuvõtule ning järgima vaimse tervise õe määratud edasisi suuniseid. G. K. saab vastuvõtule registreerida tel nr 731 9100 (E-R 7.30 – 18:00). Menetluskulud on vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 713,4 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist; vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 124,80 eurot; vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 49,20 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on sundraha 1460 eurot; DNA-ekspertiisi kulu on 741 eurot. 12 Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 3088,40 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungil. G. K. avaldas, et ta on XXX ning tal on XXX. Hetkel viibib ta XXX, mistõttu ta tööd teha ei saa. XXX, mille eest sai raha ainult siis, kui tal oli XXX, mida teha. Kohtutäituri juures on tal võlanõuded üleval. Ta on vähem kui aasta tagasi saanud täisealiseks ning enamus kuritegudest toime pannud alaealisena. G. K. on nõus kuriteoga tekitatud kahjud vabatahtlikult hüvitama. Täiendavate lisaväljaminekute täies ulatuses tasumine käib talle aga hetkel üle majanduslike võimaluste. Eeltoodud põhjustel, sh arvestades isiku varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, taotleb G. K. menetluskulude vähendamist. G. K. palub vähendada väljamõistetavad kulud selliselt, et isik tasub pool sundrahast, s.o 730 eurot ja pool advokaadi tasust 443,70 eurot, kokku 1173,70 eurot. Ülejäänud summa pool sundrahast, s.o 730 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 741 eurot ja pool advokaadi tasust 443,70 eurot, s.o kokku 1914,70 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel taotleb G. K. väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuriteoga tekitas G. K. koos A. M. kannatanu M. S. varalist kahju. M. S. (a/a XXX SEB Pank) on esitanud G. K. ja tema seadusliku esindaja T. L. (käesolevaks ajahetkeks on T. L. XXX lõppenud; volitatud esindaja jurist S. L.) ning A. M. ja tema seadusliku esindaja T. V. (volitatud esindaja lastekaitsespetsialist T. B.) vastu tsiviilhagi 6944 euro nõudes. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel on G. K. nõus, et kohus mõistab solidaarselt temalt ja A. M. seaduslikult esindajalt T. V. kannatanu M. S. kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju. Kuriteoga tekitas G. K. kannatanu K. P. ja tema seaduslikule esindajale R. R. varalist kahju. K. P. seaduslik esindaja R. R. (a/a XXX Swedbank) on esitanud G. K. ja tema seadusliku esindaja T. L. (käesolevaks ajahetkeks on T. L. XXX lõppenud; volitatud esindaja jurist S. L.) vastu tsiviilhagi 198,80 euro nõudes. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel on G. K. nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu K. P. ja tema seadusliku esindaja R. R. kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju. Kuriteoga tekitas G. K. koos O. R. kannatanu J. V. V. nimelisele XXX põhikoolile varalist kahju. J. V. V. nimelise XXX põhikooli esindaja L. N. on esitanud G. K. ja O. R.ning tema seadusliku esindaja L. R. vastu tsiviilhagi 465 euro nõudes (makse saaja: T. V.; a/a XXX Swedbank; selgitus: XXX). Käesolevaks ajahetkeks on O. R. seaduslik esindaja L. R. hüvitanud J. V. V. nimelisele XXX põhikoolile pool esitatud tsiviilhagi summast, s.o kokku 232,50 eurot. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 2, 4 alusel on G. K. nõus, et kohus mõistab temalt J. V. V. nimelise XXX põhikooli kasuks välja veel tasumata osa kuriteoga tekitatud kahjust, s.o 232,50 eurot. A. M. Prokurör palub kohtul süüdi tunnistada A. M.

§ 121

lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 pde 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

§ 87lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada A.

M. alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§ 75

sätestatule.

§ 75lg 1 alusel on A.

M. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle 13 andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel on A.

M. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

75 lg 2 p 4 alusel on A. M. kohustatud jätkama õpinguid põhihariduse omandamise eesmärgil.

§ 75lg 2 p 8 alusel on A.

M. kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

§ 75lg 4 alusel võtab A.

M. endale kohustuse osaleda Tartu Laste Tugikeskuse teenustel, mis tulenevad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste hindamistulemustest. Teenustel osalemiseks peab A. M. käima Tartu Laste Tugikeskuses aadressil Kaunase pst 11-2, Tartu linn kuni teenuse lõpuni, s.o kuni 24.09.2021.a ja tegema igakülgset koostööd T. V. XXX. Menetluskulud on vandeadvokaat Margo Normanni poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 304,80 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist. Vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabiteenus summas 76,80 eurot; Vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus summas 93,60 eurot; KrMS § 179 lg 3 alusel sundraha ei määrata. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 475,20 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungil. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda, kuna A. M. on alaealine, kokkuleppe kohaselt peab jätkama õpinguid XXX omandamise eesmärgil. A. M. endal puuduvad sissetulekud, ta on ülalpeetav. A. M. esindaja on T. V.. T. V. katab A. M. vajaduspõhised kulutused ning XXX kohamaksumuse, mis on igakuiselt XXX eurot. Kuriteoga tekitas A. M. koos G. K. kannatanu M. S. varalist kahju. M. S. (a/a XXX SEB Pank) on esitanud A. M. ja tema seadusliku esindaja T. V. (volitatud esindaja XXX T. B.) ja G. K. ja tema seadusliku esindaja T. L. (käesolevaks ajahetkeks on T. L. XXX lõppenud; volitatud esindaja jurist S. L.) vastu tsiviilhagi 6944 euro nõudes. Lisaks sellele tekitas kuriteoga A. M. koos M. V. kannatanu T. K. R. M. varalist kahju. T. K. R. M.(a/a XXX LHV Pank) esindaja E. P. on esitanud A. M. ja tema seadusliku esindaja T. V. (volitatud esindaja XXX T. B.) ja M. V. ja tema seadusliku esindaja T. V. (volitatud esindaja XXX K. A.) vastu tsiviilhagi kokku 2237,46 euro nõudes. Käesolevaks ajahetkeks on M. V. hüvitanud T. K. R. M. pool esitatud tsiviilhagi summast, s.o kokku 1118,73 eurot. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 2, 4 alusel on A. M. seaduslik esindaja T. V. poolt volitatud esindaja T. B. nõus, et kohus mõistab solidaarselt T. V. ja G. K. kannatanu M. S. kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 lg 2, 4 alusel on A. M. seaduslik esindaja T. V. poolt volitatud esindaja T. B. nõus, et kohus mõistab T. V. T. T. R. M.kasuks välja veel tasumata osa kuriteoga tekitatud kahjust, s.o 1118, 73 eurot. E. K. Prokurör palub kohtul süüdi tunnistada E. K.

§ 121

lg 1 ja § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

§ 87lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada E.

K. alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§ 75

sätestatule.

§ 75lg 1 alusel on E.

K. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma 14 kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel on E.

K. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 8 alusel on E.

K. kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Sobiliku sotsiaalprogrammi valib kriminaalhooldusametnik.

§ 75lg 4 alusel võtab E.

K. endale kohustuse pöörduda alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater R. R. vastuvõtule ning teeb temaga igakülgselt koostööd, järgides psühhiaatri soovitusi ning osaledes vajadusel teraapiates. Menetluskulud on vandeadvokaadi abi Aivar Kello poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 275,40 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist. Vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 130,20 eurot. KrMS § 179 lg 3 alusel sundraha ei määrata. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 405,60 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungil. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda, kuna E. K. õpib XXX. E. K. XXX, saab XXX umbes XXX eurot kuus, mille eest peab ise endale ostma igakuiselt vajalikud riided, maksma trenni eest ja autojuhilubade tegemise eest. Kohtutäituri juures on võlanõue üleval. Ta on kuriteod toime pannud alaealisena. Muud sissetulekud tal puuduvad, ta elab vanematega. K. U. Prokurör palub kohtul süüdi tunnistada K. U.

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 87lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada K.

U. alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt

§ 75

sätestatule.

§ 75lg 1 alusel on K.

U. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel on K.

U. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 21 alusel on K.

U. kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Menetluskuludeks on vandeadvokaat Anu Pärteli poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses on 453,60 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist. KrMS § 179 lg 3 alusel sundraha ei määrata. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 453,60 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungil. 15 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda, kuna K. U. on alaealine, XXX, ülalpeetav, XXX. Seaduslik esindaja ema B. K. avaldas, et tema sissetulekuteks on umbes XXX eurot kuus, maksta on kodulaen. Peale K. U. on veel kaks alaealist ülalpeetavat. Abikaasal on vaja maksta auto liisingut ja elatist veel ühele lapsele. Lisaväljaminekute tasumine käib üle pere majanduslike võimaluste. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides said süüdistatavad A. M., G. K., E. K. ning K. U. aru kokkuleppe sisust ja nõustusid sellega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et kokkuleppe sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud tegude, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistuse ning mõjutus vahenditega. Süüdistatav G. K. kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör, süüdistatavate kaitsjad ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate A. M., G. K. ja E. K. ning K. U. ja nende kaitsjate ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A. M. süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, vabastada karistusest kohaldades tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele, E. K. süüdi tunnistada

§ 121

lg 1, § 200 lg 2 p 7 järgi, vabastada karistusest kohaldades tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja K. U. süüdi tunnistada

§ 121

lg 1 järgi, vabastada karistusest kohaldades tema suhtes mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele ning G. K. süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 3, § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav G. K. võttis kokkuleppe sõlmimisel ning ka kohtuistungil kannatanute Malle Suitsu, Kasper Parve ja tema seadusliku esindaja Ria Raudva, J. V. V. nimelise XXX põhikooli poolt esitatud tsiviilhagid õigeks. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute esitatud tsiviilhagid vastavalt kokkuleppele. Süüdistatava A. M. seaduslik esindaja T. V. võttis kokkuleppe sõlmimisel kannatanute M. S. ja T. K. R. M. poolt esitatud tsiviilhagid õigeks. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagid vastavalt kokkuleppele. Seega kuulub G. K. ja A. M. seaduslikult esindajalt T. V. välja mõistmisele solidaarselt 6944 eurot kannatanu M. S. kasuks. Lisaks sellele tuleb G. K. välja mõista 198,80 eurot R. R. kasuks ja 232,50 eurot J. V. V. nimelise XXX põhikooli kasuks. A. M. seaduslikult esindajalt T. V. kuulub välja mõistmisele 1118,73 eurot T. K. R. M. kasuks. 16 Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 179 lg 3 kohaselt ei määrata

§ 87lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha. G. K. menetluskuluks on Kr

MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 887,40 eurot, millele lisandub kohtumenetluses makstud tasu 64,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt DNA-ekspertiisi kulu 741 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 ple 1 esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot. Kokku on menetluskulude summa 3153,24 eurot. G. K. avaldas, et ta on XXX ning tal on XXX. Hetkel XXX. Vabaduses tegi XXX, mille eest sai raha ainult siis, kui tal oli XXX, mida teha. Kohtutäituri juures on tal võlanõuded üleval. Ta on vähem kui aasta tagasi saanud täisealiseks ning enamus kuritegudest toime pannud alaealisena. Kogu menetluskulu tasumine käib talle üle jõu. Eeltoodud põhjusel taotleb G. K. väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib G. K. , arvestades asjaolu, et ta XXX, on XXX ja tal on võlanõuded kohtutäituri juures, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse G. K. varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu poole võrra, jätta DNA-ekspertiisi kulu ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu riigi kanda ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Arvestades ülaltoodud jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel sundrahast pool, s.o 730 eurot, DNAekspertiisi kulu 741 eurot ja pool kaitsjatasust kohtueelses menetluses s.o 443,70 eurot ning kaitsjatasu kohtumenetluses, s.o 64,80 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista G. K. , sundraha 730 eurot ja kaitsjatasu 443,70 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1173,70 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. A. M. menetluskuluks on määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasud ja hüvitatud kulud 475,20 eurot, millele lisandub kohtumenetluses kaitsjale välja mõistetud tasu 141,60 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, mille kohaselt on A. M. alaealine, tal puuduvad sissetulekud, ta on ülalpeetav ning T. V.katab A. M. vajaduspõhised kulutused ning XXX kohamaksumuse, mis on igakuiselt XXX eurot, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel A. M. kaitsjatasu 616,80 eurot riigi kanda. 17 E. K. menetluskuluks on määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasud ja hüvitatud kulud 405,60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses kaitsjale välja mõistetud tasu 64,80 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, mille kohaselt on E. K. ei tööta, õpib XXX, saab XXX umbes XXX eurot kuus, mille eest peab ise endale ostma igakuiselt vajalikud riided, maksma trenni eest ja autojuhilubade tegemise eest, kohtutäituri juures on tal võlanõue üleval, kuriteo on ta toime pannud alaealisena ning tal puuduvad muud sissetulekud, lisaks sellele elab ta koos XXX, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel E. K. kaitsjatasu 470,40 eurot riigi kanda. K. U. menetluskuluks on määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasud ja hüvitatud kulud 453,60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses kaitsjale välja mõistetud tasu 129,60 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, mille kohaselt on K. U. alaealine, õpilane, ülalpeetav, ta ei tööta ning tema seaduslik esindaja B. K. on avaldanud, et seadusliku esindaja sissetulekuks on umbes XXX eurot kuus, millest tuleb maksta kodulaenu ja lisaks sellele on peres veel XXX alaealist ülalpeetavat, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Seetõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel K. U. kaitsjatasu 583,20 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 18