Obsah (9)

§ 217§ 238§ 126§ 175§ 180§ 159§ 318§ 63§ 293

Kriminaalasi 1-21-484 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-484 Kohtukoosseis Kohtunik

§ 217

alusel oli Valbo Mugur kahtlustatavana kinni peetud 29.06.2020 kuni 01.07.2020 ning 01.07.2020 kohaldati tema suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu;

§ 217

alusel peeti Valbo Mugur kahtlustatavana kinni 06.10.2020-07.10.2020, vahistatud alates 08.10.2020 kuni 06.02.2021; kohtu alla antud 03.02.2021 tõkend vahistamine jäetud muutmata. Kaitsja Leelo Viil Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Valbo Mugur KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 aastat. Süüdi tunnistada Valbo Mugur KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 5 aastat. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) aastat. Vähendada

§ 238lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistus 4 aastat. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.06.2020 kuni 01.07.2020 s.o 3 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 06.10.2020.a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu A. U. on surnud ning kõnealuses kuriteoepisoodis kedagi kannatanuks tunnistatud ei ole, mistõttu kuriteoga kellelegi kahju ei ole tekitatud. Kannatanule S. Z.ile on kuriteo toimepanemisega tekitatud varalist ja moraalset kahju, kuid tsiviilhagi ta esitada ei soovinud. Kannatanule M. J.ile on kuriteo toimepanemisega tekitatud füüsilist ja moraalset kahju, kuid tsiviilhagi ta esitada ei soovinud. Tsiviilhagi: ei esitatud Asitõendid: - Kolm CD-plaati häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde - Üks DVD-plaat ütluste seostamise videosalvestisega –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde - Üks DVD-plaat videosalvestistega –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde - Üks DVD-plaat xxxx turvakaamera videosalvestistega –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde - Üks DVD-plaat xxxx turvakaamera videosalvestistega –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde - A.

U. teksapüksid –

§ 126

lg 3 p 4 alusel jätta hävitada - Proovid teksapükstelt (pakendid nr 1.1-1.7) -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada - V.

Muguri teksapüksid (pakend nr 1) – tagastada V. Mugurile

§ 126lg 3 p 2 alusel - Proov V.

Muguri teksapükstelt (pakend nr 1.1) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada - V.

Muguri teksapüksid (pakend nr 2) – tagastada V. Mugurile

§ 126lg 3 p 2 alusel - V.

Muguri T-särk (pakend nr 3) – tagastada V. Mugurile

§ 126

lg 3 p 2 alusel - Proovid T-särgilt (pakendid nr 3.1-3.2) –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada - Proovid külmkapilt, seinalt, spordijalatsilt, esemetelt (pakendid nr 4.1-4.2, 5, 6.1-6.2, 8.1, 2 9.1, 10.1, 12-16, 18-19) –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada - Spordijalatsid Kalenji (pakendid nr 6, 7) – tagastada V. Mugurile

§ 126

lg 3 p 2 alusel - Halli värvi kott, tumesinine kott, kandekott (pakendid nr 8, 9, 10) – tagastada V. Mugurile

§ 126

lg 3 p 2 alusel - spordijalatsi Kalenji seest leitud sokk (pakend 7.1) -

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada - Telefon Nokia (pakend nr 11) – on tagastatud V.

Mugurile; - Kaltsud (pakend nr 17) –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada - V.

Muguri polosärk, helerohelised lühikesed püksid, musta värvi sandaalid, püksirihm – tagastada V. Mugurile

§ 126

lg 3 p 2 alusel - Nutitelefon Nokia ja Samsung –

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida Valbo Mugur on avaldanud, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Menetluskulud:

§ 175

; § 179 lg 1 p 1; § 180 alusel välja mõista Valbo Mugur´ilt menetluskuluna: I astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1460 eurot. Muud menetluskulud kogusummas 1469.80, mis koosnevad riigi poolt määratud kaitsjatasust kogusummas 1054.80 eurot (kohtueelses menetluses kogusummas 379.20 eurot ja kohtumenetluses kogusummas 675.60 eurot), surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOS0046/299) kulud kogusummas 250,00 eurot, lukuabi arve (juuni 2020) summas 105,00 eurot ja lukuabi arve (oktoober 2020) summas 60,00 eurot – jätta

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Sundraha on võimalik tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt maksegraafikule tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks 121.67 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Makse sooritamisel tuleb märkida viitenumber 99921700019407.

§ 159

lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbriga Valbo Mugurile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 3 Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 20.05.

1. I Asjaolud ja menetluse käik Asjaolud Valbo Mugurit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 14.06.2020 kuni 16.06.2020 täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne 16.06.2020 kell 14.41, xxxx asuvas korteris lõi tahtlikult korduvalt rusikaga vastu A. U. nägu ja pead, põhjustades A. U.le põrutushaava näo parema kulmu piirkonda, nahaaluse verevalumi parema silma laugudele ja paremale põsele ning vasaku silma laugudele ja nahamarrastused otsmikule. Samuti 16.06.2020 hommikul võttis Valbo Mugur korteri põrandal maas pikali oleval A. U.l käest kinni, tõmbas A. U. toa keskele ja lasi tahtlikult A. U. käest lahti selliselt, et A. U. lõi pea vastu põrandat. Valbo Mugur tiris A. U. käest kinni hoides veel vähemalt kahel järjestikkusel korral, lastes iga kord tahtlikult A. U. käest lahti sellisel viisil, et A. U. lõi pea korduvalt vastu põrandat. Lisaks lõi Valbo Mugur tirimise ajal mitmel korral käte ja jalgadega A. U. vastu keha. Sellise korduva löömisega pea, näo ja keha piirkonda ning korduva tirimisega, mille käigus lõi A. U. korduvalt oma pea vastu põrandat, tekitas Valbo Mugur A. U.le järgmised tervisekahjustused: - pea kinnise tömptrauma: verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku piirkonnas ja paremas oimulihases, kõvakelmealune verevalum (ca 50 ml), koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid parema ajupoolkera otsmiku-, oimu-, kiiru- ja kuklasagara ning vasaku ajupoolkera oimu- ja otsmikusagara ning väikeaju piirkonnas, veri ajuvatsakestes, põrutushaav näol parema kulmu piirkonnas, nahaalune verevalum parema silma laugudel ja parema põse piirkonnas ning vasaku silma laugudel, nahamarrastused otsmikul, mis kõik koosvõetuna on käsitletavad eluohtliku tervisekahjustusena; - parempoolse III ja IV roide murd rangluu keskjoonel, VII roide murd eesmisel kaenlajoonel, VIII roide murd keskmisel kaenlajoonel; nahaalused verevalumid rindkerel, vasaku küünarnuki piirkonnas ja küünarliigese välispinnal, paremal õlavarrel, parema põlve piirkonnas, paremal alalõuapiirkonnas ja kaelal, mis kõik on mitteeluohtlikud tervisekahjustused kestusega rohkem kui neli nädalat, kuid mitte üle nelja kuu. Valbo Mugur teadis, et korduvalt teist inimest pähe, näkku ja kehasse lüües ning korduvalt inimest, kes ei reageeri ega suuda ennast kaitsta, tirides ja lastes põrandale kukkuda selliselt, et kannatanu lööb pea vastu põrandat, võib ta kannatanule tekitada vigastusi ja tervisekahjustusi ning ta pidas tervisekahjustuste saabumist võimalikuks. Tekitades A. U.le tahtlikult tervisekahjustusi, põhjustas Valbo Mugur ühtlasi sama eelkirjeldatud tegevusega vähemalt ettevaatamatusest A. U. surma, mis saabus pea kinnise tömp trauma tagajärjel sündmuskohal. Oma tahtliku tegevusega pani Valbo Mugur toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ettevaatamatusest inimese surma, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Valbo Mugurit selles, et tema 06.10.2020 ajavahemikul 20.00 kuni 20.30 xxxx asuva maja lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt ründas Valbo Mugur valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil Xxxx maja juures seisnud M. J.i ja S. Z.it, lüües esmalt M. J.i käega kukla piirkonda ning hakates S. Z.it taga ajama. Kui Valbo Mugur jõudis S. Z.ile järgi, lõi Valbo Mugur 4 tahtlikult S. Z.it turja piirkonda, põhjustades selle löögiga kannatanu kukkumise, misjärel peksis Valbo Mugur tahtlikult maas pikali olevat S. Z.it jalgadega pea, näo ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule mitteeluohtlikud tervisekahjustused: hematoomid parema silma ümber ja parema silma all, verevalum silmas, veritsev marrastus nina vasakul pool ning S. Z. tundis füüsilist valu. Seejärel läks Valbo Mugur tagasi M. J.i juurde ning Xxxx maja lähedal lõi tahtlikult korduvalt jalaga maas pikali olevat M. J.i pea ja keha piirkonda. Peksmise järel tõstis Valbo Mugur kannatanu püsti ning M. J. hakkas sündmuskohalt eemale liikuma, kuid Valbo Mugur järgnes talle ning tõukas M. J.i uuesti maha pikali. Peksmise ja maha tõukamisega tekitas Valbo Mugur kannatanule M. J.ile mitteeluohtlikud tervisekahjustused: nina peal verine marrastus ja paremal käelabal veritsus. Sellise tegevusega häiris Valbo Mugur oluliselt ka kõrvaliste isikute, sh tunnistajate C.-M. M., J. I., P. K. jt, õigusrahu ja turvatunnet. Oma tahtliku tegevusega pani Valbo Mugur toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik 22.01.2021 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt üldmenetluses Valbo Mugur´i süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 ja § 118 lg 2 p 7 järgi. 03.02.2021 andis kohus süüdistatava kohtu alla. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata. 01.04.2021 toimunud eelistungil esitas Valbo Mugur taotluse lühimenetluse kohaldamiseks, kaitsja ja prokurör toetasid taotlust, otsustati muuta menetlusliiki ning otsustati, et asja arutatakse edasi lühimenetluse korras ning mindi koheselt üle ka põhiistungile. II Prokuröri seisukoht Prokurör avaldas 01.04.21 istungil süüdistuse sisu ja andis ülevaate tõenditest. Prokuröri hinnangul on mõlemad süüteo episoodid tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Süüdistust KarS § 118 lg 2 p 7 järgi tõendab prokuröri hinnangul surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt, häirekeskusesse tehtud kõne salvestise vaatlusprotokoll ning sündmuskoha vaatlusprotokoll. Prokuröri hinnangul puudub vaidlus A. U.le põhjustatud tervisekahjustustes ja surmas ehk teo toimepanemise tagajärjes. Prokurör viitas süüdistatava kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vastuoludele, tuues need välja. Prokuröri hinnangul saab jaatada süüdistatava tegevuses modus operandi olemasolu, mis kinnitab, et kannatanu surm pole saabunud muul viisil kui Valbo Muguri poolse peksmise ja kannatanu maha paiskamise tagajärjel tekkinud vigastustest. Subjektiivse kooseisu osas leidis prokurör, et Valbo Muguri tahtlus ulatus tervisekahjustuse tekitamiseni ning tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Prokurör viitas süüdistuskõnes Riigikohtu
2. mai 2019 lahendile nr 1-17-5883, ning jõudis järeldusele, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditele tuginevalt on Valbo Mugur tekitanud A. U.le tervisekahjustuse tahtlikult ning ta pidi aru saama, et pähe tehtud löögid ja korduv peaga vastu maad kukutamine võivad põhjustada kannatanule tervisekahjustusi, mitte üksnes valu ja ebamugavustunnet. Seega on prokuröri hinnangul Valbo Muguri tahtlus ulatunud A. U.le tervisekahjustuse tekitamiseni, kuid mitte surmani, mistõttu on surm põhjustatud ettevaatamatusest. Prokuröri hinnangul viitab teo toimepanemise viis asjaolule, et V. Muguri tahe oli suunatud kannatanule justnimelt sellise tervisekahjustuse tekitamisele ehk pähe ja ajusse tekkivate verevalumite tekitamiseni, kuivõrd korduvad pähe tehtud löögid ja peaga vastu põrandat kukutamine võivad nendeni tõenäoliselt viia. Seega tema tahtlus kattis sellise tervisekahjustuse 5 tekitamise, mis viis surmani. Tahtlust kinnitab prokuröri hinnangul ründe korduvus, piirkond, kuhu kannatanule vigastused tekitati ning kokkuvõttes jõudis järeldusele, et ei esine asjaolusid mis annaksid aluse arvata, et V. Mugur poleks ette kujutanud seost tema teo ja tagajärje vahel, viidates Riigikohtu lahendi 3-1-1-28-01 p-s 6 väljendatud seisukohale. Prokuröri hinnangul vaatamata asjaolule, et tervisekahjustus on tekitatud tahtlikult, näitavad objektiivsed tõendid, et eluohtlike tervisekahjustuste tekitamist ja surma saabumist ei saa V. Mugurile tahtliku tagajärjena omistada, viidates, et ettevaatamatuse vormidest esineb praegusel juhul kergemeelsus. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Prokuröri hinnangul saab väita, et Valbo Mugur oleks pidanud mõistma, et teise inimese korduva löömise ja korduva maha paiskamisega võivad õnnetult saabuda ka eluohtlikud tervisekahjustused ja ka kannatanu surm. Samas viitavad tõendid, et V. Muguril võis esineda lootus tagajärje saabumist vältida, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-142-
3. Tegu pandi toime ajavahemikul 14.06.2020 kuni 16.06.2020 ehk küllaltki pika ajavahemiku jooksul. Esimeste pähe tehtud löökide tagajärjel hakkas peaaju tursuma ning selline tursumine võtabki aega. Kui algsetele vigastustele (s.o rusikalöökidele näkku) lisada veel korduvalt peaga vastu maad kukutamine ja teistkordne löömine, siis kujunebki eluohtlik seisund välja pikema aja jooksul. Seega leidis prokurör, et tegu on toime pandud ajavahemiku jooksul mitme üksteisele järgnenud vägivallaaktina. Prokuröri hinnangul kinnitab ka toimepandud teo laad, et Valbo Mugur elukogenud inimesena nägi küll ette, et selline tagajärg võib saabuda, kuid ta lootis seda vältida. Prokuröri hinnangul ei olnud tegu niivõrd intensiivne, et juba välise teopildi pinnalt saaks jaatada tapmistahtlust. Samas, kui Valbo Mugur oleks tegutsenud mõistlikult ja adekvaatselt toimunut hinnanud, siis oleks A. U. võib-olla käesoleval ajal veel elus. Objektiivselt avaldunud teo pilt näitab küll V. Muguri hoolimatut suhtumist, kuid mitte tahtlust A. U.i tappa. Küll aga oleks tal objektiivselt olnud võimalik tagajärg ära hoida ning seega kergemeelselt lootis ta seda tagajärge vältida. Lisaks avaldas prokurör oma seisukohas, et Valbo Mugur lõpetas ise ründe. Ta oleks võinud A. U.i veel lüüa ja visata vastu põrandat või muul viisil füüsilist vägivalda kasutada, kuid seda ta ei teinud. Samuti helistas Valbo Mugur häirekeskusesse, kutsudes kiirabi sündmuskohale. Ta tegi seda tõenditest nähtuvalt esimesel hetkel, kui ta elutegevust kannatanul ei tuvastanud. Seega raskete tervisekahjustuste ja surma osas näitab V. Muguri käitumine pigem seda, et ta tegutses kergemeelsusega. Loomulikult ei õigusta alkoholijoove V. Muguri käitumist, kuid tahtlikku tapmist talle ette heita ei sA. Kõike eelnevat silmas pidades tegutses V. Mugur tahtlikult A. U.le tervisekahjustuste tekitamisel, kuid ettevaatamatusest on põhjustatud surm. Valbo Mugur on toime pannud KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi tõendab prokuröri hinnangul asitõendite vaatlusprotokollid, millest ühes on vaadeldud häirekeskusesse tehtud kõnede salvestisi ja teises on vaadeldud Xxxx asuva kaupluse Xxxx turvakaamera videosalvestist. Samuti on tegu tõendatud nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlustega. Vaidlus puudub kannatanutele põhjustatud tervisekahjustustes ehk teo toimepanemise tagajärjes. Kannatanu S. Z.ile põhjustatud vigastusi tõendavad isiku läbivaatuse protokoll ja kiirabi kaart. Ka süüdistatav Valbo Mugur tunnistas end KarS § 263 lg 1 p 1 toimepanemises süüdi. Subjektiivse kooseisu osas leidis prokurör, et Valbo Mugur pani teo toime tahtlikult – s.t ta tahtis tekitada kannatanutele füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Täpsemalt esines tahtluse vormidest kavatsetus. Valbo Mugur kasutas vägivalda kahe erineva isiku suhtes, kes olid omavahel seotud ning viibisid koos sündmuskohal. Tõenditest nähtuvalt tegi V. Mugur mõlema kannatanu pihta korduvaid lööke nii rusikate kui ka jalgadega, lüües mõlemat kannatanut käte ja jalgadega pea ja 6 keha piirkonda. Süüdistatav kinnitab ka ise, et tal oli tahtlus tekitada kannatanutele valu ja tervisekahjustusi. Prokurör hindas kannatanute asendi sisuliselt abitus seisundis viibimiseks kuivõrd mõlemad kannatanud olid pikali maas ning üritasid süüdistatavast eemalduda, kuid süüdistatav järgnes neile ning takistas konfliktist kaugenemist. Mõlema toimepandud episoodi osas leidis prokurör et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokuröri hinnangul, arvestades Valbo Muguri poolt kannatanu A. U.´i suhtes toime pandud ründe intensiivsust, vahendit, piirkonda ja vigastusi, kannatanu asendit ja süüdistatava ja kannatanu teoeelset ja –järgset käitumist on V. Mugur´i süü keskmise suurusega süüst xxxxm. Esineb ka üks karistust kergendav asjaolu ehk kahetsus. Prokuröri hinnangul tuleks kohtul Valbo Mugur´ile mõista KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 5 aastat. Prokuröri hinnangul, arvestades Valbo Muguri poolt kannatanute suhtes toime pandud ründe intensiivsust, tagajärgi, välist teopilti, süüdistatava teoeelset ja –järgset käitumist on Valbo Muguri süü keskmises määras. Prokuröri hinnangul tuleks kohtul Valbo Mugur´ile mõista KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 2 aastat. Vastavalt KarS § 64 lg 1 tuleb moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 6 aastat vangistust, millest

§ 238lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. Vastavalt Kar

S § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 29.06.2020 kuni 01.07.2020, s.o kokku 3 päeva (ehk kandmisele kuuluvaks karistuseks oleks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust) ning lugeda ärakandmata karistuse alguseks 06.10.2020, s.o aeg mil Valbo Mugur oli kinni peetud ja 08.10.2020 kohtumäärusega vahistatud. Tsiviilhagi antud kriminaalasjas ei esitatud ning menetluskulud tuleks prokuröri hinnangul jätta süüdistatava kanda. III Kaitsja seisukoht Süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 7 järgi leiab kaitsja, et see ei ole põhjendatud. Kaitsja hinnangul Valbo Muguri süüd kinnitavad tõendid puuduvad. Ei ole tõendatud tegu ega põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel mistõttu palus kaitsja Valbo Mugur´i KarS § 118 lg 1 p 7 süüdistatavas kuriteos järgi õigeks mõista. Kaitsja möönis, et teatavad vastuolud tõendi kogumis on ja on ka vastuolud peamises tõendis Valbo Muguri ütlustes. Kaitsja hinnangul on prokurör oma argumentides tuginenud Valbo Muguri ütlustele, osundades, et Valbo Mugur on erinevatel menetlusetappidel kirjeldanud asjaolusid erinevalt ja sellele vaatamata süüdistuse põhistamisel tugines ta suures osas Valbo Muguri ütlustele ja analüüsis neist ütlustest nähtuvaid vastuolusid. Kaitsja hinnangul on Riigikohus oma praktikas teataval määral korrigeerinud oma varasemat praktikat ja pidanud võimalikuks ka sellist situatsiooni, kus isiku ütlusi võib osaliselt pidada ebausaldusväärseteks, vastuoluliseks, arvestatakse otsuse tegemisel osaliselt. Kuid kaitsja hinnangul ei ole praegusel juhul need Riigikohtu juhised ja selgitused arvestatavad kuivõrd vastuolud esinevad just kõige olulisemates asjaoludes. See tähendab just nendes asjaoludes, mis tegelikult seonduvad kannatanu võimaliku surma põhjustamisega. Kaitsja hinnangul ei ole Valbo Muguri ütlused usaldusväärsed ning tõendina neid arvestada ei sA. Juhul kui ütlused on kohtu hinnangul arvestatavad, leiab kaitsja, et saab arvestada vaid asjaolusid, mida ta kohtus ristküsitluse käigus rääkis. Kaitsja hinnangul ei saa kohus arvestada kohtueelses menetluses antud ütlusi. 7 Kaitsja hinnangul on oluline ka surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt, mida prokurör ka analüüsis. Kaitsja rõhutab, et ekspertiisiaktist nähtub esiteks, et kannatanu surma põhjustasid peavigastused, mis ei olnud tekitatud vahetult enne seda kui kiirabi saabus vaid varasemalt. Ja teiseks viitas kaitsja ekspertiisiakti punktile 5 kus on kirjas, et vigastused olid põhjustatud eeldatavalt kas löökidest või korduvast kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpesemeid või pindu. Kaitsja hinnangul on tegemist suhteliselt umbmäärase arvamusega, sealt ei nähtu täpne vigastuste põhjustamise aeg, on üksnes selge, et vigastused on põhjustatud varasemalt. Samuti ei nähtu konkreetne vigastuste tekkemehhanism, on võimalikud erinevad variandid, muuhulgas kaitsja rõhutab ka seda varianti, mida kirjeldas oma ütlustes Valbo Mugur ise. Kaitsja hinnangul möönis süüdistatav istungil antud ütlustes asjaolu, et ta võis ühe korra võib olla ka kaks korda, mõned päevad varasemalt lüüa kannatanut vastu pead. Aga kaitsja rõhutab seda, et ka kohtueelses menetluses ei ole vastuolu selles, et Valbo Mugur on absoluutse kindlusega väitnud, et see löömine ei olnud tugev ega põhjustanud mingisuguseid vigastusi. Kannatanule ei jäänud nendest löökidest mitte mingisuguseid jälgi kehale, peale seda oli kontaktne, liikumisvõimeline. Väita, et selline löömine põhjustas üleüldse mingisuguse tervisekahjustuse, kasvõi kerge seda kindlasti ütlustele tuginedes väita ei sA. Kaitsja hinnangul ei nähtu kogutud tõenditest, et süüdistatav põhjustas kannatanule vigastusi, mis võiksid silmale nähtavad olla. Samuti viitas kaitsja asjaolule, et üldteada on asjaolu, et joobes isikud käituvad ennast kahjustavalt, traumad ja kukkumised on igapäevased. Kohtuarstiliku ekspertiisi käigus on kannatanul tuvastatud paljudes erinevates kehapiirkondades erinevaid vigastusi. Prokurör õigesti märkis, et kannatanul on roidemurrud tuvastatud, mis ilmselt ei saa olla põhjustatud ühest kukkumisest ja kaitsja nõustub sellega. Kuid see iseenesest viitab ka sellele, et tegemist ei ole mitte ühe traumaga vaid tegemist võib olla mitmete kas erinevate kukkumiste, erinevatel aegadel löökidega. Ning asjaolu, et kannatanu oleks saanud ka kehapiirkonda süüdistatavalt mingeid lööke seda ei ole mitte keegi kunagi kinnitanud. Ja sellised roide murrud ei saa olla põhjustatud kannatanu lohistamisest või siis selle lohistamise käigus või sikutamise käigus, millegi vastu ära löömisest. See ikkagi viitab kannatanu eluviisidele ja sellele, et tõesti neid traumasid oli tal ette tulnud mitmetel erinevatel asjaoludel, täpselt nii nagu süüdistatav selgitab. Kaitsja rõhutab, et Riigikohus on taolisi situatsioone korduvalt käsitletud ja andnud juhiseid kuidas olukordi hinnata ja isiku tegevust kvalifitseerida. Tõepoolest on rõhutatud seda, et ka ettevaatamatusest põhjustatud tagajärje puhul on vajalik mingisugune tegu, mis vastab mingisugusele koosseisule, antud juhul KarS §

1. Praegusel juhul ei saa väita, et kogu selle situatsiooni analüüs taandub üksnes tahtluse tuvastamisele. Kaitsja hinnangul ei ole Valbo Muguri tegu kindlalt tõendatud ja ei ole võimalik väita, et kannatanu surm oli just Valbo Muguri teo tagajärjeks. Süü suuruse hindamisel palus kaitsja arvestada Valbo Muguri isikust tulenvaid asjaolusid, tervislikku olukorda. Ei saa Valbo Mugurile ette heita seda, et ta oma ütlustes mõningates asjades ei ole järjekindel, kindlasti ei saa asuda seisukohale, et keegi kedagi tahtlikult või teadlikult eksitaks viidates ristküsitluse algusele, kui süüdistatav sisuliselt ei suutnud vastata ka kõige lihtsamatele küsimustele, ega meenutada aega, kohta kus ta oli pikemat aega öömaja saanud. Kaitsja hinnangul inimesed, kes on kodutud ja tarvitavad alkoholi ei pruugi mäletada täpseid asjaolusid ning viitas, et Valbo Muguril on mäluprobleemid, mis võivad olla tekkinud nii eluviisidest, tervislikust seisundist kui ka varasematest operatsioonidest. Kaitsja hinnangul ei saa oletustele tuginedes väita, et vigastused, mis kannatanul tuvastati, on põhjustatud esiteks just selles samas korteris, kus ta lõpuks leiti ja teiseks, et nende vigastustel mingisugune seos Valbo Mugur´i tegevusega. Kaitsja palub arvestada asjaolu, et kannatanu tervis oli tavapärasest nõrgem ja sellest tulenevalt kõik sellised kukkumised ja ära löömised, kuhugi vahele jäämised võisid tema puhul traumasid kaasa tuua suhteliselt kergesti ja ka tõsisemaid traumasid. 8 Mis puutub varasemasse karistatusesse palub kaitsja arvestada siiski, et süüdistatava eluviis oli viimasel ajal selline, et igapäeva elus tavalisele mõistlikule inimesele omaseid teadmisi tema puhul kaitsja hinnangul eeldada ei saa, samuti ei saa sellist õiget adekvaatset käitumist süüdistatava puhul eeldada. Valbo Mugur´i kaitsja hinnangul ei ole vaidlust süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 põhjendatuse ja tõendatuse osas. Kaitsja palub kohutul arvestada asjaolu, et ka kannatanud rikkusid eelnevalt avalikku korda ning seda võiks arvestada karistust kergendava asjaoluna. Kaitsja rõhutab, et Valbo Mugur kahetseb toimepandut. Kui kannatanud oleks kohtus, siis võimalik, et ta sooviks ka vabandada nende ees. Tegemist on teise astme kuriteoga, ranget karistust Valbo Mugur ei ole selle asja eest ära teeninud. Kaitsja möönis, et kuivõrd elukohta süüdistataval ei ole välistab see tingimisi karistuse KarS § 74 ja § 75 alusel vaatamata asjaolust, et Valbo Muguril oleks kasu kriminaalhooldajast ja tema juhendusest. Seega palub kaitsja mõista lühiajaline osaline vangistus. Alternatiivselt kui kohus ei nõustu kaitsjaga KarS § 118 lg 1 p 7 süüdistuse osas siis tuleks kõne alla tingimuslik karistusest vabastamine ning vaatamata sellele, et isik on varasemalt karistatud võiks kaaluda KarS § 73 kohaldamist. Menetluskulude osas palus kaitsja osaliselt kulud riigi kanda jätta ning ajatada ülejäänud summa kuivõrd Valbo Muguril puuduvad igasugused vahendid menetluskulusid tasuda. IV Kohtu seisukoht
2. Kuriteo koosseis, õigusvastasus ja süü 1.1 Valbo Mugur´i süüdistus 263 lg 1 p 1 järgi Objektiivne koosseis Objektiivse koosseisu teo moodustab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine (KarS § 262 järgi), mis on toime pandud vägivallaga. Kohtu hinnangul menetlusosaliste vahel vaidlust teo toimepanemise ning tõendatuse osas ei esine. Asitõendi vaatlusprotokollides on vaadeldud häirekeskusesse tehtud kõnede salvestisi. 06.10.2020 kell 20.13 tehtud kõnes edastab naisterahvas info, et xxxx ristis mingi mees bokserite väel peksis kodutut või kedagi. Kell 20.17 helistab häirekeskusesse kannatanu S. Z. ise ning palub politseid, kuna teda peksti läbi ja võib-olla on isegi vaja kiirabi. Peksti praegu mingi minutite jooksul. Edasi annab kannatanu häirekeskusele infot selle kohta, et keegi punases jopes läheb peksja poole ja siis natuke hiljem ütleb S. Z., et see poiss juba vedeleb siin, see punases. Nimetatud kõned kinnitavad teo toimepanemise aega ja kohta, samuti asjaolu, et kannatanuid on kaks. Kolmandas kõnes, s.o 06.10.2020 kell 20.18 tehtud kõnes, teatab helistaja, et xxxx peatuses kaks purjus meest kaklevad vist, üks nendest on ainult aluspükstes. Protokollist nähtub, et helistaja teatas asukoha: Xxxx juures. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud ka Xxxx asuva kaupluse Xxxx turvakaamera videosalvestist, millest nähtuvalt kell 19.43 (reaalaeg 19.49) sisenevad poodi kaks meesterahvast. Protokolli kohaselt kannab üks mees punast jopet, nokamütsi ja tumedaid pikki pükse (tuvastatud kui M. J.), mehel on kaasas üks punane kilekott ja üks valge kilekott. Teine mees kannab halli värvi toonides (tumedad ja heledad) jopet, musti pükse, musti jalatseid ning kaasas on tal üks punane kilekott (tuvastatud kui S. Z.). Protokolli kohaselt paneb teenindaja letile ühe purgi ja ühe pudeli ning kell 19.49.49 (reaalaeg 19.55.49) lahkuvad nad kauplusest (salvestisel Sole_Camera2_Sole_20201006194250_20201006195532_-822165943). Uuesti siseneb S. Z.´ina 9 tuvastatud meesterahvas kauplusesse kell 20.18.11 (reaalaeg 20.24.11), läheb leti juurde, žestikuleerib, müüja D. A. ulatab talle rullist paberit, kannatanu võtab paberi ja suunab selle oma parema käega vastu nägu. Kell 20.19.05 (reaalaeg 20.25.05) väljub S. Z. kauplusest (salvestis Sole_Camera2_Sola_20201006201809_20201006203539_-822120883). Asitõendite vaatlusprotokollide kohaselt on tuvastatud asjaolu, et kogu sündmus toimub pärast kella 19.49 ning kannatanul S. Z.il on nähtavad füüsilised vigastused tuvastatavad kell 20.
3. Samuti on tuvastatud asjaolu, et Xxxx maja juures asuva tänava näol, kus süüdistatav kannatanuid taga aja on tegemist avaliku kohaga, mida saab ja tohivad kasutada võrdselt kõik ühiskonnaliikmed. Kannatanu S. Z.ile põhjustatud vigastusi tõendavad isiku läbivaatuse protokoll ja kiirabi kaart. Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt tuvastati S. Z.il 06.10.2020 kell 21.30 näol parema silma ümber hematoom, parema silma all hematoom, silmamuna verevalumiga. Nina vasakul pool kergelt veritsev marrastus. Kiirabikaardiga, kutsungiga XXXX 913 aadressile Xxxx kohaselt on 06.10.2020 kell 20.29 patsient (kannatanu S. Z.) kiirabi saabumise ajal kontaktne, nina on verine, marrastus, paremas silmas on hematoom, katkine kapillaar, muid traumatunnuseid ei leitud. Kiirabikaarti ning kannatanu isiku läbivaatlusprotokolli kinnitavad ka kannatanu S. Z.´i ütlused, mille kohaselt oli ta nägu verine, haavadest tuli verd, kuid ta täpselt ei mäleta, kust kohast see veri tuli. Eeltoodud asjaolusid kinnitab ka tunnistaja J. I., kelle ütluste kohaselt nägi ta kannatanu näos verevalumeid ja hematoome. Kannatanule M. J.ile põhjustatud vigastusi tõendavad tunnistaja A. S.i ütlused, mille kohaselt kannatanu nina peal oli verine marrastus ja paremal käel veritsus. Häirekeskusesse tehtud kõnede asitõendina vaatlusprotokollidest nähtub, et ründajaks on aluspesus meesterahvas. Kannatanud kirjeldasid neid rünnanud meest palja ülakehaga ja tumedate trussikutega mehena. Tunnistaja C.-M. M. kirjelduse kohaselt oli peksjal jalas bokserid, jalanõusid ei olnud jalas, mees nägi välja umbes 50-aastane lühikeste kartulikoore värvi juustega. Ka teised tunnistajad kirjeldavad peksjat eranditult ainult aluspesu kandva mehena ning samasuguse välimusega mees on näha ka videosalvestistelt, mida on asitõendina vaadeldud. Valbo Mugur on enda ülekuulamisel kinnitanud, et tal oli välja minnes jalas ainult musta värvi aluspüksid ja jala otsas pehmed toasussid, ülakeha oli paljas. Ühtlasi tunnistas Valbo Mugur end istungi alguses selles episoodis süüdi. Seega on eelnimetatud tõenditega kinnitust leidnud teo toimepanijana Valbo Mugur. Kannatanu S. Z.i ütluste kohaselt liikus Valbo Mugur kiire sammuga kannatanute poole ja karjus ka midagi. Meesterahvas kõndis kohe M.i juurde ja lõi teda kuklasse, ei mäleta, kas M. kukkus või mitte. Pärast seda hakkas meesterahvas S. Z.i poole jooksma. S. Z. hakkas eest ära jooksma, kuid süüdistatav sai ta kätte ja lõi kannatanut selja tagant turja piirkonda. Kannatanu kukkus kohe pikali külje peale ja mees hakkas teda jalgadega näkku peksma. Paar korda tabas löök vist ka ülakehasse. Kannatanu üritas kätega end veidi kaitsta, kuid see ei õnnestunud eriti. Kannatanu mäletab, et verd oli väga palju, ta nägu oli täiesti verine. Kui meesterahvas peksmise lõpetas, läks peksja koju. Kannatanu tõusis püsti ja helistas politseisse. Tunnistaja J. I. ütlustest nähtuvalt jalutas ta koeraga ning Xxxx maja kõrval nägi, tumedat värvi jopes mees (kannatanu S. Z.) jooksis eest ära meesterahvalt, kellel oli seljas ainult musta värvi aluspüksid (süüdistatav). Tunnistaja sõnas: „Kui see tumeda jopega meesterahvas mind nägi, siis jooksis ta minu juurde ja küsis minu käest vene keeles: „Mis on selle maja aadress?“ ja samal ajal näitas see meesterahvas minu maja poole. „Ma vastasin, et Xxxx“. Meesterahvas ütles veel mulle, et ta tahab kutsuda politseid, sest teda peksti läbi. Meesterahva näos oli näha ühel silmal sinikas, ma arvan, et vasakul aga ma pole kindel ja veel oli näha nahaaluseid verevalumeid.“ Kaupluse Xxxx turvakaamera videosalvestiselt, mida on asitõendina vaadeldud, on näha kannatanu S. Z.i seisund pärast peksa saamist – kell 20.24 siseneb S. Z. kauplusesse ja müüja annab talle paberit, mille paneb vastu nägu. Edasi andis tunnistaja J. I. 10 ütlusi, et: „Samal ajal, kui mina rääkisin tumedat värvi jopes meesterahvaga, jooksis aluspükstes mees endiselt edasi meie poole, mille peale hakkas mu koer haukuma aluspükstes meesterahva peale. Aluspükstes meesterahvas jäi seisma minust ja koerast võib olla umbes 7m kaugusel ning jooksis siis tagasi Xxxx bussipeatuse poole.“ Seega tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli selleks ajaks S. Z. juba peksa saanud ning tal oli õnnestunud Valbo Muguril eest ära joosta ning tunnistaja koer peatas Valbo Muguri tegevuse, samuti liikus Valbo Mugur tagasi sinna suunda, kust ta eelnevalt oli tulnud ehk tagasi M. J.i poole. Sündmuste edasist käiku kirjeldab tunnistaja M.. Tunnistaja C.-M. M. ütluste kohaselt nägi ta Xxxx maja vasakul pool otsas maas pikali meest, kellel oli seljas mingi punane jope ja ümberringi mitu punast kilekotti (see on kannatanu M. J.). Tunnistaja sõnul seisis selle mehe kõrval bokseritega mees, kes peksis maas lamavat meest oma parema jalaga. Ta tegi jalaga ikka mitu lööki. Need tundusid tugevad löögid. Ta lõi seda maas olijat, siis karjus midagi maas lamajale ning siis lõi jälle jalaga. Kätega ta seda maas lamajat ei löönud. Tunnistaja arvates läksid jalalöögid maas lamajale kuskile paremale poole kõhu piirkonda. Tunnistaja C.-M. M. ütlusi kinnitavad ka tunnistaja C. Š.i ütlused. Tema ütluste kohaselt nägi ta 06.10.2020 kella 20.15 ajal Xxxx maja juures kõnniteel pikali meest, kelle juures seisis teine mees, kes pani maas lamavale mehele jala rinna või näo peale. Toimus mingi konflikt, nad karjusid mõlemad eesti keeles midagi. Püsti seisev mees näitas karjumise ajal Xxxx teise või kolmanda korruse viimaste akende poole. Seejärel seisev mees võttis jala kannatanu pealt ära ja kannatanu tõusis. Nad karjusid edasi ja liikusid siis koos xxxx peatuse poole. Kannatanu ees ja aluspükstes mees järgi. Mingil hetkel mees lükkas kannatanut käega selga ja kannatanu kukkus kõnnitee peale maha. Tunnistaja E. W. kinnitas eelnevalt nimetatud tunnistajate ütlusi, selgitades, et ta nägi kaklust kahe mehe vahel ning kui tema mehi nägi, siis üks juba lamas. Lamaval mehel oli seljas punast värvi jope. Nende meeste vahel oli ilmselgelt mingi konflikt ja see mees, kes püsti oli, hakkas mingeid kilekotte lamava mehe suunas viskama. Natuke hiljem see püsti olev mees hakkas karjuma lamaja suunas eesti keeles. Seisev mees astus jalaga lamavale mehele näo peale ja ise karjus midagi. Lõpuks lamav mees tõusis üles ja mõlemad mehed läksid mööda kõnniteed xxxx suunas. Mehed läksid mööda kõnniteed ja kohe naabermaja, see tähendab, et Xxxx maja keskmise trepikoja juures punases jopes mees jälle kukkus maha. Tunnistaja ei märganud, miks ta kukkus. Tunnistaja A. S.i ütluste kohaselt nägi ta, kuidas aluspükstega mees lõi jalaga näkku 2-3 korda seda punases jopes meesterahvast. Edasi astus see aluspükstega meesterahvas maas lamaja kohale ning võttis oma kahe käega kinni maas lamaja jope õlgadest ja tõstis ta jalule. See punase jopega meesterahvas selle peale võttis maast oma kilekotid ning siis aluspükstega meesterahvas hakkas teda seljast lükkama, et punase jopega meesterahvas liiguks xxxx suunas, see on järgmine maja vasakul sellest majast, mille ees nad alguses olid. Mingi hetk kukkus see punase jopega meesterahvas kõnniteel Xxxx juures maha, aga tunnistaja ei näinud kukkumise põhjust. Sama olukorda, kus kannatanu M. J. uuesti kukkus, kirjeldas ka tunnistaja J. I.. Tema ütluste kohaselt mööda Xxxx tn kõnniteed jooksid üks oranži värvi jopega meesterahvas (kannatanu M. J.), kellel olid ühes käes kolm kilekotti ning selle kirjeldatud mehe järgi jooksis jällegi see sama aluspükstega meesterahvas. Aluspükstega meesterahvas jõudis oranži värvi jopega meesterahvale järgi. Nad jäid seisma ning rääkisid teineteisega alguses normaalse hääletooniga ning siis valjemalt, nagu oleksid nad tülitsenud. Nad rääkisid vene keeles. Aluspükstega meesterahvas tegi siis oranži värvi jopega mehe suunas käega ähvardava liigutuse, tõstes oma käe rusikasse panduna oma pea kõrgusele. Edasi lõi või tõukas aluspükstega meesterahvas oranži värvi jopega mehe pikali, ma täpselt ei näinud, sest puulehed olid ees aga tunnistajale tundus, et süüdistatav lõpetas selle rusikasse pandud käe liigutuse ikkagi oranži värvi meesterahva suunas, mille tulemusel oranži värvi jopega meesterahvas kukkus maha. Tunnistaja sõnab, et vahepeal tuli tumedat värvi jopega meesterahvas jälle Xxxx tänavale ning ületas sõidutee, minnes sinna poole, kus oli endine migratsiooniamet. Oli väga näha, et tumeda jopega meesterahvas kartis seda aluspükstega meesterahvast, sest tumeda jopega meesterahval oli käes telefon, ta helistas politseisse ja samal ajal karjus, midagi sellist, et : „Jäta mind rahule“. Telefonis ta rääkis midagi sellist: „Palun tulge Xxxx, ma sain peksa“. Tunnistaja sellesisulised ütlused langevad kokku kannatanu S. Z.i poolt 11 häirekeskusesse tehtud kõnes kuulduga – asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt helistas S. Z. häirekeskusesse kell 20.17 ning kõne kestel ütles, et ka punases jopes mees sai kannatada. Sama olukorda M. J.i puhul on kirjeldanud ka tunnistaja P. K.. Nimelt andis ta ütlusi, mille kohaselt palja mehe kõrval maas lamas üks oranži jopega meesterahvas ja nende läheduses olid maas kaks kilekotti. Aluspükstega meesterahvas andis oma käe ja tõmbas selle maas lamava oranži jopega mehe püsti. Oranži jopega meesterahvas tõusis püsti. Kui oranži jopega meesterahvas oli püsti tõusnud, siis nad liikusid kõrvuti mööda seda tänavat Xxxx suunas. Kui mehed olid kõndinud veidi edasi, siis tunnistaja nägi, kuidas aluspükstega meesterahvas tõukas seda oranži jopega meesterahvast nii, et ta kukkus maha ja jäigi sinna istuma või lamama. Kohtu hinnangul on kannatanu ja tunnistajate ütlustega tõendatud Valbo Muguri poolt füüsilise vägivalla kasutamine mõlema kannatanu suhtes süüdistuses kirjeldatud viisil. Esmalt läks Valbo Mugur maja juures seisvate kannatanute juurde ja lõi käega M. J.i kukla piirkonda. Seejärel hakkas taga ajama S. Z.it ning löögiga turja piirkonda põhjustades sellega kannatanu kukkumise, misjärel hakkas ta kannatanut käte ja jalgadega peksma. Seejärel läks Valbo Mugur tagasi M. J.i juurde ning lõi teda korduvalt jalgadega pea ja keha piirkonda. M. J. hakkas eemale liikuma, kuid Valbo Mugur järgnes talle ja tõukas M. J.i uuesti pikali maha. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et nähtu häiris neid ja nende turvatunnet. Tunnistaja C.-M. M. sõnul oli ta sellest olukorrast väga häiritud. Tunnistaja J. I. väljendas ütlustes hirmu aluspesus mehe ees. Nimelt sõnas tunnistaja, et kui see aluspükstega meesterahvas tema poole läks, kartis tunnistaja, et ta võib äkki tunnistajat ka lüüa või tunnistajale midagi halvasti öelda. On põhjendatud alus arvata, et tunnistaja hirm oli põhjendatud. Tunnistajal tekkis hirm kuna aluspükstes meesterahvas karjus nagu tunnistaja peale ka agressiivsel toonil, aga kuna tunnistaja koer hakkas haukuma, siis tunnistaja ei saanud sõnadest aru. Tunnistajat häiris kogu see situatsioon. Samasugust seisukohta on avaldanud oma ütlustes ka tunnistajad P. K., kes kartis Valbo Mugur´i agressiivsust, mis oli suunatud tunnistajatele E. W. ja A. S.. Seega on tõendatud, et Valbo Muguri käitumine rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid ning häiris sellega kõrvaliste isikute õigusrahu ja turvatunnet. Kõiki eelnimetatud tõendeid koostoimes analüüsides ja hinnates puudub kahtlus selles, et Valbo Mugur on isikuks, kes pani 06.10.2020 ajavahemikul 20.00 kuni 20.30 Xxxx asuva maja lähedal toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Seega on üheselt tõendamist leidnud KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu täitmine Valbo Muguri poolt. Subjektiivne koosseis Avaliku korra raske rikkumine eeldab tahtlust. Valbo Mugur kasutas vägivalda kahe erineva isiku suhtes, kes olid omavahel seotud ning viibisid koos sündmuskohal. Kohus nõustub prokuröri käsitlusega, et kahe erineva isiku suhtes väga lühikese ajavahemiku jooksul vägivalla kasutamine kinnitab tahtlikku tegutsemist, mitte kogemata teisele inimesele pihta minemist. Objektiivses koosesis avatud tõenditest nähtuvalt tegi Valbo Mugur mõlema kannatanu pihta korduvaid lööke nii rusikate kui ka jalgadega nii kannatanute pea kui ka keha piirkonda. Kohus nõustub prokuröriga, et nii kehatüve kui ka pead on kohtupraktikas peetud eluohtlikeks piirkondadeks, mille vägivaldne mõjutamine võib kaasa tuua mistahes raskusega tagajärgi, s.h eluohtlikke vigastusi. Piirkond, kuhu Valbo Mugur kannatanuid lõi annab aluse arvata, et tal oli tahtlus tekitada kannatanutele valu ja tervisekahjustusi. Samuti on prokurör põhjendatult viidanud kannatanute asendile - mõlemad kannatanud olid pikali maas ning üritasid süüdistatavast eemalduda, kuid süüdistatav takistas 12 konfliktist kaugenemist, järgnedes järjepidevalt ja –kindlalt kannatanutele otsides nendega füüsilist kontakti. Taoline käitumisviis kinnitab tahtluse olemasolu. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel, et teole eelnevalt häiris kannatanute hõikumine süüdistatava lahtise akna all süüdistatava televiisori vaatamist kuid süüdistatava reageerimine taolises olukorras oli kummastav. Esmalt läks süüdistatav akna peale ja pöördus ebatsensuursete väljenditega kannatanute poole ning seejärel läks tänavale eesmärgiga kannatanuid füüsiliselt rünnata. Kohtu hinnangul tegutses süüdistatav impulsiivselt vastavalt oma negatiivsele emotsioonile, mõtlemata tagajärgedele. Teojärgselt lahkus süüdistatav sündmuskohalt, teda ei huvitanud, mis kannatanutest oli saanud, mis vigastusi ta oli põhjustanud vaid ta läks tagasi koju kust politsei tuli ta kinni pidas. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Valbo Mugur pani teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest pidi süüdistatav enne ja teo toimepanemise hetkel mõistma, millised tagajärjed võivad olla kui ta ründab tänaval füüsilise vägivallaga isikuid sooviga neile tekitada kehavigastusi. Seega on Valbo Mugur KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud kavatsetult. 1.2 Valbo Mugur´i süüdistus § 118 lg 1 p 7 järgi Objektiivne koosseis KarS § 118 lg 1 p 7 objektiivse koosseisu moodustab raske tervisekahjustuse tekitamine kui teo tagajärjena on põhjustatud teise elava inimese surm. Teo objektiks on teine elav inimene, käesoleval juhul kannatanu A. U., kes kaotas kuriteo tagajärjel elu. Tervise kahjustamise teo tuvastamisel kontrollib kohus esmalt KarS § 121 objektiivse koosseisule vastavat tegu, milles on avaldunud tervist kahustav potentsiaal ning alles seejärel analüüsib kohus teo ja tagajärje vahel olevat põhjuslikku seost. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 16.06.2020 kell 14:41 häirekeskusesse tehtud kõnesalvestist, mille pikkus on 1 minut 39 sekundit. Pole vaidlust asjaolu üle, et helistajaks on olnud süüdistatav Valbo Mugur. Vaatlusprotokolli kohaselt Valbo Mugur teatab häirekeskuse töötajale, et nad on kaks nädalat joonud ja ta ei saa aru, kas tema sõber A. U. on surnud või ei ole. Vist on vaja aadressile Xxxx kiirabi, isik teadvuseta. Häirekeskus küsib täiendavaid küsimusi, Valbo Mugur täpsustab, et pool tundi tagasi sõber hingas, nüüd millegi pärast ei hinga. Samuti ütles Valbo Mugur, et pool tundi tagasi sõber tõmbles, kõne tegemise hetkel enam ei tõmmelnud. Kohtu hinnangul on vaatlusprotokoll usaldusväärseks tõendiks. Kohtu hinnangul on vaatlusprotokolliga tuvastatud, et Valbo Mugur nägi pealt A. U.´i surma hetke. Lähtuvalt vaatlusprotokollist oli see pool tundi enne häirekeskusesse helistamist. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on kannatanu vigastuste väljaselgitamiseks teostatud kohtuarstlik ekspertiis, mille eesmärgiks on olnud tuvastada millised vigastused esinevad isikul A. U.´il ning kas A. U. suri saadud vigastuste tagajärjel, mis on surnukehal tuvastatud vigastuste tekkemehhanism ning teised menetluses tähtsust omavad asjaolud. Kohtu hinnangul on ekspertiisiakt objektiivseks tõendiks, mille usaldusväärsuse üle puudub kohtul alus kahelda. Küll aga selgitab kohus, et ekspertiisiakti näol on tegemist eksperdi arvamusega, lõpliku järelduse kõiki asjaolusid kogumis arvestades teeb kohus. 13 Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 20E-AOS0046/299 tuvastati A. U. surnukeha kohtuarstlikul lahangul järgmised vigastused: verevalumid kõõlustanul paremal otsmiku piirkonnas ja paremas oimulihases, kõvakelmealune verevalum (ca 50 ml), koldelised ämblikvõrkkestaalused verevalumid parema ajupoolkera otsmiku-, oimu-, kiiru- ja kuklasagara ning vasaku ajupoolkera oimu- ja otsmikusagara ning väikeaju piirkonnas, veri ajuvatsakestes, põrutushaav näol parema kulmu piirkonnas, nahaalune verevalum parema silma laugudel ja parema põse piirkonnas ning vasaku silma laugudel, nahamarrastused otsmikul, parempoolse III ja IV roide murd rangluu keskjoonel, VII roide murd eesmisel kaenlajoonel, VIII roide murd keskmisel kaenlajoonel; nahaalused verevalumid rindkerel, vasaku küünarnuki piirkonnas ja küünarliigese välispinnal, paremal õlavarrel, parema põlve piirkonnas, paremal alalõuapiirkonnas ja kaelal. Ekspert täpsustab ekspertiisiaktis, et peapiirkonna vigastused on käsitletavad koosvõetuna ja põhjustavad elaval inimesel eluohtliku tervisekahjustuse. Kohtuarstliku diagnoosi kolmandas lõigus loetletud roidemurrud ning pindmised vigastused kehal ja jäsemetel koosvõetuna põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab rohkem kui neli nädalat, kuid mitte üle nelja kuu. Surma põhjusena nimetab ekspert pea kinnist tömp traumat peaaju kelmetealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Ekspertiisiakti kohaselt võis eksperdi hinnangul koolnumuutuste põhjal otsustades A. U.´i surm saabuda orienteeruvalt 1,5-2 ööpäeva enne surnukeha kohtuarstlikku lahangut. Ekspertiisiakti kohaselt on kõik A. U.i surnukehal tuvastatud vigastused elupuhused ja saadud tömbi vägivalla toimel löökidest kõva tömbi esemega või korduvast kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu ajavahemikus orienteeruvalt kuni 2 ööpäeva enne surma saabumist. A. U.´i kehaasend vigastuste saamise ajal ei ole lahanguleiu põhjal kindlakstehtav ja arvestades vigastuste rohkust oli see tõenäoliselt ajas muutuv. Võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi ekspert A. U.´i surnukehal kohtuarstlikul lahangul ei tuvastanud. Ekspert on ekspertiisiaktis sedastanud, et võttes arvesse vigastuste iseloomu, on võimalik, et A. U. võis nende saamise järgselt iseseisvalt liikuda ja häälitseda, see ajavahemik võib olla mõõdetav minutites või tundides. Lahanguleid ei võimalda hinnata, millises ulatuses oli A. U. võimeline pärast vigastuste saamist liikuma ja ennast väljendama ja kas ta oli võimeline osutama aktiivset vastupanu. Lahanguleiu põhjal ei ole võimalik hinnata, kas arstiabi pärast vigastuste saamist oleks aidanud A. U.´i elu päästa. Samuti kinnitab ekspertiisiakt, et toksikoloogiauuringul A. U.i surnu verest etanooli ei leitud. Uuringut narkootiliste ainete määramiseks ei tehtud, kuna eelandmetest ei nähtunud selleks vajadust. Ekspertiisiaktist nähtuvalt toimus lahang 18.06.2020 seega nõustub kohus prokuröri järeldusega, et surm saabus 16.06.2020, mis omakorda tähendab, et vigastused tekitati A. U.´ile maksimaalselt kaks päeva enne surma ehk maksimaalselt ajavahemikus 14.06.2020-16.06.
4. Ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastused on kohtu hinnangul ulatuslikud ning ekspertiisiakti kohaselt on tuvastatud, et surm tekkis peapiirkonna vigastustest koosvõetuna ning tekkinud vigastused põhjustavad elaval inimesel eluohtliku tervisekahjustuse. Roidemurrud erinevates kohtades (4 tk) ja surnukehal olevad hematoomid surma ei põhjustanud. Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis asjaolu, et eksperdi arvamuse kohaselt oli A. U.´i surnukehal tuvastatud vigastused elupuhused ja saadud tömbi vägivalla toimel löökidest kõva tömbi esemega või korduvast kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu ajavahemikus orienteeruvalt kuni 2 ööpäeva enne surma saabumist. Samuti asjaolu, et vigastusi oli palju ja vigastused on eksperdi arvates tekkinud ajas muutuva kehaasendiga. 14 Ei ole vaidlust asjaolu üle, et A. U.´i surma põhjustasid peavigastused, vaidlus on selles kas süüdistatav oma tegevuse või tegevusetusega võis põhjustada kannatanule need kehavigastused. Kohus ei nõustu kaitsja tähelepanekuga, et eksperdi arvamuse näol on tegemist suhteliselt umbmäärase arvamusega. Kaitsja kohati nõustub eksperdiga, osas, mis puutub vigastuste tekkimisse juba varem kui kiirabi saabus, heites samal ajal ette, et pole tuvastatud täpset vigastuste põhjustamise aega. Kohtu hinnangul on vigastuste aeg tuvastatud, see tekkis mitte kauem kui 2 päeva enne surma saabumist. Samuti on kaitsjale ebaselge vigastuste täpne tekkemehhanism ehk kaitsja viitas erinevatele variantidele, et vigastused võisid tekkida nii tömbi vägivalla toimel tehtud löökidest kõva tömbi esemega kui ka korduvast kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid. Kohtu hinnangul ongi nii, et mõlemad ekspertiisiaktis nimetatud variandid on võimalikud ning kohus hindabki neid koosmõjus teiste kogutud tõenditega. 16.06.2020 kell 15:10 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis on vaadeldud Xxxx asuvat korterit. Hoonesse siseneti Xxxx tänava poolt vaadatuna kolmandast trepikojast, koridoris on kivitrepp ning igal korrusel asub kaks ust. Jõudes teisele korrusele siseneti vasakpoolsest uksest. Uksest sisenedes jõuti omakorda koridori, mis laienes vasakule, mille vastasseinas ukse poolt vaadatuna, asetsesid järjestikku uksed. Sellest koridorist siseneti omakorda otse ees asuvast uksest Xxxx tänav. Protokolli kohaselt on tegemist ühetoalise korteriga, mis asub hoone teisel korrusel. Korterisse sisenedes on näha otse ees asuvat akent, mis avaneb Xxxx tänava poole. Korteris paremat kätt asub riidekapp, diivanvoodi ning külmkapp. Korteris vasakul pool seina ääres on kaks tooli. Korteris põrandal on meesterahva surnukeha. Surnukeha asetseb toa keskel peaga akna poole. Surnukeha on selili asendis ja käed on rinnal risti asendis. Surnukeha ülakeha on paljas ja jalas on teksapüksid. Surnukeha vasaku rangluu piirkonnas on sinakat värvi laik, surnukeha kätel erinevad sinakat värvi laigud. Paremal pool kõhu piirkonnas sinakat värvi laik. Näo peal paremal pool suure ulatusega sinakat värvi laigud ja paremal kulmu peal on verekahtlane määrdumine. Näo paremal pool juuksepiiril kõrva juures verekahtlane määrdumine. Kohtu hinnangul on sündmuskoha vaatlusprotokollis ning sellele juurde lisatud fototabelis lisaks teo toimepanemise kohale ja ajale tuvastamist leidnud asjaolu, et surnukehal olid välise vaatlusega tuvastatavad füüsilised vigastused, mida kohus üle kordama ei hakka. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelist on näha ka visuaalselt milline sündmuspaik asus, on tuvastatud, et tuba kus kannatanu surnukeha asetses on pisike, ruumi liikumiseks vähe. Fototabelist nähtuvad ka silmaga nähtavad füüsilised vigastused surnukehal, mis on kirjeldatud ka kohtarstlikus saatekirjas lahangule. Samuti surnukeha asend – käed risti rinnal viitab asjaolule, et keegi on need käed nõnda asetanud kuivõrd ei ole usutav, et inimene sureb sellises asendis. Sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatut kinnitab protokollile juurde lisatud fototabel. Kohtul ei ole kahtlust, et tegemist on usaldusväärse ning lubatava tõendiga. Kannatanu jalas olnud pükste osas on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalide hulgas on lisatud ka surnuveo akt, saatekiri kohtuarstlikule lahangule ning surnu kohtuarstlik ekspertiisimäärus mille usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda. Saatekirjas kohtuarstlikule lahangule on fikseeritud kannatanul esinenud nähtavad füüsilised vigastused, silmade ja näopiirkonnas hematoomid ning veretaolised jäljed, ülakehal erinevates kohtades hematoomid. Valbo Muguri kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub Valbo Mugur´i kinnipidamise aeg s.o 29.06.2020 kell 10:18 asukohas Xxxx. Fikseeritud on kahtlustatava välimus kinnipidamise ajal ning nähtavate tervisekahjustuste puudumine. Ühtlasi nähtub protokollist Valbo Muguri vabastamise aeg s.o 01.07.2020 kell 10:
5. 15 Materjalide juurde on lisatud Valbo Mugur´i õiguste deklaratsioon, sellele on andnud süüdistatav oma allkirja ning see kinnitab asjaolu, et süüdistatav on oma õigustest ja kohustustest aru saanud. Läbiotsimismäärusest ja selle kohta koostatud protokollist 29.06.2020 koos fototabeliga nähtub Xxxx korteri olustik, seal asuvad esemed ning Valbo Mugur´il teo toimepanemise ajal seljas olnud riided. Läbiotsimise käigus on fikseeritud korteri erinevatest kohtadest ja korteris asuvatelt esemetelt verekahtlast määrdumist, millelt võeti proovid. Läbiotsimisprotokoll tõendab teo toimepanemise kohta, fototabelist on näha ka toas asetsev mööbel ning hinnanguline suurus. E-kirjavahetusest kannatanu A. U.´i tütrega nähtub, et kannatanu tütar ei soovi A. U.´ile kuulvaid telefone enda kätte, samuti nähtub, et ta ei soovi esitada tsiviilhagi. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Valbo Mugur´il on üks kehtiv kriminaalkaristus, viimati tunnistati Valbo Mugur Harju Maakohtu 11.11.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-4527 süüdi KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega 6 aastat. Karistus sai kantud 07.12.
6. Valbo Muguri kohtus antud ütluste kohaselt kirjeldas süüdistatav, et nad olid kannatanu A. U.´iga väga head sõbrad kusagil 4 kuud. Nad veetsid koos aega linna peal ja üheskoos otsustasid nad korteri üürida tuttavate kaudu. Nad leppisid kokku, et üüri 150 eurot maksab süüdistatav ja kannatanu A. hoolitseb muu majandusliku poole ja toitumise eest. Elasid nad seal umbes kuu kuni kaks, esimene kuu oli tasuta kuna süüdistatav lubas seal toas remondi ära teha. Kannatanule ei meeldinud tööd teha, tema ärkas hommikuti ja läks linna peale tuiama. Ütluste kohaselt nad tarvitasid alkoholi iga päev, süüdistatava sõnul tema tarbis õhtuti, päevasel ajal käis koolitustel töötukassa kaudu ja tegi remonti. Õhtuti tuli A., tõi alkoholi kaasa ja nad jõid seda. A. tõi ka süüa. Süüdistatav selgitas, et nad said toidupanga poolt süüa, nunnade poolt. Süüdistatava sõnul ei olnud tal kannatanuga absoluutselt mingeid tülisid, nad said ka naabritega hästi läbi kuna tegemist oli ühiskorteriga ühiselamu tüüpi majas. Süüdistatava sõnul käis politsei naabritelt uurimas, kas keegi on kuulnud, näinud midagi. Naabrid ütlesid süüdistatavale pärast hiljem, et nad ei saanud kuulda, ei olnud kunagi probleeme, süüdistatava sõnul kui nad olid kodus tema vaatas televiisorit, A. oma arvutit. Süüdistatava sõnul oli A. tervis väga kehv juba siis kui nad olid xxxx tänaval. Ta oli 15 aastat kodutu, jõi odekolonni 15 aastat. Süüdistatava sõnul ei joonud tema odekolonni põhjusel, et see hakkas tema tervist halvasti mõjutama. Süüdistatava sõnul mõtles ta kuidas A. üldse vastu pidanud on. Süüdistatav kirjeldas oma ütlustes, et A. jäi trammi uste vahele kinni, tal oli minek nii aeglane, kurtes süüdistatavale neid olukordi, kus tal oli liikumisega probleeme. Süüdistatava ütlusest nähtuvalt luges ta ka A. patoloogiat soovimaks saada teada miks A. nii aeglaselt käis, puiselt istus ja tõusis ja seal oli kirjas põhjused. Süüdistatav selgitas, et A. magas tema juures toas põranda peal, 10 cm poroloon madratsil, tal oli raskusi ülestõusmisega ja istumisega ja siis ta pidevalt kukkus selle tegevuse jooksul. Süüdistatava sõnul oli A. tema tervis ühesugune kuna süüdistatav jõi õlut ja A. hakkas odekolonnile peale jooma süüdistatava õlu, kanget õlu. Süüdistatav kordas, et kannatanu jõi 600 odekolonnile peale tema õlut. Samuti nähtub süüdistatava ütlustes, et A. jõi ka pidevalt vett peale ja see hoidis teda normaalsena, aga siis kui hakkas süüdistatava õlut jooma siis hakkas tuikuma ja tekkisid tasakaaluhäired. See oli muutus mis süüdistatavat üllatas, et nii kogenud hakkas pruukima. Süüdistatava sõnul on viin ilma õlleta raha raiskamine viidates, et A.l tuli selline hoog peale koos süüdistatavaga. Süüdistatava ütluse kohaselt nad eriti palju ei rääkinud, vaatasid telekat, igaüks tegeles oma asjadega. Siis kui nad läksid trammi peale ja süüdistatav läks varem öömajale, tuli A. hiljem öömajja järele siis tal oli käelaba randmest niipalju väljas, et käis ringiratast mis oli juhtunud kukkumisest kiirustades trammi peale. Süüdistatava sõnul lasi ta kutsuda öömajal A.le kiirabi, kes viis A. haiglasse. Süüdistatava sõnul hoolitsesid nad üksteise eest. Süüdistatava sõnul sundis ta kannatanut sõnadega emotsionaalselt mitmel korral haiglasse minema, kord jalaseente 16 tõttu. Süüdistatav selgitas, et kuna A. jõi alkoholi ja sõi vähe, olid tal seoses sellega kõndimise häired ning A. ei tahtnud enda eest hoolitseda. A. ei soovinud ravi, tema moraal oli see, et tema on sellega harjunud ja teda ei huvita tervis. Hügieeni eest A. ei hoolitsenud, aga süüdistatavat see tema sõnul ei häirinud selgitades, et ta on kodututega koos olnud ja harjunud, et seal ei hoolitse keegi hügieeni eest. Võetakse prügikastist ja pannakse otse suhu, minnakse kohe voodisse ja ei minda pesema. Süüdistatava sõnul oli kõhuga A.l mingi probleem, vist maoga, ja selline probleem, midagi ta mainis, et magu on ära lõigatud, et mingi operatsioon oli maole. Süüdistatava sõnul ei pidanud A. kõht kinni, kui tahtis kakale minna, siis tegi seda püstijalu ja pükste sisse. Süüdistatav ise viis ta põõsastesse ei kannatanud välja. Siis süüdistatav käskis tal ennast ära puhastada. Kuna A. oli nii puine siis ta ise puhastas, et saaks tagasi minna, linna peale. Süüdistatava sõnul oli A.l ükspuha, keeldudes pesema minemast kui süüdistatav seda palus. Süüdistatava sõnul ütles A.: “Ei ei ole häda midagi, see paar päeva kuivab ja ei ole haisu ega midagi, kõik kukub ise ära“, viidates, et A.l oli selline suhtumine. Süüdistatava sõnul oli alguses see talle vastik, aga pärast vaatas, et siin ei ole midagi imestada, inimene on nii harjunud, 15 aastat kodutu. Süüdistatava sõnul oli A.ga huvitav olla, ta oli tark inimene. Ütluste kohaselt ta kannatanuga suhteliselt ei rääkinud, A. tegeles arvutitega, ta andis arvutite kursuseid mingitele tudengitele, oli juhendaja moodi ja ka nemad rääkisid arvutitest ning tavalistest asjadest nagu kust nad suitsu või süüa saavad. Süüdistatava sõnul ei jõudnud ta küsida kuidas A. kodutuks jäi, esiteks teadmata, et ta ära sureb ja teiseks pole süüdistatav nii uudishimulik. Süüdistatav kirjeldas kuidas ja kus nad magasid. Nad magasid nii, et süüdistatav magas voodi peal, lahti käiva voodi peal ja A. magas akna all madratsi peal. Süüdistatava sõnul ta pakkus A.le vahetada voodid ära kuna A. ei suutnud tõusta ilma probleemideta üles ja valus oli vaadata A. kukkumisi. Süüdistatava sõnul ei tahtnud A. diivanile minna, selgitades et, neil olid tol ajal riidetäid, süüdistatav muljus neid pidevalt nii enda kui ka tema riiete pealt ja see võttis palju aega. Süüdistatava sõnul A. ei tahtnud voodisse minna kuna siis ei saa üldse nendest lahti. Süüdistatava sõnul tema soovis voodeid vahetada, et A.l on raske, aga tema ei olnud sellega nõus ja oli ikka seal edasi. Süüdistatava sõnul kuna nad mõlemad purjutasid, siis oli A.l raske sealt tõusta ja süüdistatav näitas A.le, et ta keeraks põlvede peale ennast ja siis upitaks käte peale ja siis üles. Süüdistatava sõnul A. jalad ei kandnud, viidates, et odekolonn see teeb selliseks, kuivatab inimese ära. Süüdistatav kirjeldas, et kui A. tahtis üles tõusta ja välja või vetsu minna, siis ta hakkas ennast üles upitama, võttes radiaatori torust kinni, et ennast üles ajada ja käte jõuga tõusis püsti, kuna ei saanud jalgade abiga tõusta. Süüdistatava sõnul A. käsi läks haardest lahti ja siis ta kukkus. Süüdistatava sõnul oli A.l ka ranne katki, süüdistatav kirjeldas kuidas A. kukkus tagurpidi vastu tooli, millega süüdistatav tapeeti pani. Süüdistatav kirjeldas, et neil oli vann, A. kukkus nende vahele ja nende peale ja need sinikad mis kannatanul olid, need ongi tulnud kukkumisest. Süüdistatav kirjeldas, et tal käisid judinad südamelt läbi, kui ta nägin seda kukkumist, öeldes, et seda oli valus vaadata. Süüdistatava sõnul on ta seda ka eelnevalt kirja pannud, peksmised mida ta ei ole teinud, viidates, et ta ei ole selliseid tunnistusi andnud. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt ei ole ta vägivalda kannatanu suhtes absoluutselt kasutanud. Süüdistatava sõnul oli A. uhke mees, kellele ei läinud korda mida süüdistatav ütles. Süüdistatava sõnul kui ta oleks vägivaldselt käitunud, suhtunuks A. põiklikult, kui keegi ähvardaks sõnadega, siis ta lihtsalt keeras selja ja kõndis minema. Süüdistatava sõnul nad klappisid koos kuna neil ei olnud midagi vägivaldset, kui oleks mingit vägivalda olnud, siis A. ei oleks süüdistatavaga koos, ta oleks Xxxxs edasi ja nad poleks üldse suhelnud. Süüdistatava ütluste kohaselt olid nad kannatanuga ühesuguse iseloomuga, sama tähtkuju all sündinud, vaiksed ja omaette tegijad ning teistel oli nendega raske koos olla kuna nad ei mõistnud teisi, klappisid vaid omavahel, mõistes üksteist ilma sõnadeta. 17 Süüdistatav ei mäleta millal A. suri, umbes ka ei mäleta, viidates et ta ei jäta meelde selliseid asju. Süüdistatav kirjeldas, et see juhtus kaks kuud peale Xxxx tn kolimist. Enne seda kui A. suri, ta nädal aega praktiliselt ei söönud midagi. Süüdistatav kirjeldas, et tema tegi süüa, A. oli nädal aega pikali, suurt välja ei kippunud. Kuna A. oli pidevalt pikali, arvas süüdistatav, et ta oli lihtsalt ennast üle joonud. Süüdistatav tõi näite iseendast, et kui ta ise on üle joonud, siis ta võib ka ise nädala voodis olla ja voodist mitte välja tulla, viidates, et kõik on käe-jala juures, mis seal vedeleda. Vedelemine süüdistatavat ei üllatanud aga süüdistatavat üllatas see, et A. kippus hommikul välja kui ta ärkas. Süüdistatava sõnul hakkas ta siis vaatama, et midagi imelikku on. Süüdistatava sõnul kui A. seal pikalt vedeles, rääkis süüdistatav, et hakaku sööma, öeldes A.le, et sured ära kui ei söö. A. vastas, et tal ei ole isu. Süüdistatav arvas, et küll see isu tuleb kui tal see alkohol otsa saab. Süüdistatava sõnul ei söönud A. nädal aega, ta sundis teda sööma sõnadega, aga A. ei võtnud teda kuulda, süüdistatav pani aknalauale toitu, kus A. näksis midagi ja jõi edasi kanget alkoholi koos õllega. Süüdistatava sõnul ei saanud ta aru, et tema seisund on nii halb, et ta võib ära surra, ta ei saanud midagi aru, ta ei saanud mõelda mingeid surma mõtteid. Süüdistatava ütluste kohaselt kui nad olid pikali ja jõid alkoholi, tuli süüdistataval uni peale, A. magas süüdistatava sõnul alati tekk üle pea kuna süüdistatav vaatas televiisorit ja talle ei meeldinud televiisori heli. Süüdistatav ei osanud hinnata mis A.l viga on, ta vaatas telekat. Süüdistatava sõnul avastas ta, et A. U. on surnud nii, et õhtul käis ta külmkapis või võttis midagi või käis ta kraanikausis ja siis kui ta istus sinna madratsi peale, siis ta toetus käte peale, kükitas istuli ja toetus käte peale, siis kui tõmbas käed alt ära kõva kolksuga, kõva inertsiga kukkus vastu seina ja lõi pea ära. Süüdistatav kuulis seda kuidas ta kukkus peaga vastu seina, viidates et see on see kolks mida prokurör viitab, et süüdistatav kukutas vastu põrandat. Süüdistatava sõnul ei osanud ta arvata, et A.l selle kolksu peale ajuturse tekib. Järgmisel hommikul, A. tukkus, ronis teki alla ja süüdistatav vaatas televiisorit magades (televiisor mängib öö läbi, heli ja pilt on olemas). Hommikul ärkas ta kell 10 ja vaatas, et A. on keset põrandat, süüdistatav tahtis WC-sse minna ja A. oli ukse juures ja ta jalg veel liikus. Süüdistatava sõnul mõtles ta, et ta on nii purjus, et ei jõudnud WC-sse minna. Kuna süüdistatav tahtis WC-sse minna, siis ta tõmbas A. keset tuba, mitte ei kukutanud mitu korda vaid lohistas A.t keset tuba, mõeldes, et ta on purjus, magab ennast välja ja kõik on korras. Süüdistatava sõnul nägi ta WC-st tagasi tulles põrandal A. rindkere liikumas, ja siis kui süüdistatav umbes poole tunni pärast teleka pealt uuesti A.t vaatas, siis rindkere ei liikunud enam ja ta mõtles, kaua ta seal vedeleb. Siis läks süüdistatav ligi ja hakkas vaatama, et mis on ja siis talle see ei meeldinud ja siis ta kutsus kiirabi välja. Kiirabile ütles ta, et sõber ei hinga. Süüdistatav on kuulnud, et selliseid kangeid alkohole juues tekib tromb ja ta mõtlesin et nüüd on see aeg A.le kätte jõudnud, kus on tromb tekkinud. Süüdistatava sõnul ei märganud ta algul midagi, aga kui arst küsis, kas ta näost on sinine, hakkas süüdistatav A. nägu ligemalt vaatama ja kuna valgustus oli vilets toas ja lõug oli habemes, siis ta märkas, et nagu üks külg on sinine. Seda vigastust nägi süüdistatav esimest korda ning süüdistatava sõnul oli ta siis šokiseisus. Prokuröri küsimusele vastas süüdistatav, et A. xxxx elades toas tualetis ei käinud, nad käisid põõsastes. Xxxx tn korteris ta käis kord nädalas suurema häda korral, väiksema häda korral lasi A. väikesesse radiaatori all olevasse alumiinium kaussi üle madratsi. Süüdistatava sõnul suhtus ta sellesse normaalselt, taludes seda kuna A. ei võtnud jalgu alla. Kui kohus lubas prokuröri taotlusel vastuolude tõttu avaldada kohtueelses menetluses kahtlustatava esimese ülekuulamise protokolli alt kuues rida „Ma enam ei talunud, et ta ei taha sellest pissisest ja kakasest voodist üles tõusta.“, selgitas süüdistatav, et oli ka nii, et ta ei talunud. Süüdistatav selgitas, et ta sundis kui A. urineeris kaussi üle voodi serva, et A. valaks selle kraanikaussi, et ta viiks selle WC-sse. Süüdistatava sõnul jalad ei kandud tal teatud hetke ja kui kaineks sai siis juba jalad kandsid, rõhutades, et A. ei suutnud tõusta vaid alkoholiuimas alkoholijoobe tõttu. Süüdistatava sõnul oli tal alkohol koguaeg nina ees, 18 ta ei tõusnud püsti. Süüdistatava sõnul oli talle muidugi vastumeelt, et ta soristab oma voodisse, sinna kaussi, kuigi ta võiks tõusta ja minna WC-sse. See oli vastumeelne, kuna süüdistatava sõnul ei saa elada nagu loomad, et seal kus süüakse, sinna ka pissitakse. Süüdistatava sõnul tegi ta iga päev, mitu korda päevas märkusi A.le riidetäide kohta, öeldes, et otsime ja hävitame need. A. reageeris sellele nii, et tal on ükspuha, tema on sellega harjunud. Süüdistatava sõnul oli A.l üle keha jäljed küüntega sügamisest välja tulnud verest. Süüdistatava sõnul meeldis A.le sügamine, süüdistatavale aga ei meeldinud A. õõvastav välimus. Süüdistatava sõnul sundis ta A.t sõnadega, andes A.le oma riided ja visates A. riided minema. Süüdistatava kirjeldab, et täidest oli väga raske lahti saada ja ta ise vahetas A.l riideid, sest A. ise ei tahtnud särki seljast võtta, süüdistatav arvas, et A. häbenes oma keha kuna oli näha, et A. kartis süüdistatava ees alasti olla. Süüdistatava sõnul ta soovis selgeks teha A.le, et täidega on vaja võidelda. Seejärel süüdistatav ütles istungil: „Siis ma rebisin, mitte ei rebinud vaid tõmbasin tal särgid seljast ära. See oli üks kord, siis ta sai aru ise, siis ta hakkas ise ...“. Kohus avaldas samast ülekuulamisest järgmiselt lehelt neljas rida ülevalt „Niimoodi ma vahetasin tema riideid siis umbes 3x“. Vastuolu peale vastas süüdistatav, et ta ei tee vahet kas üks, kaks või kümme korda, öeldes: „Korduvalt vahetasin tal riideid, ma sundisin, ma ütlesin, et ma mitu korda päevas käisin talle peale. Ma tahtsin, et ta viskaks ära need. Ma võisin vahetada ka 10x. A. reageeris nii, kui hakkasin tal ise riideid vahetama, et ta punnis vastu, vehkis kätega ja tõukas mu eemale. Siis ma lõin teda ükskord vastu nägu, et ta maha rahuneks. Ta oli pikali maas sel ajal kui ma teda lõin. Seal samas radiaatori all, madratsi peal. Kui mina teda lõin siis see oli kaks nädalat enne surmajuhtumit.“ Kohus avaldas samast ülekuulamisest, ülevalt 7 rida, lause „See oli umbes kaks, kolm päeva enne kiirabi ja politsei tulekut ja A. ära viimist.“ Vastuolu peale vastas süüdistatav, et „Ma olin pidevalt purjus minu ajavahe kas kaks päeva või kaks nädalat, ma ei oska täpselt öelda. Aga ma tean, et minu löögist ei olnud mingit sinikat, ma veel suhtlesin temaga päeval. Tal ei olnud mingit sinikat. Niipalju kui ma mäletasin andsin tõeseid ütlusi. Mul oli vanglas aega järgi mõelda, tulles sinna aega tagasi, teate kui raske on meenutada sellist aega, tagasi minna sellisesse olukorda. Lõin teda lihtsalt rahustavalt, lõdva käega lõin vastu lõuga ja siis ta rahunes maha, enam ei tõuganud mind ja lasi mul särgi ära võtta. Ma sain talt särgi kätte ja hakkasin puhastama teda. Lõin üks kord ainult.“ Kohus lubas prokuröri taotlusel vastuolude tõttu avaldada kohtueelses menetluses kahtlustatava esimese ülekuulamise protokolli ülevalt 10 rida „Ma lõin teda paar korda, mitte rohkem.“ Vastuolu peale vastas süüdistatav, et selle asjaolu on politsei omast peast pannud ja ta ei hakanud politseiga vaidlema selle üle. Süüdistatav mäletab, et lõi vaid ühe korra kannatanut. Isiku usaldusväärsuse kontrolliks esitas prokurör kohtule taotluse avaldada süüdistatava poolt vahi all viibides kirjutatud puhtsüdamlikud ülestunnistused. Kaitsja hinnangul pole tegemist tõendiga ning seal on kirjas sisuliselt jutt, mida isik rääkis kahtlustatava ülekuulamisel. Kohus nõustub prokuröriga, et seaduse kohaselt võib usaldusväärsuse kontrolliks kasutada ükskõik mis dokumenti, mille isik on ise omakäeliselt koostanud. Puhtsüdamlik ülestunnistus on isiku omakäeliselt koostatud kirjutis, kus prokuröri hinnangul kajastatu on vastuolus kohtus antud ütlustega. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalide hulgas on Valbo Muguri poolt esitatud kaks puhtsüdamlikku ülestunnistust. Esimese ülestunnistuse tegi 29.06.2020 s.o enne kahtlustatava ülekuulamist, teise ülestunnistuse on Valbo Mugur kirjutanud 30.06.2020 s.o samal päeval mil toimus kahtlustatava ülekuulamine. Mõlemad ülestunnistused on kirjutatud käsitsi, allkirjastatud Valbo Muguri poolt. Kohus arvestab esitatud puhtsüdamlikke ülestunnistusi kui süüdistatavat iseloomustavat materjali. Riigikohus on lahendis 3-1-1-127-06 p 10 selgitanud, et

sellist mõistet nagu "puhtsüdamlik ülestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tähistatakse sellega isiku (kahtlustatava, süüdistatava) 19 menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles ta võtab süüteo omaks. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-105-06; p 11).

§ 63

loetleb kriminaalmenetluses lubatavad tõendivormid ning lõike 1 kohaselt vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava poolt menetlejale antav suuline informatsioon vastavalt kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina. Ülestunnistuse sisu iseloomustab kohtu hinnangul üksnes ütluste sisu, mida ei saa vormistada ühelgi muul moel peale vastava protokolli kuid kuivõrd käesoleval juhul on ülestunnistuse initsiatiiv ütluste andmiseks tulnud isikult endalt, oli võimalik ülestunnistuses kirjutatu fikseerida ülekuulamise protokollis. Arvestades, et Valbo Mugur esitas ühe puhtsüdamliku ülestunnistuse enne kahtlustatavana ülekuulamist kohtueelses menetluses tuleb käsitleda 29.06.2020 esitatud puhtsüdamlikku ülestunnistust kui soovi anda ütlusi ning isik tuli kirjalikult esitatud väidete osas üle kuulata. Kohtule esitatud materjalide kohaselt seda ka tehti. Kahtlustatava ülekuulamine on toimunud 30.06.2020, samal päeval on koostatud ka teine puhtsüdamlik ülestunnistus, mis kattub nii kahtlustatava ülekuulamises antud ütlustega kui ka 01.07.2020 koostatud ütluste ja olustiku protokolliga. Arvestades asjaolusid, et süüdistav muutis kohtus oma versiooni juhtunust ja valis endale teise kaitsetaktika ei saa kohtu hinnangul 30.06.2020 kirjutatud puhtsüdamlikule ülestunnistusele kui tõendile tugineda. Kuid kohus saab arvestada esitatut iseloomustava materjalina. Kohtule nähtub, et kohtueelses menetluses on süüdistatav andnud järjepidevalt sarnaseid ütlusi, muutes oma versiooni alles kohtus. Samuti saab kohus ülestunnistusi kasutada ütluste usaldusväärsuse kontrolliks ning seda prokurör ka taotles, esitades kohtule vastuolud puhtsüdamlikust ülestunnistusest. Kohus lubas avaldada ning prokurör avaldas puhtsüdamlikust ülestunnistusest „Vahepeal võisin ma lüüa teda mitu korda käega ning lohistasin musta aseme pealt maha, et puhastada ära ja visata tema mustad asjad.“ Vastuolu peale vastas süüdistatav, et tal pole vahet, kas lõi üks või kaks korda, viidates, et üle kahe korra ta küll ei löönud. Süüdistatav selgitas: „Ta oli pikali maas, täiesti pikali, padja peal ja siis alles, ma rebisin. Lõin paremale poole näkku. Aga see ei olnud tugev löök. Kiirabi kutsumise hommikul A. lamas ukse all ja siis hakkasin sikutama toa poole. A.st võtsin tema käe randmest kinni ja tõmbasin ta ukse eest ära. Ma tahtsin uksest välja minna. Tirisin ukse eest ära. A. sellele rebimisele kuidagi ei reageerinud, mitte midagi, ühtegi häält ei teinud. Keha maast üles ei kerkinud, ainult käsi ja niipalju, et tavaline lohistamine, keerasin ta ümber ja kogulugu. A. pea oli põranda peal kogu selle lohistamise ajal. Kui lasin lahti, siis ta jäi sirgu, ma panin talle käe kõhu peale. Siis ma vaatasin, et ta on alasti ja kuna ma kutsusin kiirabi, siis panin püksid jalga. Mingit heli ei olnud. Tegin ühe sikutamise, pöörasin ta ümber, peaga akna poole, mitte peaga ukse poole. Üks kord tõmbasin.“ Prokurör avaldas kohtu loal kahtlustatava ülekuulamisest „Ma pidin teda tõmbama kaks, kolm korda, sest seal oli kitsas ja ühe korraga ei saanud. Igakord kui A. käest lahti lasin kukkus ta ikka ja jälle maha. Kui ma tõmbasin ta üles, siis A. pea oli maast lahti ja kui ma lasin käest lahti, siis pea kolksatas vastu põrandat. Käis see kolksatuse hääl.“ Vastuolu peale vastas süüdistatav, et ta ei näe mingit seost, sikutamine on sikutamine. Süüdistatava sõnul oli ta ilmselt nõus kõigega, peaasi et politsei ta lahti laseks. Süüdistatava sõnul ei saanud ta aru, miks ta üldse politseisse viidi. Ta tahtis politseist ära saada ja oli nõus kõigega, mis politsei süüdistatavale ette ütles, viidates enda šokiseisundile avaldades, et politsei surus talle peale, et ta lõi A.t, viidates politsei poolsele hüpnotiseerimisele, et ta lõi ja sikutas kuigi ta ise ütles, et ei löönud ega sikutanud. Süüdistatav selgitas kuidas ta sikutas A.t, tuues näite vaiba kloppimise kohta – et nõnda ta ei teinud, süüdistatava sõnul ta lihtsalt lohistas A.t keset tuba tekitamata mingeid vigastusi. Enda ütluste osas ta ei mäleta 20 endale kahtlustuse esitamist, olles šokiseisus, et teda üldse süüdistatakse. Asjas mida ta teinud ei ole. Prokurör näitas süüdistatavale allkirja kahtlustuse esitamise kohta ning süüdistatava sõnul on see tema allkiri kuid ta ei lugenud läbi kui ta kirjutas, lihtsalt allkirjastas öeldes istungil, et ta ei saa aru, mis kahtlustus. Süüdistatava sõnul ei esitatud talle midagi, midagi loeti ette, kuid ta vist ei kuulnud seda ning oli kõigega nõus eesmärgiga politseist ära saada. Vastuolu tõttu avaldas kohus prokuröri taotlusel väljavõtte kahtlustatava ülekuulamiselt „Jah kahtlustus on arusaadav, kuid kõik vigastused ei ole minu poolt tekitatud.“ Vastuolu peale vastas süüdistatav, et viimasel nädalal mõjus A. käitumine hästi, selgitades, et toast ta välja ei läinud ja alkoholi juurde ei toonud. Süüdistatav soovis, et ta kosuks, hakkaks sööma. Süüdistatava sõnul mainis ta korra, et kui A. end kokku ei võta, täisid ei hävita, siis ta läheb Xxxxsse tagasi elama ja süüdistatava sõnul ei olnud A.l selle vastu midagi. Süüdistatava sõnul ta surus peale, et A. end puhastaks, et saaks täidest vabaks kuna süüdistatav kohtub inimestega ega soovi täisid teistele viia. Süüdistatava sõnul mõtles ta eeluurimise ajal vahi all viibides järele kuidas need asjad täpselt olid ja kohus refereerib süüdistatavat: „Siin ma sain aru, et ma oleks saanud seda asja ära hoida, ta poleks surnud. Ta oleks kindlasti surnud, aga ma poleks tahtnud, et ta niimoodi, et just nüüd. See oli ette näha, ma ise suren ka varsti nii ära. Kukkudes või seoses selle alkoholiga. Ma ei tea ette, aga mul oli selline teadmine, et minul võib täpselt samamoodi juhtuda, kas läbi kukkumise või mõne muu asja. Ja siis on nii, et mul on kahju, ma mõtlesin, et kuidas oleks saanud ära hoida, neid traumasid. Ma ei osanud arvata, et võib niimoodi kukkuda, et surnuks kukkuda. Siin oli mul aega mõelda, kuidas saaks sellist kukkumist ära hoida, mida ma nägin, mida oli valus vaadata. Ma oleks pidanud sundima teda voodi peale ja ise oleks pidanud põranda peale minema. Siis oleks kindlasti see asi ära jäänud. Aga siis kui ma tahtsin vahetada, siis ta ise ei tahtnud, pärast me ei saa üldse lahti täidest, täid poevad voodi. Ma ei saanud aru, et inimene võib surra kukkumise tagajärjel. Ma kahetsen seda, et ma teda ei tõstnud voodi peale, lasin tal põrandal edasi magada. Ma kahetsen seda.“ Süüdistatava sõnul ei oska ta öelda, kas ta ise oli kaine tol päeval, täpsustades, et ta võis tarbida alkoholi iga päev, aga ta osanud hinnata kui kaine ta oli ja alkohol temal mälulünkasid ei tekita. Süüdistatava sõnul on tal kehv mälu vanadusest, tal on tehtud kolm operatsiooni maole, mis kustutab mälu aja jooksul, varsti ei mäleta enam üldse. Süüdistatava sõnul on ta 30 aastat maole mõeldud ravimeid tarvitanud iga päev.

§ 63

lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlused tõendiks ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Valbo Muguri ütluste usaldusväärsuse seadis süüdistatava kaitsja kahtluse alla kuivõrd kohtus antud ütlused erinesid kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kaitsja hinnangul ei suutnud süüdistatav enne vastuolusid vastata ka kõige lihtsamatele küsimustele, ei suutnud meenutada aega, kohta kus ta oli pikemat aega öömaja saanud. Kaitsja hinnangul inimesed, kes on kodutud ja tarvitavad alkoholi, enamasti see Xxxx tn nimetust oma mälus suudavad taastada. Aga Valbo Mugur seda ei suutnud, viidates süüdistatava mäluprobleemidele mis on tingitud nii eluviisidest kui ka oma tervislikust seisundist seoses varasemate operatsioonidega. Kohus nõustub osaliselt kaitsjaga, süüdistatav tõesti märkis, et ei mäletanud aega, mil ta oli Xxxx tänaval asuval kodutute öömajas viibinud kuid see ei olegi kohtu hinnangul määravalt oluline kuivõrd kannatanu surma ning sellele eelnenud ja järgnenud sündmuste kohta mäletas süüdistatav küllaltki detailselt asjaolusid, süüdistatav on olnud kogu menetluse kestel järjepidev oma seisukohtades ning muutis oma versiooni juhtunust kohtusaalis ning põhjendades tekkinud vastuolusid. 21 Kohus alustab sellest, et süüdistatav avaldas, et ta oli kohtueelses menetluses ütluste andmisel politseinike mõju all, viidates lausa enda hüpnotiseerimisele politseinike poolt ei ole eluliselt usutav. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et oleks kasutatud mingeid muid võtteid peale tavapärase menetlustoimingute nõuetekohase läbiviimise. On fikseeritud asjaolu, et Valbo Mugurile on tutvustatud õigusi ja kohustusi, talle on esitatud kahtlustus, mille kohta on eraldi küsitud kas ta ikka saab aru, milles teda kahtlustatakse ja antud võimalus ütlusi anda või ütluste andmisest keelduda. Seega ei ole see osa süüdistatava ütlustest kohtu hinnangul usaldusväärne. Kahtlustatavana ütlusi andis Valbo Mugur kaks nädalat peale juhtunut. Peale ütluste andmist on 01.07.2020 teostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll, mis on kohtus avaldatud kriminaalasja materjalide hulgas ning kus süüdistatav detailselt mäletas sündmusi 16.06.2020 korteris aadressil Xxxx ning mõned päevad enne nimetud kuupäeva. Mis puutub asjaolusse, et Valbo Mugur elas ilma kindla registreeritud elukohata ning kasutas Xxxx tänaval asuvat kodutute öömaja leiab kohus, et Valbo Mugur kandis pikalt vabaduskaotuslikku karistust alates 07.12.2013 kuni 06.12.2019, juhtum kannatanu A. U.’iga leidis aset 16.06.2020 s.o 6 kuud hiljem peale karistuse täielikku ärakandmist, seega on kohtu hinnangul põhjendamatu väita, et Valbo Mugur on olnud pikalt kodutu mistõttu esinevad tal mäluprobleemid. On eluliselt usutav, et mäluprobleeme võib tekitada liigalkoholi tarbimine, kohtule pole esitatud asjaolusid mis seisundis oli süüdistatav kuid kõnest häirekeskusele on põhjendatud alus arvata, et isikul ei esinenud rasket alkoholijoovet kuivõrd ta kirjeldas häirekeskuse töötajale täpselt olukorda ning kaks nädalat hiljem mäletas juhtunu detaile selgelt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud, et Valbo Mugur´il esinevad sellised mäluprobleemid nagu ta kohtusaalis kirjeldas, eriti kui ta vastates vastuoludele siiski täpsustab detaile. Seega peab ta mäletama seda sündmust, muidu ta ei osanuks vastata. Kohtule pole esitatud ka väitele mäluprobleemide esinemist tervisliku seisundi tõttu ühtegi kinnitavat tõendit, mistõttu on Valbo Muguri ütlused ka selles osas ebausaldusväärsed. Kohtu hinnangul sisaldavad süüdistatava ütlused vastuolusid kuid mitte kõik süüdistatava kohtus antud põhjendused ei ole kohtueelses menetluses antud ütlustega vastuolus ning kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tegemist olukorraga, kus ei pea jätma kõiki süüdistatava ütlusi tervikuna kõrvale vaid kohus saab arvestada kohtus ristküsitlusel antud ütlusi osaliselt osas, mis kattuvad kohtueelses menetluses antud ütlustega. Sarnast seisukohta on ka Riigikohus väljendanud oma lahendis 3-1-1-131-13 p 12, mille järgi olukorras kus osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Süüdistatav tunnistas kohtus antud ütlustes, et talle ei meeldinud kannatanu hügieen, mööndes, et ta ei talunud seda, et kannatanu tegi oma väljaheited asemele kus magas ja riietesse, mida ta vahetada ei soovinud. Riidetäisid nimetas süüdistatav korduvalt väga häirivaks asjaoluks. Kohus ei sea eelnimetatud asjaolusid kahtluse alla. Asjaolu, et kannatanul olid koordinatsioonihäired ja nii nagu süüdistatav rõhutas istungil, et A. ei suutnud tõusta vaid alkoholiuimas alkoholijoobe tõttu on samuti kohtu hinnangul eluliselt usutav kuid nähtuvalt ekspertiisiaktist ei olnud kanatanu veres tuvastatud etanooli, seega oli kannatanu surma hetkel kaine ning seab kogu süüdistatava versiooni, et kannatanu muudkui kukkus üht ja teistpidi, erinevates piirkondades selles korteris küll tooli, vanni, seina ja põranda vastu, millest tekkisid kannatanul erinevatesse piirkondadesse vigastused mida silmaga süüdistatav ei näinud kuid milliseid kukkumisi oli süüdistatava sõnul valus vaadata (vt kohtuistungi 01.04.2021 protokoll lk 4 ja 5) ning taolisi korduvaid kukkumisi nähes on süüdistatav öelnud „Mul käisid judinad südamelt läbi, kui ma nägin seda kukkumist“ (kohtuistungi 01.04.2021 protokoll lk 5) kuni lõpuks kannatanu suri toimunust, kahtluse alla. 22 Süüdistatav on kinnitanud kohtus, et ta vahetas kannatanu A. U.´i riideid korduvalt, mööndes, et pidi sundima kannatanut ning selgitades seejuures, et kannatanu hakkas vastu tõugates süüdistatavat eemale. Kohtuistungil ütles süüdistatav, et lõi kannatanut olukorras kui kannatanu oli pikali maas, oma aseme peal, radiaatori juures selleks et kannatanu rahuneks püüdes enda tegevust õigustada asjaoluga, et see toimus 2 nädalat varem kui kannatanu suri selgitades samal ajal, et ei tee vahet kas kaks päeva või kaks nädalat ning väites, et ühtegi jälge sellest ei jäänud, tegemist ei olnud tugeva löögiga. Süüdistatava mäluprobleemide mitteusutavuse on kohus ülal kahtluse alla seadnud. Ekspertiisiakt tõendab, et A. U.´i surma põhjustanud kehavigastused on tekkinud mitte kauem kui 2 ööpäeva enne surma. Sündmuskohal tehtud vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelist on näha kannatanu näol erinevaid vigastusi, kulmul kuivanud verd ning ka sündmuskoha vahetu ümbrus on erinevaid verepritsmeid täis (vt sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabel). Süüdistatava väide, et lõi kannatanut rahustavalt, lõdva käega vastu lõuga, mille peale kannatanu maha rahunes, ei tõuganud süüdistatavat enam, on kohtu hinnangul määrava tähtsusega füüsilise vägivalla kasutamise osas ning süüdistatav ei eita, et lõi kannatanut pea piirkonda vaid hindab oma löögi jõudu selliselt, et tema hinnangul ei olnud löök tugev ja mingeid tagajärgi sellele ei järgnenud. Kohtu hinnangul on nii löömine pähe kui ka tahtevastane riiete vahetamine asjaolud, mis osas soovib kohus süüdistatava ütlusi tõendina arvestada. Ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et löökide arvu osas kannatanu pea piirkonda oli vastuolu, ning selles osas, et süüdistatav väidab lööki ühe korra peab kohus ebausaldusväärseks. Ekspertiisiaktist tulenevalt ja vigastuste rohkust arvestades, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juures oleva fototabeliga on tõendatud, et kannatanu oli rohkelt füüsiliste vigastustega, seega pidi lööke olema kindlasti rohkem kui üks. Kohtu hinnangul püüab süüdistatav selle väitega, et lõi vaid ühe korra end mõnevõrra õigustada ja oma süü suurust pisendada. Kohus peab usaldusväärseks süüdistatav väidet, et ta kannatanut lõi ja seda möönis ka süüdistatava kaitsja. Vägivallaks saab kohtu hinnangul nimetada ka tahtevastast riiete vahetust ja lohistamist. Olenemata asjaolust, et kannatanu eluviisid olid ebahügieenilised ning süüdistatavale usutavalt vastuvõetamatud, ei saa lahendada olukorda selliselt, et üks täiskasvanud mees läheb vahetab sunni ning toore jõuga teisel mehel (praegusel juhul kannatanul) riideid. Kohtus antud ütluste kohaselt oli kannatanu alasti, süüdistatav pani talle püksid jalga vahetult enne kiirabi saabumist. Alasti olekut, kannatanult riiete tahtevastast äravõtmist süüdistatava poolt kinnitab lisaks kohtus antud ütlustele ka kohtule esitatud ütluste olustiku ja seostamise protokoll, millise asjaolu osas vastuolu ei esinenud. Arvestades, et kannatanu oli ilmselgelt nii kehaehituse kui kaalu poolest nõrgemas positsioonis süüdistatavast on põhjendatud alus järeldada, et ka lohistamine, eriti kui inimene on alasti olekus võib olla teatud vigastusi tekitav ning ilmselt ka tahtevastane. Mis puutub lohistamise viisi märgib kohus, et süüdistava sõnul oli kannatanu tal ees, kirjeldades, et ta võttis kannatanu randmest kinni ja tõmbas ukse eest ära ning samal ajal oli keha maast ei kerkinud, ainult kannatanu käsi tõusis põrandast, süüdistatav nimes seda tavaliseks lohistamiseks ja ümber keeramiseks. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava poolt kirjeldatud lohistamine eluliselt usutav seda enam olukorras kui ütluste ja olustiku seostamise protokollis näitas süüdistatav nuku peal kuidas ta kannatanut lohistas. Arvestades toa väikesi mõõte, on äärmiselt keeruline ette kujutada kuidas täiskasvanud meest ümber keerata selliselt, et tema pea või jäsemed kuhugi vastu ei puutu, eriti kui ütluste ja olustiku seostamise protokollis näitas süüdistatav, et kannatanu asus sisuliselt ukseavas ning süüdistatav keeras kannatanu ümber selliselt, et kannatanu pea asus teisel pool tuba suunaga oma madratsi poole – surnukeha asukohta kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juures asuv fototabel. Kohtueelses menetluses on teostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll, mis on kohtule esitatud kriminaalasja materjalidega ning kohus on selle vastu võtnud. Kohtu hinnangul on ütluste olustikuga seostamise protokoll lubatavaks tõendiks, see on kooskõlas

§ 63lg-s 1 ning §-s 296 sätestatuga.

23 01.07.2020 teostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollis kirjeldas süüdistatav küllaltki detailselt 16.06.2020 aadressil Xxxx asuvas korteris toimunut. Protokollis kirjeldas süüdistatav täpselt, kus asus korter kuhu nad suundusid, et see asus teisel korrusel ning juhatas ametnikud sündmuskohta. Protokoll sisaldab ka fotosid, mis vastavad sisus kirjeldatule. Süüdistatav mäletas, et mööbel on ümber paigutatud, mainib, et seda tegi ta ise remondi tõttu peale sündmust (toim. lk 116), avaldas, et on vaja liigutada mööblit, et sündmuskoht oleks nii nagu oli 16.06.2020 ning Valbo Muguri juhistele vastavalt paigutati mööbel ümber taastamaks sündmuskoha olustikku. Uurija tegi ettepaneku Valbo Mugurile selgitada ja näidata lühidalt sündmuskohal 16.06.2020 ja mõned päevad enne seda toimunu juhtunu asjaolusid s.t kuidas tema kasutas füüsilist jõudu ja lõi kannatanut A. U. korteris kus kannatanu suri. Toimingu ajal kasutati rekvisiidina nukku, kelle peal Valbo Mugur vajadusel ütlusi näitlikustada sai. Valbo Mugur kinnitas, et on sellega nõus ja valmis. Süüdistatav näitas kus magas kannatanu, selgitas, et A.l oli tekk kogu aeg peal, ta oli riides ning, et A. sügas end kogu aeg ja see süüdistatavat häiris. Süüdistatav näitas kus asus alumiiniumkarp, kuhu kannatanu urineeris, näitas kuhu ta veel urineeris, korrates et oli samal ajal riides. Süüdistatav selgitas, et A. sügas ennast nii palju et lõpuks võttis ta kannatanult riided lihtsalt seljast ära. Uurija palus näidata kuidas see riiete äravõtmine välja nägi ja süüdistatav näitas ja selgitas juurde: „võtsin talt teki kuidagi pealt ära. A. istus siis, siis ma hakkasin teda lahti riietama. Kõigepealt tahtsin särgi ära võtta, siis ta hakkas mulle vastu. Niimoodi“. Siis ma lõin teda paar korda. Lõdva käega lõin talle niimoodi lõuga, siis ta rahunes maha.“ On fikseeritud kuidas süüdistatav lõi kolm korda vasaku käega nuku paremale näo poolele. Seejärel süüdistatav näitlikustas kuidas ta võttis kannatanult ära särgi seljast ja püksid jalast ja pani teki tagasi peale. Samuti näitas süüdistatav milline näeb välja puulik´u pudel (hambaloputus, suuloputusvesi), näitas kus kannatanu neid hoidis (asetades selle pudeli radiaatoritoru alla, metallist aluse kõrvale). Süüdistatav näitas kuidas kannatanu tõusis, keeras end küljele radikatorust tõmmates, samuti selgitas, et kannatanu magas põrandal ja tema diivanil. Süüdistatav selgitas, et ta viskas selle madratsi millel kannatanu magas ära kuna see oli kakane, pissine ja täisid täis ja ta pidi selle ära visakama muidu oleks terve tuba olnud täisid täis. Oma asju mida süüdistatav ära ei tahtnud visata ta triikis. Samuti näitas süüdistatav kuidas tema jõi ja kus ta pudeleid hoidis öeldes: „Mina rüüpasin õlut, mul oli õlu kogu aeg siin. Tema rüüpas puulikuid ja nii me vedelesime siin kolm päeva.“ Edasi selgitas süüdistatav ühe kuni kahe kuu taguseid sündmusi, kuidas kannatanu kukkus pidevalt ja ei jaksanud end voodist püsti tõsta. Süüdistatava sõnul kannatanu jalad kandsid vaid siis kui ta püsti seisis aga tal polnud jaksu end püsti ajada, näidates kuidas kannatanu end radiaatori toru abil püsti ajas. Süüdistatav selgitas, et kuna madrats ei olnud tema jaoks kindel põhi siis ta kukkus pidevalt, näidates kohta kuhu kannatanu kukkus ning näitas kuhu kannatanu oma pea ära lõi. Küsimusele kuidas vanni alla veri sai selgitas süüdistatav: „… vaadake ta kukkus, niimoodi kui ta siin seisis, siis ta kukkus siia niimoodi martsti, pea käis jälle kolks, vastu siia. Siis, kui ma koristasin, siin oli vereloik. Mina talle appi ei tulnud. Siis ta ise lohistas ennast niimoodi tagasi koguaeg.“ Süüdistatav kirjeldab, et viimased kukkumised olid nädala jooksul enne surma, suuremad kukkumised kuu jooksul. Küsimusele kas süüdistatav mõtles abi kuidagi osutada kannatanule vastas süüdistatav: „ Ja, ma ütlesin, et mine arsti juurde…“ Kannatanu oli vastanud, et ta ei lähe arsti juurde ja ... „ muud abi polnud vaja, ta ei tahtnud. Ma ei saa aru, tal oli endal telefon. Telefon on siin. Ta oleks ise saanud endale välja kutsuda arsti, kui ta oleks tahtnud. Tema telefon oli koguaeg siin tooli peal. Ja ma mõtlesin, et kui tal on väga paha olla, ta kutsub endale kiirabi. Need telefonid olid tal koguaeg siin tooli peal. Ja ei olnud probleemi üldse, ta valdas arvuteid ja telefoni ja, ta oli tark mees. Ta oleks saanud endale välja kutsuda arsti ja kiirabi, ta ei olnud nii väeti, ainult et ta ei saanud üles üldse, püsti.“ Samuti selgitas süüdistatav 15.06 toimunut, kuidas kannatanu selja peal roomas jalad eespool, süüdistatav ei saanud aru mida kannatanu tahab. Süüdistatav selgitas ...“Siis ma mõtlesin, et ta on purjus, et tal on mingi deliirium, midagi taolist ma mõtlesin.“ Süüdistatav selgitab, et tema ise jäi sel ajal magama mõeldes, et las kannatanu liigub kuhu tahab. Hommikul ärgates oli kannatanu olnud endiselt selili asendis, 24 süüdistatav märkas, et rauast riidepuu, mis enne oli riiete raskuse all kõveraks paindunud oli puruks väänatud ning süüdistatav viskas selle minema saamata aru, kuidas A. nõnda tegi kuna tema magas öösel. Süüdistatava hinnangul oli see riidepuu kahe jala ja kahe toruga selliselt, et all oli kaks toru, millest üks oli kõveraks väänatud. Süüdistatav näitas kus kohas lamas kannatanu kui tema hommikul ärkas. Ta näitas nuku peal kuidas ta tõmbas kannatanu toa keskele poole, märgates, et rinnakorv kannatanul töötas ja süüdistatav arvas, et kannatanu magab. Süüdistatav istus ja jõi õlut ja kannatanu vedeles, süüdistatav vaatas teda kui mingi hetk jäi ka süüdistatav magama. Kui süüdistatav üles ärkas umbes poole tunni pärast oli kannatanu samas kohas ja asendis, pole roomanud kuhugi ning siis märkas süüdistatav et kannatanu rinnakorv ei liigu enam. Seejärel läks süüdistatava kannatanu juurde ja vaatas talle silma, silmalaud läksid vaikselt poolkinni kannatanul ning siis mõistis süüdistatav, et midagi on valesti ning kutsus kiirabi kes saabudes teatas, et kannatanu on surnud. Ütluste ja olustiku seostamise protokollis on fikseeritud ka süüdistatava selgitused selle kohta, et süüdistatavale ei meeldinud, et A. U. ennast ei pesnud, väljaheited pükstesse tegi ja puhtust ei hoidnud, samuti korteris olevad riidetäid mis tulid kannatanult. Süüdistatav selgitas, et A. U. oli nii must, et kui ta pea vastu seina toetas jäi tapeedile määrdunud jälg.

§ 293

lg 1 kohaselt lähtutakse süüdistatava ristküsitlemisel kohtus

§-s 289 sätestatust. Kohtueelses menetluses antud ütluste vastuolude avaldamisel ristküsitlusel tuleb lähtuda

§st 289 ka siis, kui need olid kirja pandud ütluste olustikuga seostamise protokollis. Kuivõrd kohtus antud ütlused olid osaliselt vastuolus ütluste ja olustiku seostamise protokollis sisalduvate ütlustega ja kohtus ristküsitlemise käigus ei taotletud ütluste olustikus sisalduvaid ütlusi arvestab kohus ristküsitluse tulemina ainult kohtus antud ütlusi ning tugineb kohtuotsuse tegemisel ka ütluste ja olustiku seostamise protokollis vaid ütlustele, mis kattusid nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus antud ütlustes. Lühidalt kokku võttes nõustub kohus prokuröri käsitlusega, et teo toimepanemise aega ja kohta tõendavad ennekõike surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt, häirekeskusesse tehtud kõne salvestise vaatlusprotokoll ning sündmuskoha vaatlusprotokoll. Kohtu hinnangul on eelavatud tõendite pinnalt tuvastatud, et Valbo Mugur lõi rusikaga pea piirkonda kannatanut A. U., vahetades tahtevastaselt kannatanu riideid ja lohistas kannatanut mööda põrandat eesmärgiga kannatanu ukse eest eemale tõmmata. Kohtu hinnangul on ekspertiisiaktis kannatanul tuvastatud vigastusest tulenevalt põhjendatud alus järeldada, et vägivald kannatanu suhtes on olnud ulatuslik. Ekspertiisiakti kohaselt on kannatanul tuvastatud vigastused saadud tömbi vägivalla toimel, täpsustades võimalikku tekkepõhjust - löökidest kõva tömbi esemega või korduvast kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu. Rusikalööki võib käsitleda kui kõva ja tömpi eset, kohus ei ole küll ekspert kuid sündmuskoha vaatlusprotokollis toodud fototabelilt nähtavate piltide pinnalt on põhjendatud alus arvata, et kannatanu silmade ümber olevad hematoomid ei saa olla tekkinud ühest rusikalöögist kuivõrd inimesel on kaks silma ning mõlema silma ümbrus oli sarnaselt sinine ning selleks ei pea olema ka ekspert, et järeldada, et taoline vigastus ei teki kukkumise tagajärjel mingi eseme vastu vaid pigem ikka löögist silmakoopa vahetusse lähedusse, mida süüdistatav möönis öeldes istungil, et ta lõi kannatanut paremale poole näkku. Ka ekspert on surnukeha välisvaatlusega tuvastanud sarnase verevalumi kannatanu vasakul silmal mis tõendab, et lööke pähe pidi olema vähemalt kaks. Ekspert sedastab ka ekspertiisiaktis, et arvestades vigastuste rohkust oli kannatanu kehaasend löökide osas tõenäoliselt ajas muutuv, see tähendab, et kõik vigastused ei ole tekitatud ühes kohas toas või asendis, kannatanu asend on olnud muutuv. Seega pidi süüdistatav lööma kannatanut mitmel korral ning on eluliselt usutav, et kannatanu oli löökide hetkel erinevas asendis. Seda järeldust kinnitab kohtu hinnangul ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, läbiotsimismäärus ja selle kohta koostatud protokoll koos fototabeliga. Läbiotsimise käigus on fikseeritud korteri erinevatest kohtadest ja korteris asuvatelt esemetelt ja Valbo Muguri riietelt ja jalatsitelt verekahtlast määrdumist, mis on fotografeeritud ja millelt võeti proovid. 25 Löömise kui fakti osas leiab kohus, et tegemist on asjaoluga, mida kohus süüdistatava ütlustest tõendina arvestab. Vaidlust ei ole asjaolu üle millal kannatanu viimati korterist väljas viibis, nähtuvalt kohtus räägitule ja esitatud materjalidele ei ole alust kahelda asjaolus, et kannatanu oli olnud nädal aega tubane ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et keegi teine oleks kannatanut ja süüdistatavat seal külastanud – on põhjendatud alus arvata, et nädala jooksul viibisid korteris vaid kannatanu ja süüdistatav ning kannatanul fikseeritud hulgalised kehavigastused sai tekitada kas kannatanu ise või süüdistatav. Ekspertiisiakti kohaselt on vigastused tekitatud maksimaalselt kuni 2 ööpäeva enne surma saabumist seega väited, et vigastused mille tagajärjel surm saabus tekkisid varem nagu kaitsja ja süüdistatav väitsid on välistatud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu endale ise sellised vigastused tekitas. Kohtu hinnangul ei välista ekspertiisiakt, et Valbo Mugur võis korduvalt kukkuda, põhjuseid kukkumiseks kohtu hinnangul oli – liigalkoholi tarbimine ning kannatanul esinenud koordinatsioonihäired. Kuid kohtu hinnangul võib kukkuda ka lohistamise käigus ja riiete tahtevastase vahetamise protsessis nõnda nagu süüdistusaktis süüdistus ette heidetakse. Ei saa tähelepanuta jätta, et kannatanu oli surma hetkel kaine – seega ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kannatanu kehaline koordinatsioon oli ilma alkoholijoobeta sedavõrd kehv, et ta kukkus iseseisvalt endale kõik ekspertiisiaktis tuvastatud ja nimetatud vigastused. Ka süüdistatav rääkis kohtuistungil, et A. U.´il olid probleemid koordinatsiooniga siis kui ta oli alkoholijoobes – seda peab kohus eluliselt usutavaks ja usaldusväärseks väiteks kuna ka kohtueelses menetluses väitus süüdistatav sama. Kohtu veendumust, et A. U. ei saanud kaine peaga kukkuda iseseisvalt korduvalt ja järjepidevalt ilma igasuguse muu füüsilise sekkumiseta süvendab asjaolu, et ekspertiisiaktis ei tuvastatud varasemalt tekitatud ja paranenud hulgi vigastusi, mis peaksid olema olemas kui inimene kogu aeg korduvalt kukub, samuti asjaolu, et senimaani oli kannatanu suutnud toimetada vastavalt oma harjumustele - käia linna peal ja alkoholi järel, saabunud elukohta mis asus teisel korrusel. Küll aga on eluliselt usutav olukord kui tahtevastaselt vahetab riideid keegi teine, et selle protsessi käigus võib end ära lüüa, süüdistatav nimetas riiete äravõtmist ka rebimiseks, mis kogumis asjaolusid arvestades, koos löögiga näkku, viitab otseselt vägivalla kasutamisele kannatanu suhtes. Kohus ei sea kahtluse alla väidet, et kannatul võis olla raske tõusta, kui ta oli alkoholijoobes kuid süüdistatava kohtus antud kirjeldusest oli kannatanu justkui liikumisvõimetu inimene kes siiski soovib liikuda, kukkudes seega igale poole. Muud kohtule esitatud tõendid taolisele liikumispuudele ei viita, seega ei ole kannatanu korduv kukkumine kuni surmani kuidagi eluliselt usutav. Kohtu hinnangul on süüdistatav valinud endale kaitsetaktika, mida on raske eluliselt usutavaks pidada. Väita, et inimene korduvalt kukub ise, igale poole, edaspidi ja tagurpidi selliselt, et valus on vaadata, tekitades endale sedavõrd suured vigastused mis ekspertiisiaktis loetletud on ning millistest vigastusest tulenevalt A. U. ka suri ei ole kohtu hinnangul siiski süüdistatava poolt kirjeldatud viisil võimalik ega kuidagi eluliselt usutav. Samuti on kohtule arusaamatu, kuidas heale sõbrale abi ei osutata kui ta tõe poolest kukub või toas olevaid esemeid vastavalt ei pane, et kannatanu ei saaks end vigastada. Madrats, millel kannatanu lebas on üsna lühike, ekspertiisiaktist nähtub, et kannatanu oli 183 cm pikkune, sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevalt fototabelilt on tuvastatav, et madrats oli kokku murtud ning toa suurust arvestades ei pruukinud madrats sinna täies pikkuses äragi mahtuda, nagu ka kannatanu ise. Kummastav on ka asjaolu, et sõbral vägivaldselt riideid vahetatakse ja ta alasti põrandale teadvuseta lebama jäetakse. Süüdistatav selgitas kohtus, et ta sikutas/lohistas kannatanut. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit mis kinnitaks süüdistatava versiooni, et kannatanu pea oli lohistamise hetkel maas ega puutunud lohistamise käigus millegi muu tömbi eseme vastu. Süüdistatav ei suutnud usutavalt ja loogiliselt selles osas tekkinud vastuolu selgitada või põhjendada. Kohus arvestab süüdistatava ütlustest osa, mis kattub kohtueelses menetluses antud ütlustega – ta lohistas kannatanut. Ekspertiisiaktis on välisvaatluse käigus tuvastatud, et kannatanu kehal oli rohkelt kriimustusi ja marrastusi – see viitab lohistamise jälgedele. Kuid kohtu hinnangul on süüdistatava poolt kohtus öeldu, et kannatanu keha 26 ei tõusnud eluliselt mitteusutav ning seda osa kohus ütlustest ei arvesta, kohus põhjendab seda järgmiselt. Kogumina tõendeid analüüsides ei saa kohtu hinnangul välistada, et kannatanu pea kukkus lohistamise käigus korduvalt põrandale. On üldtuntud teada asjaolu, et inimese pea on õrn, kaalub kehaga võrreldes proportsionaalselt palju ning lohistada kitsastes oludes (nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja läbiotsimise protokollist) 183 cm pikkust meesterahvast (nähtub ekspertiisiaktist) käest sikutades ei saa tõsikindlalt väita, et pea on terve aja kindlalt põrandal, samuti, et pea ei puutunud lohistamise käigus ümbritsevate esemete vastu. Kohtu hinnangul ei ole füüsiliselt kannatanu pikkust teadvuseta meest sellistes tingimustes toas nagu oli sündmuskohal võimalik käest sikutades ilma pead ja keha tõstmata ümber keerata selliselt, et kannatanu ei puutuks vastu kõrvalisi esemeid või põrandat. Seega on eluliselt usutav, et lohistamise käigus puutus kannatanu pea vastu põrandat või muid toas olevaid kõvasid esemeid tekitades vigastusi juurde. Kohus avas Valbo Muguri kohtus antud ütlused ning prokuröri poolt esitatud vastuolud koos süüdistatava põhjendustega ning kokkuvõttes jõuab järeldusele, et Valbo Muguri ütlused on vastuolulised vägivalla intensiivsuse osas, kuid see, et ta lõi ja lohistas kannatanut, on tõendatud ja kokkulangev eelpool analüüsitud tõenditega ja need on konkreetsed asjaolud, mis võimaldavad süüdistatava ütlusi tõendina osaliselt arvestada. Löögi intensiivsuse osas märgib kohus, et süüdistatava poolt sooritatud löögid näkku pidid olema siiski piisavalt tugevad kuivõrd süüdistatav väitis istungil selle ühe löögi osas mida ta tunnistas, et peale lööki rahunes kannatanu ega hakanud süüdistatavale enam vastu. Mis puudutab kõiki teisi kannatanu A. U.´il tuvastatud vigastusi, mida ekspert ei nimetanud eluohtlikuks vaid vigastusteks, mis kestavad rohkem kui neli nädalat kuid mitte üle nelja kuu – ekspertiisiaktis loetletud roiete murrud ning pindmised vigastused kehal ja jäsemetel, leiab kohus, et ka need vigastused pidi kannatanu kuidagi saama ning kogumina tõendeid analüüsides on põhjendatud alus arvata, et need vigastused on tekkinud kas löökidest keha piirkonda või lohistamise käigus tugevast kukkumisest kõva pinna vastu kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et kannatanu kukkudes murdis oma roideid neljast erinevast kohast. Lohistamine on tuvastatud, samuti asjaolu, et toas oli vähe ruumi kannatanu liigutamiseks ühest kohast teise. Hinnates kõiki eelloetletud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt on tuvastatud, et Valbo Mugur kahjustas A. U.´i tervist lüües kannatanut korduvalt pea piirkonda tahtevastaselt kannatanu riideid seljast võttes ning alasti mööda põrandat lohistades. On tuvastatud, et vägivald kannatanu suhtes on olnud intensiivne ning vigastused on põhjustanud ohu inimese elule. Kõnega häirekeskusesse on tuvastatud, et A. U. oli kaotanud teadvuse, süüdistatav on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus sedastanud, et kannatanu lamas põrandal teadvusetuna vähemalt pool tundi. Arvestades kõiki asjaolusid kogumina oleks pidanud süüdistatav aru saama, et tegemist on eluohtliku olukorraga. Häirekeskuse kõnesalvestisest nähtub ka, et kannatanu tõmbles pool tundi tagasi enne häirekeskusesse helistamist. Ainuüksi teadvuse kaotusega vigastatud inimest saab pidada elule ohtlikuks situatsiooniks ning kui teadvuse kaotanud inimene lisaks kuidagi tõmbleb ei saa olla kahtlust, et tegemist on olnud kohest arstiabi vajava situatsiooniga. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde lisatud fototabeliga on tuvastatud, et A. U.´il olid nähtavad kehavigastused pea piirkonnas, politsei ja kiirabi sündmuskohale jõudes oli kannatanu suust ning kulmupiirkonnast näha hüübinud verd, nägu oli moondunud ulatuslikult hematoomidega. Eeltoodut kogumina analüüsides on kohus veendunud, et süüdistatav pidi juba teadvusetut kannatanut lohistades aru saama, et kannatanu on eluohtlikus seisundis kuid selle asemel, et abi kutsuda jäi enda sõnade kohaselt tukkuma ja helistas häirekeskusele alles hiljem, olukorras kus kannatanu oli juba surnud. Kannatanu A. U.´il esinesid eluohtlikud tervisekahjustused, mis on põhjustatud Valbo Mugur´i poolse vägivallaga ja teo toimepanemise tagajärg oli A. U.´i surm. 27 Kohus leiab, et süüdistatavale ette heidetavates episoodides on tegemist selliste kuritegudega, mille toimepanemise viis on sarnane. Kaudse kuid iseseisva tõendina käsitleb kohus kriminaalasja materjalide hulgas esitatud 11.11.2014 koostatud kohtuotsust 1-14-4527 Valbo Muguri kohta kuivõrd Valbo Muguri teo toimepanemise viis A. U.´i osas on äärmiselt sarnane toimepandud teoga 2013 aasta detsembris, mille eest mõisteti Valbo Mugur süüdi KarS § 113 - § 25 lg 2 järgi. Ka viidatud otsuses oli süüdistatava poolt tekitatud kehavigastused tekitatud sarnaselt nagu A. U.’ile, intensiivse löömise ja lohistamise teel kuid süüdistatava verisoon oli sarnane käesoleva kriminaalasjas esitatud versiooniga - kannutanuga läbisaamine oli väga hea, kannatanu ise kukkus erinevatesse kohtadesse alkoholijoobe tõttu, nähtavaid vigastusi süüdistatav kannatanul kusagil ei näinud ning kuna kannatu ise jalgu ala ei võtnud hakkas süüdistatav kannatanut lohistama ja selle käigus jala ja ninaotsaga pea piirkonda nügima ja togima, et koos kannatanuga koju minna. Valbo Mugur mõtles kiirabi kutsuda aga arvas, et kannatanu saab ikkagi hakkama, pidades enda suureks veaks enda otsust kannatanu koju vedada. Kohus nõustub siinkohal prokuröri poolt tehtud järeldusega, et Valbo Muguri harjumuspäraseks käitumiseks probleemide ja ebameeldivate olukordade lahendamisel on vägivald. Valbo Muguri vägivaldsust ning seejuures intensiivset vägivalla kasutamist kinnitab ka asjaolu, et teda süüdistatakse lisaks A. U.´i surma põhjustamises ka avaliku korra raskes rikkumises, mis on samuti toime pandud vägivallaga. Käesoleva kriminaalasja materjalid on ühendatud kriminaalasjaga 20231602459, millise kriminaalasja raames ei eita Valbo Mugur KarS § 263 lg 1 p 1 esitatud süüdistuse kriminaalasja materjalides, et ärritub kergesti. Ta ei näinud midagi sest ta silme eest oli must, ta ei mäleta täpselt asjaolusid kuna ta oli ärritunud (toim lk 232). Hinnates süüdistatava käitumist erinevates kuriteoepisoodides on põhjendatud alus järeldada, et reageerimine vägivallaga on modus operandiks kuivõrd on märgata kuritegude toimepanemise sarnast mustrit ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-8-10 p-s 11-12 leidnud, et kuritegude uurimise praktikas on kinnitust leidnud, et nagu inimesed üldisemalt, tavatsevad ka kurjategijad sarnastes olukordades toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms. Sageli on nimelt erinevate kuritegude toimepanemise viis (nn modus operandi) niisuguseks kaudsete tõendite pinnalt süsteemiloovaks faktoriks, mis võimaldab lõppkokkuvõttes tõsikindlalt järeldada, et mitmed erinevad kuriteod on toime pannud sama isik. /…/ Modus operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta kajastavates erinevates tunnustes. Modus operandi usaldusväärust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Seega saab väita, et Valbo Muguri poolt vaidlusaluse episoodi puhul süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 7 järgi on tuvastatud kuritegude toimepanemise sarnasus, mis tõendab modus operandi usaldusväärsust. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendite pinnalt on tuvastatud et Valbo Mugur on isikuks, kes ajavahemikul 14.06.2020 kuni 16.06.2020 täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 14.41 Xxxx asuvas korteris lõi tahtlikult A. U.´i näkku, vahetas tal kannatanul riideid kasutades selleks füüsilist jõudu ning lohistas alasti A. U.´i toa põrandal ühest kohast teise, põhjustades oma tegevusega vigastused, mis olid A. U.´ile eluohtlikud. Kohtu hinnangul on KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 objektiivne koosseis täidetud, tervisekahjustuse tekitamise ja tagajärje vahel on põhjuslik seos – kui Valbo Mugur ei oleks A. U.´it löönud ega lohistanud, tahtevastaselt riideid vahetanud ei oleks sedavõrd eluohtlikud vigastused kannatanule tekkinud ning kannatanu ei oleks selle teo tagajärjel oma elu kaotanud. 28 Kohtu hinnangul on tõendatud, et A. U.´ile tekitatud tervisekahjustuste näol on tegemist eluohtlike tervisekahjustustega. Riigikohus on kõvakelmealuse verevalumi või peaajupõrutuse põhjustanud peatrauma (RKKK 3-1-1-68-12 p 3), samuti massiise pea, kaela, üla- ja alajäsemete tömpi traumat (RKKK 3-1—30-12 p 24) lugenud eluohtlikus vigastuseks. A. U.´i surmapõhjuseks oli pea kinnine tömp trauma peaaju kelmetealuste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, mis on saadud tömbi vägivalla toimel löökidest kõva tömbi esemega või korduvast kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu kuni 2 ööpäeva enne surma saabumist. Subjektiivne koosseis Isikule saab KarS § 118 lg 1 p 1 ja 7 järgi kvalifitseeritavat tegu ette üksnes siis, kui süüdlase tahtlus oli tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikooseisule (KarS § 121 lg 1) vastav tagajärg. Hinnates eelpool välja toodud tõendites sisalduvat teavet kogumis asub kohus seisukohale, et Valbo Mugur oli temale süüdistuses etteheidetud ajal ja kohas kannatanuga, on tõendatud, et kannatanu ja süüdistatava vahel olid erimeelsused seoses kannatanu enesehügieeniga, mis süüdistatavat ärritas ning mille peale süüdistatav reageeris vägivallaga. Kohus on seisukohal, et Valbo Mugur lõi kannatanut eesmärgiga võtta ära kannatanu seljas olnud määrdunud riided. Kuna kannatanu ei soovinud seda teha kasutas süüdistatav riiete äravõtmiseks vägivalda, lüües kannatanut rusikaga pea piirkonda. Kohtu hinnangul pani Valbo Mugur löömise toime kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest pidi süüdistatav aru saama, et kui sõnade peale kannatanu oma riideid ise ära ei võta ja otsustades, et tal tuleb need riided ise ära võtta, samal ajal teades, et kannatanule see ei meeldi kuna viimane oli avaldanud oma arvamust, et teda ebahügieeniline olukord ei häiri. Seega läks süüdistatav ise füüsiliselt riideid seljast võtma, mida tehes pidi ta aru saama, et kui ta kasutab vägivalda paneb ta toime kuriteo. Süüdistatava ütlustest tulenevalt jäi kannatanu peale lööki näkku rahulikuks, seega saavutas süüdistatav oma eesmärgi ja ta sai riided kannatanu seljast ära võtta. Kuid siin on kohtu hinnangul oluliseks asjaoluks, et ekspertiisiaktis nimetatud vigastused peapiirkonnas annavad põhjendatud aluse arvata, et lööke pidi olema aga rohkem kui üks, mida kohus ka objektiivses koosseisus analüüsis. Kohus jõuab järeldusele, et süüdistatav pidi lööma kannatanut korduvalt kuivõrd muul moel ei olnuks võimalik taolistel vigastustel kannatul tekkida. Kohus jõuab objektiivse koosseisu analüüsis ka järeldusele, et surma põhjustanud vigastusi ei saanud kannatanu endale ise põhjustada. Kohus leiab, et Valbo Mugur lõi kannatanut korduvalt tahtlusega tekitada kannatanule tervisekahjustus. Arvestades kannatanu seisundit pidi Valbo Mugur võimalikuks pidama ja möönma, et tema poolt kannatanu tervisekahjustuse tekitamiseks tehtud löökide tagajärjel võib saabuda tõsine tervisekahjustus. Süüdistatav oleks pidanud ainuüksi kannatanu väliseid vigastusi nähes aru saadama kui tugevad löögid ta oli teinud, kuivõrd kannatanu näos on fikseeritud löögijäljed. Ka teadvuseta kannatanu lohistamist peab kohus tegevuseks, mis on toime pandud kavatsetult. Nähes, et kannatanu ei reageeri kõnele, küsimustele ning füüsiliste väliste vigastuste rohkust arvestades kannatanu pea piirkonnas pidanuks süüdistatav mõistma, et lohistamine taolistes kitsastes oludes võib tekitada vigastusi juurde. Nii nagu objektiivses koosseis kohus märkis, oli süüdistatav 183 cm pikk meesterahvas, kannatanu lohistamisel ühest kohast teise tõenäoliselt tekitas kehavigastusi kannatanule juurde. Kannatanu seisundit arvestades oleks pidanud süüdistav reageerima ning koheselt häirekeskusesse helistama mitte magama heitma. Sel hetkel kui süüdistatav nägi kannatanu hingamist või häirekeskuse salvestise kohaselt tõmblemist pidi süüdistatav aru saama, et kannatanul on eluohtlik seisund kuid otsustas lohistada teda veel teise 29 kohta, et kannatanu ette ei jääks. Kohtu hinnangul oli süüdistatav tagajärje osas ükskõikne ning kohtu hinnangul ulatub tahtlus tekitada tervisekahjustus eluohtliku seisundi põhjustamiseni millest omakorda saabus kannatanu surm, mida süüdistatav ette ei osanud näha. Ekspertiisiaktis tuvastatud vigastuse iseloom ning rohkus kinnitab asjaolu, et kannatanut oli löödud korduvalt. On tuvastatud, et Valbo Mugur lõi kannatanut pea ja ilmselt ka keha piirkonda korduvalt kuivõrd kannatanu ei saanud taolisi vigastusi endale ise kukkudes tekitada ning taolise kaitseversiooni osas on kohus oma seisukoha käesolevas otsuses eelnevalt kirjeldanud. Pea on vigastustele väga vastuvõtlik ja õrn piirkond, mistõttu korduvate löökide tegemisel pähe peab inimene möönma ka selliste vigastuste tekkimist, mis võivad viia raskete tagajärgedeni. Kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolud ei anna alust arvata, et Valbo Mugur poleks ette kujutanud seost tema teo ja tagajärje vahel. Riigikohtu poolt lahendi 3-1-1-28-01 p-s 6 väljendatud seisukoha kohaselt peab isik üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost. Kohus nõustub prokuröriga, et see kriteerium on käesoleval juhul täidetud. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et süüdistatav lõi korduvalt kannatanut pähe, võttis sunniviisiliselt seljast kannatanu riided ja lohistas kannatanut, millise tegevuse käigus ei ole välistatud A. U.´ile lisavigastuste põhjustamine. Taolise tegevuse tagajärjel peab teo toimepanija möönma tervisekahjustuse saabumise võimalikkust, s.h ka sellise tervisekahjustuse saabumise tõenäosust, mis võib viia surmani. Ei saa märkimata jätta asjaolu, et ka varasemalt on süüdistatav väga sarnasel viisil teo toime pannud mistõttu pidi süüdistatav teadma ka millised tagajärjed võivad taolisel käitumisel olla. Vaatamata sellele, et tervisekahjustus on tekitatud kavatsetult, on kohus objektiivsetest tõenditest tulenevalt seisukohal, et surma saabumist ei saa Valbo Mugurile tahtliku tagajärjena omistada. Kohtu hinnangul on Valbo Mugur toime pannud raske tervisekahjutuse tekitamise, kui sellega põhjustati inimese surm hooletuse vormis. Kohtu hinnangul on Valbo Mugur oma teoga põhjustanud tervisekahjustused mis objektiivselt on eluohtlikud kuid mille eluohtlikkust ta ise võimalikuks ei pidanud, kuid oleks pidanud pidama. Kokkuvõttes leiab kohus, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused on tekitatud kavatsetult kuid tagajärjena surm on põhjustatud kergemeelsusest. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Eluohtliku seisundi puhul mis A. U.´ile Valbo Muguri poolt põhjustatud tervisekahjustuste näol tekitati pidi Valbo Mugur võimalikuks pidama, et kannatanu võib surra. Samas viitavad tõendid, et Valbo Mugur´il võis esineda lootus tagajärje saabumist vältida. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1142-05 märkinud, et teo laad ja isiku elukogemus on nendeks kriteeriumiteks, millele tuginedes on võimalik hinnata, kas esines tõsikindel lootus tagajärje mittesaabumisele ehk tagajärje põhjustamisele ettevaatamatusest. Tegu pandi toime ajavahemikul 14.06.2020 kuni 16.06.2020 ehk küllaltki pika ajavahemiku jooksul. Ekspertiisiaktist tulenevalt on kannatanule tekitatud vigastused 2 päeva jooksul enne surma saabumist. On eluliselt usutav, et koheselt ei osanud süüdistatav märgata eluohtliku seisundit, peaaju tursumine võtab aega. Seega nõustub kohus prokuröriga, et Valbo Mugur´i tegu on toime pandud ajavahemiku jooksul mitme üksteisele järgnenud vägivallaaktina, mis on tuvastatud ka objektiivse koosseisu analüüsis. Analüüsides teo toimepanemise viisi, kinnitab teo laad, et Valbo Mugur pidi küll ette nägema, et selline tagajärg võib saabuda, kuid ta lootis seda vältida ehk ta ei soovinud kannatanu surma. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei viita, et tegemist võinuks olla mõne muu süüteoga kuivõrd objektiivselt avaldunud teo pilt näitab küll Valbo Mugur´i hoolimatut suhtumist tagajärge, kuid mitte tahtlust A. U.´i tappa. Küll aga oleks Valbo Mugur´il o