KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- juuli 2021 1-19-6507 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Valeri Kuznetsov (isikukood 36204302750) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
- juuni
- a määrus Vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Jõgisoo ja süüdlane Valeri Kuznetsov RESOLUTSIOON Jätta Valeri Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaadi vaatamata. Kalju Kutsari määruskaebus läbi EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- märtsi
- a otsusega mõisteti Valeri Kuznetsov süüdi KarS § 141 lg 2 p-de 1, 6 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 179 lg 11 järgi, mille eest karistati teda 2-aastase vangistusega. V. Kuznetsov tunnistati süüdi veel KarS § 178 lg 11 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti V. Kuznetsovile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati V. Kuznetsovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja algust loeti V. Kuznetsovi kahtlustatavana kinnipidamine, so alates
- aprillist
- Tartu Vangla esitas kohtule materjalid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning toetab vabastamist. Prokuratuur V. Kuznetsovi vabastamist ei toeta.
- Tartu Maakohtu
- juuni
- a määrusega jäeti V. Kuznetsov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastamata. Kohus tuvastas formaalsed eeldused, ent märkis materiaalsete aluste osas järgmist. 3.1 V. Kuznetsov kannab esimest vanglakaristust, kuid seda raskete kuritegude eest. Nimelt on isik pannud toime muu sugulise iseloomuga teo, kasutades ära noorema kui kümneaastase kannatanu arusaamisvõimetust, mis on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes korduvalt ning lapseealiste seksuaalse ahvatlemise ja nooremat kui neljateistaastast isikut erootilistes situatsioonides kujutavate piltide valmistamises ja hoidmises. 3.2 Positiivne on vangistusasutuses reeglite kohaselt käitumine, kindel elukoht ning säilinud suhted elukaaslasega. Antud teguritele ei saa aga ülemäära suurt kaalu omistada. Kohtu hinnangul on V. Kuznetsovi retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Ta pani seksuaalse iseloomuga tegusid toime 6 kannatanu suhtes, mh näitas neile pornograafilisi teoseid, enda kõvastunud suguelundit ning katsus kannatanuid suguelundite piirkonnast. Tegusid pani ta toime erakorraliselt pika aja jooksul (2008-2019) endast oluliselt nõrgemate ja kaitsetumate laste suhtes, kellest osad olid ka oma vanusest tulenevalt arusaamisvõimetud. Ta asus lähisuhtest tulenevat usaldust murdma, milline käitumisviis räägib erakordsest hoolimatusest ja enesekesksusest. Alaealiste suhtes ei ole võimalik panna kuritegusid toime kinnipidamisasustusest, ent tegemist on kuritegudega, mis eeldavad teatavat eelsättumust. Seega ei saa üksnes reeglitekohasest käitumisest kinnipidamisasutuses järeldad, et paranenud on isiku võimekus hoiduda vabaduses samalaadsetest kuritegudest. Pigem eeldavad need etteplaneerimist ja manipulatiivset käitumist. Kuritegudest hoidumine saab toimuda probleemi tunnistamise, enda käitumise kriitilise analüüsi ja tõsikindla motivatsiooniga pingutada muutuste nimel. Kohus sellist motivatsiooni V. Kuznetsovi puhul ei täheldanud. Kinnipeetav on ennastõigustava ja teisi süüdistava hoiakuga. Ta kirjeldab teiste vigu ja puudusi ja seda, mida tema suhtes on halvasti tehtud, enda suhtes tal kriitika puudub. Probleemide lahendamise puudulikku oskust võib tajuda tema kuritegelikus käitumises – ise kirjeldab ta end hooliva inimesena, kes ohvritele head soovis ja neid aitas. Ka kohtuistungil andis V. Kuznetsov ennastõigustavaid ütlusi, millede kohaselt arvas osutavat abi lastele ega teadnud, et selle eest saab kriminaalkaristuse. 3.3 Kinnipeetav sooviks osaleda sotsiaalprogrammis „Uus Suund“. Vangla, aga ka kohus on skeptilised, millistel motiividel V. Kuznetsov programmis osaleda soovib, sest ta ei tunnista vähimalgi määral toimepandud kuritegusid. Asjaolu, et V. Kuznetsov on motiveeritud sotsiaalprogrammi läbima ja tööhõives osalema, ei tähenda automaatselt, et ta on motiveeritud loobuma kriminaalsest käitumisest. Pigem viitavad sellised avaldused manipulatiivsusele ning eesmärgile kiiremini vanglast vabaneda ilma tegeliku soovita oma käitumises vajalikke muutusi teha. Kohtul puudus veendumus, et V. Kuznetsov suudab katseaja ja käitumiskontrolli nõuetekohaselt läbida ja edaspidi samalaadsetest kuritegudest hoiduda. Asja materjalid ei näita, et V. Kuznetsovi puhul oleks toimunud olulisi muutusi seaduskuulekuse suunas. Tema vabanemisjärgsed tingimused on suuresti samased vabanemiseelsetega. Kannatanutega suhtluse katkemine ei välista uute seksuaalkuritegude toimepanemist teiste kannatanute suhtes. Kui isik ei teadvusta seksuaalsuunitlusprobleemi tõsidust ega ole valmis sellega tegelema ning õigustab oma käitumist ja veeretab vastutuse teistele isikutele, võib ta suure tõenäosusega asuda oma varasemat kriminaalset käitumist kordama. Kohtul puudus veendumus, et V. Kuznetsovi käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine, sh elektroonilise valve kohaldamine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada V. Kuznetsov tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega.
- V. Kuznetsov on vangistuses viibides käitunud korrektselt, teda ei ole kordagi distsiplinaarkorras karistatud. Seoses COVID-19 epideemia ning sellega, et V. Kuznetsov kuulub riskigruppi, ei pakutud talle võimalust osaleda sotsiaalprogrammides ega tööhõives. 2
(4)Kohtuistungi toimumise ajaks oli aga V. Kuznetsov alustanud töötamist vangla heakorratöödel. Töö sobib talle ning probleeme selle kohustuse täitmisega ei ole.
- V. Kuznetsovi on tõepoolest karistatud alaealiste suhtes toime pandud kuritegude eest. Ent nende asjaolusid arvestades mõisteti V. Kuznetsovile 4 aastat vangistust, s.o karistus, mis jääb tunduvalt alla vangistuse keskmist määra. Seega arvestati karistuse mõistmisel kõikide kriminaalmenetluse käigus tuvastatud asjaoludega. Järelikult ei ole käesoleva menetluse raames õigustatud veel kord osutada sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil. Eelnevale argumendile tuginedes süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendada ei saa, kuna see irduks KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 väljendatud seadusandja tahtest ning tähendaks sisuliselt, et raske kuriteo toime pannud isikute ennetähtaegne vabastamine on välistatud (vt RKKKm
- märtsist
- a nr 1-09-14104, p 20). Seega ei ole asjakohane maakohtu seisukoht, et V. Kuznetsovi ennetähtaegne vabastamine on võimatu.
- Maakohus nägi ka ohtu seoses V. Kuznetsovi endisesse elukohta naasmisega. Samas aga ei puutuks ta seal kannatanuks olnud isikutega kokku, sest nad on ära kolinud. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et ohus oleksid teised kõrvalised isikud. Selline mõttekäik aga välistab vabastamise põhimõtteliselt, kuivõrd võimalus alaealistega kokku puutuda on ükskõik millises asustatud punktis. Elektrooniline valve annaks kriminaalhooldusametnikule pideva ülevaate süüdimõistetu liikumistest ja tegemistest, et minimeerida võimalikku ohtu.
- V. Kuznetsov ei ole end tõesti täiel määral süüdi tunnistanud, ent ta on avaldanud, et käitus valesti ja kahetseb toimepandut. Seega ei saa järeldada, nagu puuduks tal motivatsioon muutuda. Seda näitab selgelt ka soov läbida sotsiaalprogramm.
- V. Kuznetsov on viibinud vanglas üle kahe aasta ning vangla toetab tema vabastamist elektroonilise valvega. Kantud karistus on piisav vanglatöötajatele hindamaks kinnipeetavast lähtuvaid riske. Olukorras, kus kohus leiab, et vaatamata vangla hinnangule ei ole kinnipeetavat siiski võimalik enne tähtaega vabastada, peaksid kohtu motiivid olema veenvad ja üheselt mõistetavad. Ainuüksi viiteid kuritegude toimepanemise asjaoludele ning kahtlusi süüdimõistetu poolt avaldatu siiruses ei saa pidada kohtulahendi piisavaks põhjendamiseks.
- Kaalutlusõiguse rikkumisena on kaitsja ette heitnud seda, et maakohus on jätnud kõrvale kõik süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud seades need paljasõnaliselt kahtluse alla. Oma seisukohta on kohus põhjendanud selliste argumentidega, mis on vastuolus väljakujunenud kohtupraktikaga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Nii on ka Riigikohus leidnud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema 3
(4)astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja
- märtsi
- a määrus nr 1-09-14104/142, p 18)
- Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
- aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus V. Kuznetsovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt, seejuures on kohus arvestanud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et V. Kuznetsovi karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus V. Kuznetsovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 4
(4)