1-20-3500/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-3500 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. juuni 2021 määrus süüdimõistetu Maksim Aasmäele Tartu Maakohtu
3. juuni 2020 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Maksim 38010182710), määruskaebus Aasmäe (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 17.06.2020 otsusega karistati Maksim Aasmäed KarS § 199 lg 2 p-de 8, 9 järgi 10 kuu vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui M. Aasmäe ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid KarS § 75 lg 1 alusel, elukohaga Tähe 17-2, Tartu. Kohtuotsus jõustus 03.07.
7. 15.02.2021 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles M. Aasmäele määratud katseaja pikendamist 1 kuu võrra, s.o kuni 17.01.2022 ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel lisakohustuse määramist mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Tartu Maakohtu 17.02.2021 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne, pikendati M. Aasmäe katseaega ja käitumiskontrolli aega ühe kuu võrra, s.o kuni 17.01.2022 ja pandi M. Aasmäele KarS § 75 lg 2 p 21 alusel lisakohustus kriminaalhoolduse ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi - psühhotroopseid aineid. Kohtumäärus jõustus 11.03.
9. 27.05.2021 registreeriti järjekordne kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti pöörata M. Aasmäe karistus täitmisele. Maakohtu määrus
10. Tartu Maakohtu 01.06.2021 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele M. Aasmäele mõistetud karistus 10 kuud vangistust. 4.
11. M. Aasmäe on toime pannud korduvalt narkootiliste ainete tarvitamisega seotud rikkumisi. Esimeseks rikkumiseks on 16.04.2021 ametnike poolt tuvastatud narkojoove süüdimõistetu elukohas (metamfetamiin ning amfetamiin). Lisaks tuvastati M. Aasmäel narkojoove (kanep) 27.04.2021, kui teostati kontrolli tema elukohas. Samuti tuvastati narkojoove kriminaalhooldusalusel 09.05.2021 – positiivseks osutus amfetamiin. Neljandaks rikkumiseks oli samuti narkootikumide tarvitamine – 11.05.2021 tuvastasid ametnikud M. Aasmäel registreerimise käigus kanepi, metamfetamiini ja amfetamiini joobe. 4.
12. 16.04.2021 rikkumise kohta selgitas M. Aasmäe kirjalikult, et tema arvates tuvastas test tema organismi jäänud amfetamiini jäägid varasemast tarbimisest. Suuliselt selgitas M. Aasmäe, et alates kohtumääruse jõustumisest 11.03.2021 ei ole ta narkootilisi ega psühhotroopseid aineid tarvitanud. 27.04.2021 narkootilise testi tulemuse kohta kirjutas isik selgituse, et sigaretti, mida ta suitsetas, oli võib-olla jäänud tükk kanepit, kuid ta ei tarbinud kanepit teadlikult. 09.05.2021 positiivse narkootilise testi tulemuse kohta kirjutas isik selgituse, et ta oli eelnevalt tarvitanud pseudoefedriini sisaldavat käsimüügi ravimit Sudafed ja võib-olla oli keegi tema seltskonnas pannud talle joogi sisse narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Suuliselt selgitas isik, et ta ei ole teadlikult rikkumist toime pannud. 11.05.2021 positiivse narkootilise teist tulemusega ei olnud isik nõus. Ta selgitas, et kindlasti on need 09.05.2021 joobe jääknähud. Isik ei nõustunud tulemusega, seega politsei viis M. Aasmäe ekspertiisi. 4.
13. 16.04.2021 narkootikumide tarvitamise positiivne tulemus on fikseeritud protokollis, positiivseks osutusid metamfetamiin ja amfetamiin. 27.04.2021 narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollis on tuvastatud uriinitestiga kanepi sisaldus uriinis. 19.05.2021 narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll on fikseeritud Multi-Drug kiirtestiga tuvastatud amfetamiini tarvitamine. Ekspertiisi tulemusel on nähtav, et M. Aasmäe uriinist on tuvastatud THC ja amfetamiin. 11.05.2021 narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolliga on fikseeritud uriini kiirtestiga tuvastatud positiivne tulemus metamfetamiini, amfetamiini ja THC-le. 4.
14. Pärast eelmist erakorralist ettekannet käis M. Aasmäe registreerimistel õigeaegselt 23.02.2021, 10.03.2021, 24.03.
15. Kriminaalhooldusametnikud tuvastasid narkootilise joobe 16.04.2021, 27.04.2021, 09.05.2021 ja 11.05.
16. Politsei poolt ametnikule edastatud info kohaselt on politseil olnud M. Aasmäega kokkupuuteid 14.03.2021 (teataja selgitusel lõi naabrimees M. Aasmäe teatajat), 17.03.2021 (M. Aasmäe loopis teataja sõnul sõidukite pihta kive), 24.03.2021 (alustati kriminaalasjas menetlust KarS § 199 alusel, kuna koolist varastati 17.03.2021 arvuti, M. Aasmäe on kahtlustatav), 28.03.2021 (teataja kutsus patrulli, kuna korteris vali muusika, viidi läbi vestlus M. Aasmäega), 08.04.2021 (vali muusika, narkootilise aine kontroll tuvastas positiivse tulemuse, elukohast leiti kanepipurustaja, fooliumpakk rohelise taimse puruga, kott valge pulbriga, fooliumpakk valge pulbriga, väärteomenetlus NPALS § 151 lg 1 tunnustel), 09.05.2021 (kiirtesti tulemuse järgselt kutsusid Tartu Vangla ametnikud 2 politsei, et toimetada M. Aasmäe täiendavasse ekspertiisi, M. Aasmäe oli joobes ja loopis vastu majaseina pussnuge, kinnipidamisel võeti isikult sigaretipaberisse keeratud kanepisuits). 4.
17. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele, senine kriminaalhoolduse kulg on M. Aasmäe toime pandud rikkumiste tõttu probleemiderohke. Tingituna isiku narkootiliste ainete mõju all olemisest registreerimise ajal ei ole olnud võimalik kriminaalhoolduse tegevusi läbi viia vastavalt planeeritud ajakavale ning selle tõttu ei ole risk maandatud. Narkootilises joobes on M. Aasmäe käitumine ettearvamatu ning ametnikud on tajunud ohtu iseenda tervisele ja heaolule. M. Aasmäe on hoolimata keelust jätkanud narkootiliste ainete tarbimisega. Isik on kahtlustatav uues kuriteos. Kuna isik ei ole hoidunud narkootikumide tarvitamisest, on risk uue kuriteo toimepanemiseks väga suur. M. Aasmäe ei ole soovinud võõrutusravile asuda, vaatamata kriminaalhooldaja poolt antud soovitusest. Kriminaalhooldus M. Aasmäega ei ole andnud positiivseid tulemusi, mistõttu tuli mõistetud karistus 10 kuud vangistust pöörata täitmisele. Määruskaebus
18. Tartu Maakohtu 01.06.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Aasmäe, kes ei ole nõus maakohtu määrusega ning palub ennast mitte vangi panna, vaid asendada see raviga. Kriminaalhooldaja väidab, et M. Aasmäe ei soovinud ravi, kuid süüdimõistetu tegelikkuses soovib ravi. M. Aasmäe tunnistab, et on tarvitanud narkootilisi aineid. Ta soovib ravi, sest ta on sõltlane ja haige pensionär. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Aasmäe karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud nõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu ei ole nõuetekohaselt allunud narkootiliste ainete tarvitamise keelule. Süüdimõistetu on tahtlikult rikkunud kohustust. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks süüdimõistetu nõudeid ja kohustusi rikkus, andes seejuures üksnes mittepõhjendatuid seisukohti. Esitatud määruskaebuses puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldusi. Süüdimõistetu soovib uut võimalust, kuid ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu puhul võimalused ammendunud. Isik ei saa aru kriminaalhooldusest ega selle mõttest. Olles kriminaalhooldusel peab süüdimõistetu ise tundma huvi, et kõik nõuded saavad nõuetekohaselt täidetud. Tegemist on karistusega nagu ka vangistus, mida tuleb täita ja seda karistuse algusest kuni selle lõpuni. Süüdimõistetu tunneb huvi kriminaalhoolduse vastu alles siis, kui tekib oht, et tal tuleb karistust edasi kanda vangistuses. Ilmselt lähtuvalt sellest põhjusest on avaldanud süüdimõistetu nüüd ka soovi asuda ravile. M. Aasmäe süüdistab kriminaalhooldusametniku, justkui süüdimõistetu oleks siiski avaldanud soovi kriminaalhoolduse käigus pöörduda ravile. Süüdimõistetu on tunnistanud narkootikumide tarvitamist ka maakohtu istungil, väites, et vajab seda raviks. Protokolli kohaselt tarvitab narkootilist ainet juba
21. aastat. Lähtuvalt sellest ja arvestades, et süüdimõistetu ei ole varasemalt näinud vajadust muutuda, puudub alus uskuda, et ta oleks selleks võimeline ka käesoleval ajal. Lisaks arvestades rikkumiste kohta antud kirjalikke ja suulise selgitusi ning asjaolu, et kohtuistungil on süüdimõistetu siiski lõpuks tunnistanud narkootikumide tarvitamist, näitab, et süüdimõistetu väljendatut ei saa uskuda. Samuti on kriminaalhooldaja maakohtu istungil märkinud, et süüdimõistetu andis nõusoleku 3 raviks, kuid on leidnud, et ravi ta ei vaja. Eriti kummastav on süüdimõistetu selgitus, et ta püüab minimaalselt kasutada neid (narkootikume) – siis ainult, kui on vajalik. Ja mitte selleks, et saada mingit mõju, vaid selleks, et parandada oma psüühilist tervist. Psüühilise tervise jaoks on siiski mõeldud legaalsed ravimid. Samuti ei nähtu, et süüdimõistetule oleks retseptiravimina määratud mõnda narkootilise toimega ravimit. Lisaks on narkootikumide tarvitamise keeld absoluutne, mitte süüdimõistetu soovi järgi järgimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks ühe lihtsakoelise rikkumisega, kuid süüdimõistetu ei ole läbivalt kogu kriminaalhoolduse aja olnud huvitatud nõuete ja kohustuste täitmisest. Ei ole ka vähetähtis, et süüdimõistetut ei ole mõjutanud ka see, et temale määratud katseaega on juba korra pikendatud ning talle on määratud lisakohustus. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud. Karistuse täitmisele pööramine on proportsionaalne. Süüdimõistetu palub vangistus asendada raviga. KarS § 74 lg 4 sellist võimalust ette ei näe. Seadus näeb ette võimaluse karistust mitte täitmisele pöörata, vaid määrata täiendav kohustus alluda ravile, kuid ringkonnakohtu hinnangul on leebemate meetmete kohaldamine M. Aasmäe puhul ammendunud ning põhjendatud on üksnes karistuse täitmisele pööramine.
22. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
23. juuni 2021 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas