1-20-7374/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. juuli 2021 1-20-7374 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Sandus Kleins (isikukood 38606060108) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a määrus Vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi ja süüdlane Sandus Kleins RESOLUTSIOON Jätta Sandus Kleinsi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. märtsi 2021 otsusega mõisteti Sandus Kleins süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mõistes talle vangistuseks 1 aasta 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1 aastani. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
6. jaanuari 2020 otsusega tingimisi mõistetud ja ärakandmata karistuse – 3 kuud ja 27 päeva vangistust võrra. S. Kleinsile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaega hakati arvestama
7. augustist
8. Karistusaeg lõpeb
9. detsembril
11. Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad S. Kleinsi ennetähtaegset vabastamist.
12. Maakohus jättis S. Kleinsi talle mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
13. Kohus tuvastas, et esinevad formaalsed eeldused S. Kleinsi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.
14. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. S. Kleinsi on Eestis karistatud kriminaalkorras kolmel korral, Lätis aga narkootikumide hoidmise/omamise eest. Toimepandud kuriteod on vargused, vägivalla kasutamine võimuesindajate vastu seoses nende poolt ametikohustuste täitmisega, mis on toime pandud grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades ning avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega Ühiseks jooneks võib pidada tegude ühiskonnaohtlikkust. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Kuritegude toimepanemiste soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, narkootikumide tarvitamine, materiaalse kasu saamine, tegevuse tagajärgedele mitte mõtlemine ja halb probleemide lahendamise oskus. Seega saab väita, et S. Kleinsi käitumine on olnud järjepidevalt kriminaalne. Eelkirjeldatust tulenevalt ei ole alust loota, et karistus iseenesest suudaks S. Kleinsi õiguskuulekal rajal hoida. Kriminaalsetest mõtteviisidest ja käitumismallidest vabanemine ei ole isikul minevikus õnnestunud ning puudub alus arvamaks, et ka seekord isik suudab seda.
15. Positiivseks pidas kohus seda, et süüdlane on vangistuses suutnud kehtestatud korrast kinni pidada, distsiplinaarrikkumised puuduvad.
16. Suurimaks murekohaks pidas kohus aga alkoholi ning narkootikume. Vangla iseloomustuse kohaselt S. Kleins alkoholi tarvitamist probleemiks ei pea, kuigi varasemate kuritegude sooritamise ajal
17. a augustis oli isik enda sõnul joobes. Narkootikumide kohta on avaldanud, et kanepit suitsetas umbes 2 korda kuus sõpradega, kui oli tarvitanud alkoholi. Isik väidab, et süstinud ei ole. Samas on narkojoobes käitunud vägivaldselt. Motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobumiseks on olemas, kuid ametniku hinnangul võib see olla näiline, sest eelmisel kriminaalhooldusperioodil tuvastati oktoobris 2019 kanepi tarvitamine. Samuti on isikut karistatud
18. juunil 2017 Läti Vabariigis narkootikumide (heroiin)hoidmise/omamise eest. Seega tuleb süüdlase joovastite tarvitamise harjumust pidada siiski selliseks, mis toob kaasa erinevate õigusrikkumiste toimepanemisi. Ilmselge on ka see, et ilma toetava keskkonnata S. Klein ei suuda harjumustest vabaneda ja õiguspärast eluviisi viljelema hakata.
19. S. Kleinsil puudub toetav ja õiguskuulekas tugivõrgustik. Tulenevalt rahvuse eripärast kuulub isiku tutvusringkonda hulgaliselt kriminaalkorras karistatud isikuid. Seni ta Eesti Vabariigis tööd leidnud pole, elatud on riiklikest lastetoetustest ja paraku on toime pandud ka vargusi. Kohtuistungil esitas kinnipeetav Exclusive Wood OÜ garantiikirja tööle saamise kohta. Dokument on allkirjastamata, trükitud tavalises arvutikirjas valgele A4 paberile. Seega ei kvalifitseeru selline paber dokumendiks, millele võiks usaldusväärselt tugineda. Kontrollides ettevõtte krediidireitingut ilmnes, et äriühing on registreeritud
20. detsembril 2019 ning riiklikke makse makstud pole, sh tööjõumakse. Kohtu hinnangul võib tegu olla näilise tööpakkumisega ning tegelikult kinnipeetavat tööle ei võeta. Kindla töö ja sissetuleku puudumine võib majanduslike raskuste ilmnemisel üsna kiiresti tõugata süüdlase õigusrikkumiste teele.
21. Süüdlane on avaldanud motivatsiooniallikana pere eest hoolitsemise soovi, kuid senine elukäik on selgelt näidanud, et pere ega alaealiste laste olemasolu S. Kleinsi oma eluviise muutma pole pannud. Kohtuinfosüsteemi andmetel erinevatest kohtuotsustest ilmneb, et S. Kleinsile on antud võimalusi erinevaid karistusi vabaduses kanda. Paraku on ta oma süülise käitumise tõttu kõik võimalused tühja lasknud ning sooritanud järjest uusi õigusrikkumisi. Seetõttu on kohtul käesoleval juhul põhjust kahelda, kas tegemist pole mitte taaskord välise sooviga/eesmärgiga kiiresti vangistusest vabaneda. 2