Obsah (5)

§ 37§ 120§ 2§ 121§ 133

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-969 Haldusasi X kaebus mittevaralise kahj

) § 120 lg 1 punkt 8). Selleks pöördus kohus kohtunõudega eeldatava vastustaja Politsei- ja Piirivalveameti poole, kes edastas kohtule 17.06.2021 teabe kaebaja elamisloa kohta. 3. Ehkki kaebus ei vasta

§ 37

–39 nõuetele, siis ei ole kooskõlas

§ 120

lg 1 punktiga 8 põhjendatud selle käiguta jätmine ning kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine.

§ 2

lg-s 2 on sätestatud menetlusökonoomia põhimõte, mille kohaselt peab haldusasja kohus muu hulgas lahendama mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Mittevaralise kahju nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamine ei muudaks hüvitamisnõudele antavat hinnangut ning samuti ei saa kohus kohustada PPA-d väljastama kaebajale tähtajatut elamisluba. Kaebuse tagastamine 4.

§ 121

lg 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Samuti võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebuse eduväljavaated on olematud ja tegemist näib olevat pigem kaebeõiguse kuritarvitamise juhtumiga (

§ 121lg 2 punkt 22).

Kohtu hinnangul on kaebaja tegevusel selged tunnused, et arvukate kaebuste esitamine ei ole tingitud mitte subjektiivsete õiguste rikkumisest, vaid üksnes soovist koormata kohtusüsteemi. Tegemist on selgelt menetlusõiguse kuritarvitamisega. Ehkki kohus ei saa keelata kaebajal alusetute ja asjakohatute kaebuste esitamist, siis

ei kohusta neid kaebusi sisuliselt lahendama. 5. Nii

§ 121

lg 2 punkt 21 kui ka punkt 22 näevad ette, et kaebuse tagastamine on võimalik, kui õiguste riive on väheintensiivne.

ei reguleeri, mida õiguste väheintensiivse riive all tuleks silmas pidada, kuid kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda

§ 133lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi.

Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude suurust kaebuses välja toonud ning on palunud selle määrata kohtu äranägemisel. Sel viisil nõude sõnastamine ei saa välistada

§ 121lg 2 punkti 21 kohaldamist.

Kohtu hinnangul ei saa kaebuses toodud asjaoludel pidada riivet intensiivseks või lugeda, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue võiks ületada 1000 eurot. Ka ei saa PPA tegevus elamislubade väljastamisel põhjustada kaebajale sedavõrd ülemääraseid ebameeldivusi, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks või kaebaja väärikust alandavaks, seda enam, et kaebaja ise taotles tähtajalist elamisluba.

1. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik nimetatud eeldused. Lisaks reguleerib mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ka RVastS § 9, mille kohaselt on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral ning tingimusel, et haldusorgani tegevus on olnud õigusvastane ja süüline. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui väärikuse alandamise või tervise kahjustamise raskus seda õigustab (Riigikohtu 27.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-9-17, punkt 13 ning seal viidatud kohtupraktika). 2
2. Kaebuses toodud alustel ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud, mistõttu sellise nõude rahuldamine ei ole tõenäoline. Kaebaja ei ole Eesti Vabariigi kodanik, vaid määratlemata kodakondsusega isik (välismaalane), kes vajab Eestis elamiseks elamisluba. Nimetatud nõue tuleneb välismaalaste seadusest ning elamisluba võib olla kas tähtajaline (kehtivusega kuni 10 aastat) või pikaajaline (alalise kehtivusega). Seega tuleneb kohustus elamisluba taotleda ja seda pikendada seadusest. Kas isikule antakse tähtajaline elamisluba või pikaajaline elamisluba sõltub isiku esitatud taotlusest ning sellest, kas eeldused konkreetse elamisloa andmiseks on täidetud või mitte. Elamisloa taotluse esitamist ning selle menetlemist ei saa pidada väärikust alandavaks, vaid tegemist on paratamatusega, mis määratlemata kodakondsusega isikutele Eestis elamise sooviga kaasneb.
3. Kohtule ei nähtu kaebusest, et elamisloa taotlemisega oleks kaebajale põhjustatud rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kodakondsuseta isikutel Eestis elamisega kaasnevad. Seejuures on PPA kaebajale tähtajalise elamisloa väljastanud kaebaja enda taotlusel, mistõttu on samuti välistatud PPA õigusvastane tegevus. Asjaolu, et kaebajale elamisloa taotlemise kohustus ei meeldi, ei tähenda, et tegemist oleks diskrimineerimisega. Samuti ei ole tegemist genotsiidiga. Elamisloa taotlemise kohustusest vabanemiseks on kaebajal võimalik astuda samme Eesti kodakondsuse saamiseks.
4. Kaebaja kohustamisnõue tuleb samuti tagastada. Kohustamisnõude eelduseks on aga asjaolu, et isik on pöördunud haldusorgani poole ja taotlenud haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kuid see taotlus on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata (RVastS § 6). Selliste asjaolude esinemist kohtule kaebusest ei nähtu. PPA vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajale väljastati 28.03.2016 otsusega nr 1034121488/TE tähtajaline elamisluba kehtivusega 28.03.2016–27.03.2019 ning PPA 12.04.2019 otsusega nr 1046198874/TEP pikendati isiku tähtajalist elamisluba ning selle kehtivusaja lõpp on 28.03.
5. Otsuse ning elamisloa kaardi kättesaamist on isik kinnitanud 05.09.
6. Seejuures nähtub PPA 12.04.2019 otsusest, et kaebaja ise taotles tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks (otsuse punkt 2). Seega rahuldas PPA kaebaja taotluse ning väljastas talle soovitud elamisloa. Et kaebaja taotleks praegusel hetkel elamisluba või selle pikendamist, seda PPA vastusest ei nähtu. Seega on täitmata kohustamisnõude esitamise eeldused ning selles osas tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

Menetlusabi ja riigi õigusabi taotluste lahendamine

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole vajalik kaebajale kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi andmise otsustamine, mistõttu see taotlus jääb läbi vaatamata. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaebajale käesolevat määrust tõlkida vene keelde ning selles osas jääb kohus varem esitatud seisukohtade juurde (vt nt viimati Tallinna Haldusja Ringkonnakohtu määrused asjas 3-21-947), neid siinkohal kordamata.
2. Ka riigi õigusabi andmine X ei ole põhjendatud ning selle välistavad riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 punktid 1 ja
3. Praeguse lihtsa, perspektiivitu ja kaebaja õiguste kaitseks tegelikult mittevajaliku kohtuvaidluse asjaoludel ei ole riigi õigusabi andmine lubatav. Lisaks on kaebaja arvukate kaebuste ja määruskaebusega näidanud, et suudab end kohtumenetluses edukalt ise esindada. (allkirjastatud digitaalselt) 3