Obsah (7)

§ 31§ 115§ 114§ 119§ 97§ 118§ 33

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-20-1224 Otsuse kuupäev 2. juuli 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Urmas Tenno kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.04.20

) § 31 lg 1 alusel võivad sellest seadusest ja maksuseadustest tuleneda järgmised rahalised nõuded ja kohustused: - p 1: maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus); - p 3: isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse (tagastusnõue); - p 5: maksukohustuslase kohustus tasuda intress (kõrvalkohustus).

§ 31

lg 2 kohaselt tekivad eeltoodud nõuded ja kohustused seadusega sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti. 12.

§ 115

lg 1 alusel tuleb maksukohustuslasel arvestada ja tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.

§ 115

lg 3 ja 4 kohaselt esitab maksuhaldur intressinõude, kui maksukohustuslane ei ole intressi tasunud, ning intressinõude võib esitada tagastusnõude täitmise otsuses. Eeltoodud sätetest tuleneb, et eristada tuleb intressivõlga (

§ 115

lg 1, § 32 p 4) ja intressinõuet (

§ 115lg 3).

Intressivõlg tekib seaduse alusel, kui maksusummat ei ole tähtaegselt tasutud, kuid ei ole ilma intressinõude esitamiseta sissenõutav. Intressivõlg saab 3 lõppeda

§ 31lg 3 toodud alustel, s.t tasumise, kustutamise või aegumisega.

Intressinõue on intressivõla kohta koostatud haldusakt, mis on sundtäidetav ning mida kohus saab tühistada.

1. Otsuse punktis 12 toodut arvestades ei nõustu kohus kaebajaga, et kohtuasjas 3-16-1874 lahendati kaebajalt intressi nõudmise küsimus lõplikult. Kohus tühistas esimese intressinõude, kuid ei kohustanud vastustajat kustutama kaebaja intressivõlga ja ei keelanud intressinõude esitamist. Ka vastustaja ei ole teinud otsust intressivõla kustutamise kohta. Pooled ei ole välja toonud, et intressi arvestamine või intressinõude esitamine oleks aegunud. Vastustajale jäi võimalus esitada uus intressinõue. Õige on aga see, et Riigikohtu 08.08.2019.a otsus kohtuasjas 3-16-1874 (dtl 91-94, edaspidi 08.08.2019.a otsus) sisaldab juhiseid vastustajale, mida asja uue otsustamise ehk kaebajale uue intressinõude esitamise korral arvestada. Kohtupraktika põhjal võib jõustunud kohtulahend tuua kaasa haldusorgani kaalutlusõiguse kitsenemise. Riigikohus on selgitanud, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. See säte ei piira kohtuotsuse kohustuslikkust üksnes otsuse resolutsiooniga. Kui kohus teeb haldusorganile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks, on haldusorganile kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad õiguslikud seisukohad ja suunised, mis on ära toodud kohtuotsuse põhjendustes. Need on hõlmatud kaebuse alusega HKMS § 177 lg 1 mõttes. Olukorras, kus kõrgema astme kohtu seisukohad on kohustuslikud asja uuesti läbi vaatavale kohtule (HKMS § 233 lg 1), ei näe kolleegium põhjust, miks peaks haldusorganil olema lubatud kohtu seisukohti asja uuel läbivaatamisel ignoreerida. Vastasel juhul võiks haldusorgan korduvalt teha samu kaalumisvigu. See tooks kaasa juba lahendatud vaidluste kordumise ning võiks lõppkokkuvõttes viia põhiseaduse § 15 lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 rikkumiseni (Riigikohtu lahend 33-1-14-15 p 27).
2. Riigikohus esitas 08.08.2019.a otsuses kokkuvõtlikult järgmised seisukohad: - vara arestimisega tagati sisuliselt, et riik saaks tasumisele kuuluva maksusumma kätte. Vara arestimisel ei saanud lugeda maksukohustust täidetuks, kuid kui vara on arestitud sisuliselt selleks, et tagada maksukohustuse täitmine, siis ei saa maksuintress enam täies mahus oma eesmärke täita. Lisaks arestitud varale eraldi maksukohustuse täitmine oleks vähemalt ajutiselt kaasa toonud majandusliku topeltmaksustamise. Seetõttu on niisuguses olukorras

§ 114

lõike 3 kohaldamisel maksuhalduri kaalutlusruum oluliselt vähenenud (otsuse p 12); - asjas ei esinenud ühtegi sel ajal kehtinud

§ 119

sätestatud intressi mittearvestamise alust (otsuse p 14); - kaebaja esitas 21.07.2016 MTA-le avalduse, mida MTA-l tuli lahendada kui taotlust intressivõla kustutamiseks (otsuse p 14); - kuna taotlus esitati enne intressinõude tegemist, siis tuli taotlusega enne intressinõude esitamist arvestada. Taotluse lahendamata jätmine tingis olukorras, kus maksuhalduri kaalutlusruum oli oluliselt vähenenud, ebaõiglases suuruses intressinõude tegemise (otsuse p 15). 15. Kohtu hinnangul tuleb vaidlustatud otsus tühistada, kuna vastustaja ei ole selle tegemisel järginud 08.08.2019.a otsuses sisalduvaid seisukohti ja suuniseid. Vaidlustatud otsus on vastuolus HKMS § 177 lõikes 1 sätestatud kohustusega ning vastustaja ei ole kaalutlusõigust kohaselt teostanud. 4 Pooltele siduva kohtuotsusega on kindlaks tehtud, et kaebaja esitas 21.07.2016 intressivõla kustutamise taotluse ning see tuli lahendada enne intressinõude esitamist. Vaidlustatud otsus on tehtud olukorras, kus kehtiv otsus intressivõla kustutamise taotluse osas puudus (vt otsuse punkti 4). Vastustajat ei vabastanud kaebaja taotluse lahendamise kohustusest asjaolu, et intressivõla kustutamist on maksuhalduril õigus kaaluda ka omal algatusel. 08.08.2019.a otsuses on selgelt öeldud, et esimene intressinõue esitati ebaõiglases suuruses. Vaidlustatud otsuses sisalduv teine intressinõue on esitatud täpselt samas suuruses. Deklaratsioonide andmed, intressi arvestamise perioodid ja summad on samad, mis esimeses intressinõudes. Erinevus kogusummas tuleneb üksnes sellest, et

§ 97

alates 01.01.2020.a kehtiva redaktsiooni alusel ümardatakse intressisumma euro täpsusega. Intressivõla kustutamisel võib reeglina tõesti tähendust omada see, miks jäi maksukohustus tähtaegselt täitmata. Kuid praeguses asjas oli 08.08.2019.a otsuse tegemisel teada, et kaebaja sooritas kuriteo. Seda on otsuse tegemisel arvestatud ning sellele vaatamata leidis kohus, et intressinõude suurus oli ebaõiglane. Seega ei ole asjas kohased põhjendused, et kaebaja oleks saanud intressi tekkimist õiguspärase käitumisega vältida. Tähtsust omab pigem see, et kaebajal puudus pärast vara arestimist olenemata deklaratsioonide esitamise ajast võimalus maksukohustust varem tasuda, kuna arestitud vara vabanes kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisel. 16.

§ 114

lg 3 kohaselt võib maksuhaldur kustutada maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Kohus märkis eespool, et puudub otsus kaebaja intressivõla kustutamise taotluse lahendamise kohta. Samas möönis vastustaja, et intressivõla kustutamist oleks tal tulnud intressinõude esitamisel kaaluda ka omal algatusel. Vaidlustatud otsus ei sisalda sellekohaseid põhjendusi ja ei viita nende olemasolule eraldi dokumendis. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et põhjendustena intressivõla kustutamata jätmisele tuleb käsitleda tema kirja kaebajale 21.11.2019 nr 13-21/00442-3 (dtl 59-64). Kohus peab usutavaks, et vastustaja lähtus nendest põhjendustest vaidlustatud otsuse tegemisel.

1. 21.11.2019.a kirjas esitatud põhjendused ei ühildu mingil moel 08.08.2019.a otsuse põhjendustega. Kirjas on viidatud mitmetele kohtulahenditele, kuid praktiliselt mitte kordagi 08.08.2019.a otsusele. Jääb lausa mulje, et kiri pärineb maksumenetlusest, millel ei ole mingit puutumust kohtuasjaga 3-16-
2. Lühidalt seisnevad kirjas toodud vastustaja põhjendused selles, et intressi tekkimise põhjustas kaebaja ise, maksude õigel ajal deklareerimise ja tasumisega oleks kaebaja saanud intressi tekkimise ära hoida ja intressivõlga ei saa kustutada üksnes põhjusel, et kaebaja tahtlik maksukohustuste kohasest ja õigeaegsest täitmisest kõrvale hoidumine päädis kriminaalmenetlusega, mille käigus konfiskeeriti tema vara. See on otseses vastuolus 08.08.2019.a otsusega, kus on vastupidi öeldud, et kui kaebaja vara oli kriminaalasjas arestitud ja põhivõla tasumine riigile tagatud, siis on täies mahus intressi nõudmine kaebajalt ebaõiglane. Vastustaja viitas ka sellele, et varem ei ole sarnases olukorras intressi kustutatud. See võib olla õige, kuid õigus ja kohtupraktika on pidevas muutumises ja arengus. Isegi kui poolte vahelises vaidluses tehtud kohtuotsus on vastuolus muu kohtupraktikaga, tuleb pooltel siiski nende suhtes siduvat kohtuotsust täita. 5
3. Vaidlustatud otsus sisaldas endas kaht elementi - tagastusnõude täitmisest keeldumist ja intressinõude esitamist. Need on omavahel seotud, kuna enammakse tagastamata jätmise põhjuseks oli intressinõude esitamine ja enammakse tasaarvestamine sellega. Seda arvestades on vaidlustatud otsus punktis 15-17 toodud põhjendustel tervikuna õigusvastane ja kohus tühistab selle. Vaideotsusele ei ole kaebaja mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse lõppjäreldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kui kohus tühistas vaidlustatud otsuse, siis rahuldab kohus ka vaideotsuse tühistamise nõude.
4. Kaebaja palus kohustada vastustajat esitama intressiarvestus kuni kaebaja vara arestimiseni ja tagastama kaebajale arestitud raha ülejääk pärast maksusumma ja kuni 14.12.2011 arvestatud intressi tasumist. Kaebaja sõnastas eeltoodu kahe eraldi nõudena, kuid kohtu hinnangul on tegemist ühtse nõudega – kaebaja nõustub sellega, et intressi nõudmine temalt on põhjendatud kuni vara arestimiseni ning soovib selle summa kindlaksmääramist ja üle jääva rahasumma tagastamist.
5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 4 ja 5 sätestavad, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Kohus võib teha ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. HKMS § 41 lg 3 ütleb, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. See tähendab, et nii definitiivse ettekirjutuse kui ka asja uueks otsustamiseks kohustamise korral on tegemist kaebuse rahuldamisega. Riigikohus on selgitanud, et kohtu tehtav definitiivne ettekirjutus on halduse kaalutlusõiguse korral erandlik meede ning selle tegemisel peab kohus olema veendunud, et ette kirjutatud lahendus on konkreetseid asjaolusid arvesse võttes nii haldusorgani, menetlusosaliste kui ka võimalike kolmandate isikute jaoks ainuvõimalik. Varasem jõustunud kohtulahend võib olla erandlikuks asjaoluks, mis koosmõjus muude arvesse võetavate asjaoludega võib tingida haldusorgani kaalutlusõiguse redutseerumise nullini (Riigikohtu lahend 3-3-1-14-15 p 26-27).
6. Kohtu hinnangul esinevad praeguses vaidluses eeldused teha vastustajale definitiivne ettekirjutus. 08.08.2019.a otsuses on öeldud, et vastustaja kaalumisruum kaebajalt intressi nõudmise osas on oluliselt vähenenud. Kohtu hinnangul on see pärast eelnimetatud kohtuotsust veelgi ahenenud. Kohus näitas eespool, et vastustaja tegi vaidlustatud otsuse, jättes täielikult arvestamata 08.08.2019.a kohtuotsuses antud siduvad juhised. Haldusmenetlus on pärast 08.08.2019.a otsust olnud väga konarlik. Põhjendatud ei ole veel ühe ehk kolmanda intressinõude koostamine kaebajale. Vastustaja kaalumisruumi ahendab ka see, et menetlus on kestnud kaua. Tasumisele kuuluva intressi kindlaksmääramise ja sissenõudmise menetlus kestab alates aastast 2016 ehk ligikaudu viis aastat. Ka 08.08.2019.a kohtuotsuse tegemisest möödub peagi kaks aastat. Intressi arvestamise ja intressinõude esitamise aegumistähtaeg on lühike - üks aasta maksusumma tasumise päevast (

§ 118lg 1 ja 3).

Praeguses asjas ei ole aegumistähtaeg kohtuvaidluste 6 tõttu veel möödunud, kuid seda, et seadusest tulenev aegumistähtaeg on lühike, saab arvestada menetluse kestuse mõistlikkuse hindamisel. Kokkuvõttes on vaidlus kaebajalt intressi tasumise nõudmise üle kohtu hinnangul jõudnud seisu, kus ainsaks õiguspäraseks lahenduseks saab olla intressi nõudmine kuni vara arestimiseni ning loobumine intressi sissenõudmisest ülejäänud osas.

1. Kohtuasja materjalide hulgas on olemas dokument, mis sisaldab arvestust intressi kohta kuni 14.12.2011 (dtl 48-49), selle summa suurus on 11 143,43 eurot. Kohtul on võimalik kindlaks määrata, et kaebajal tuleb tasuda intressi eeltoodud summas ja kaebajale tuleb tagastada maksukohustuse täitmisest ja intressi tasumisest üle jääv summa. Kohtuasja materjalide põhjal on üle jääva summa suurus 1 391,12 eurot (arestitud summa 85 341,08 miinus maksukohustus 72 806,53 miinus intress 11 143,43).
2. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil, et pärast maksukohustuse täitmist üle jäänud summana on kohtuasjas nimetatud erinevad summasid. Kui kriminaalmenetluses arestiti rahasumma 85 341,08 eurot ja maksukohustus oli 72 806,53 eurot, siis peaks ettemaksukontol alles olema 12 534,55 eurot. Kuid esimeses intressinõudes nimetas vastustaja ettemaksukontol oleva summana 10 993,78 eurot ja kaebaja tagastustaotluses oli summa suuruseks 11 181,34 eurot. Pooled ei osanud istungil selgitada, milles on erinevuse põhjus. Praeguses asjas ei ole küsimuseks mitte üksnes enammakse tagastamine (

§ 33lg 1), vaid kriminaalasjas 1-16-3814 tehtud kohtuotsuse täitmine.

Selle kohtuotsuse resolutsioonis on öeldud, et arestitud rahasumma kantakse MTA ettemaksukontole

1. ja
2. aasta parandusdeklaratsioonide esitamisega tekkiva maksukohustuse ja sellelt tasumisele kuuluva intressikohustuse katteks ning kui sellest jääb vahendeid üle, kuuluvad need kaebajale tagastamisele. Seega ei olnud tegemist tavapärase ettemaksukontol oleva summaga, mille arvel sai täita kaebaja muid maksukohustusi. Kaebajal on võimalus välja uurida, milleks on ettemaksukontol olnud raha kasutatud. Kui selle arvel on kaebaja soovil või nõusolekul täidetud kaebaja muid maksukohustusi, siis saab kaebaja esitada vastustajale kinnituse, et ta nõustub otsuse resolutsioonis toodust väiksema summa tagastamisega. Menetluskulud. Selgitused
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
4. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 104-108, 119-122), mille järgi on kaebaja menetluskuludeks riigilõiv ja esindaja kulud. Kaebaja on kasutanud õigusabi järgmiselt: - toimingud vastustaja poolt 23.08.2019 uuesti avatud haldusmenetluses, kokku 5 tundi, summa 600 eurot, lisandub käibemaks 120 eurot, kokku 720 eurot; - vaidlustatud otsusega tutvumine, vaide koostamine, vaideotsusega tutvumine, kaebuse koostamine, suhtlus kliendiga, kokku 5 tundi, summa 650 eurot, lisandub käibemaks 130 eurot, kokku 780 eurot; - kohtuistungi ettevalmistamine, sellel osalemine, nõupidamised kaebajaga ja läbirääkimised vastustajaga, kokku 3,5 tundi, summa 455 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 546 eurot. 7 Kaebajale osutatud õigusabi tunnitasu on 130 eurot (lisandub käibemaks). Kaebaja taotluste (dtl 104-105, 119-120) põhjal soovib kaebaja menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
5. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja menetluskulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud (HKMS § 109 lg 6). Välja kujunenud kohtupraktika põhjal saab kohus välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-10-16 p 16.1). Esindaja kuludest saab kohtumenetlusega seotuks pidada vaidlustatud otsusega tutvumist ning kaebuse koostamist ja sellele järgnevaid toiminguid. Kohus peab seda arvestades vajalikuks ja põhjendatuks õigusabi 6,5 tunni ulatuses ehk kulusid summas 845 eurot, millele lisandub käibemaks 169 eurot, kokku 1014 eurot. Kaebaja on tasutud riigilõivu suuruseks märkinud 15 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist ilmse veaga, kuna tegelikult tasus kaebaja riigilõivu 750 eurot (dtl 17, 21). Kohus võtab arvesse tasutud riigilõivu tegeliku suuruse. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1764 eurot.
6. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 8