KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1218

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 4 ei ole menetlusabi puudutavas osas edasi kaevatav (

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 04.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista ettevõttelt Google välja kahjuhüvitis seoses tema kohta andmete kogumisega, keelata ettevõttel salaja andmete kogumine ja seadistuste peitmine ning kohustada ettevõtet looma veebilehekülge süsteemide ja lehekülje muutmise ideede eest honoraride väljamaksete kohta. 3-21-1218
2. Tallinna Halduskohus tagastas 14.06.2021 määrusega kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu, jättis rahuldamata menetlusabi taotluse määruse tõlkimise kuludest vabastamiseks ning läbi vaatamata riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi taotluse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. XX palub 18.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 määrus ja saata asi halduskohtusse tagasi. XX palub võimaldada tõlki, riigi õigusabi ning vabastada end riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus XX menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 5. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine (

§ 4lg 1).

Kaebaja vaidlustab tehnoloogia- ja tarkvaraettevõtte Google tegevust, soovides keelata ettevõttel salaja andmete kogumise ja seadistuste peitmise ning kohustada ettevõtet looma veebilehekülge süsteemide ja lehekülje muutmise ideede eest honoraride väljamaksete kohta. Samuti soovib kaebaja kahju hüvitamist Google´lt. Vaidlus ei ole tekkinud avalik-õiguslikus suhtes. Tegemist on välisriigi (Ameerika Ühendriikide) eraõigusliku juriidilise isikuga. Eesti halduskohtutel on jurisdiktsioon vaid Eesti haldusorganite suhtes. Eelneva tõttu oli põhjendatud kaebuse tagastamine

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise alusel.

1. Kuna halduskohtul puudub pädevus kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks, jättis kohus põhjendatult kaebaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata.
2. Samuti jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse määruse tõlkekuludest vabastamiseks.

§ 80

lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40- 15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt (Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus asjas nr 3-21-324, p 2). Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku

§ 2

lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-21-357 tuvastanud, et XX on omandanud keskhariduse vene keeles. Samas on ringkonnakohus mitmetes haldusasjades (nt 3-21-223, 321-238, 3-21-662, 3-21-951, 3-21-638, 3-21-466, 3-21-823) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ja suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti 2