Obsah (15)

§ 329§ 331§ 238§ 229§ 56§ 455§ 173§ 162§ 174§ 138§ 143§ 144§ 175§ 477§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19.01.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20331 Tsiviil

§ 329

lg 4,

§ 331lg 1).

Transpordiga seotud tõendeid (tl 115-117) kohus otsuse tegemisel ei arvesta (

§ 238lg 5).

30.11.2020 istungil esitas kostja vastuväited järgmiste hageja kulutuste osas.  üür= aasta peale summad on kõrgemaks paisutatud;  lisakulud xxx võistlustega= võistlused toimuvad üldjuhul 2 korda aastas. Võib-olla ainult 40 eurot läheb võistlustele. Kostüümide osas vaidleb kostja vastu. Hageja seaduslik esindaja ei osta nii palju kostüüme lapsele.  inglise keele kursused= see ei ole mõistlik kulu. Tal ei ole lisa inglise keelt vaja, kuna koolis õpitakse seda ja laps on vahepeal vahetanud eestikeelse kooli venekeelse kooli vastu.  raamatud ja koolitarbed= kostja ostab kõik vihikud ja koolitarbed. Tavaliselt kostjale helistatakse, kui peab ostma.  meelelahutus ja vaba aeg= meelelahutuseks annab kostja ise raha.  riided ja jalatsid= kostja ei ole selle kuluga nõus.  sünnipäev= kostja on alati sünnipäevade eest maksnud. Eelmisel sünnipäeval kostja ei tasunud mängutoa eest, sest hageja soovis raha. Kostja andis talle 200 eurot, pidas sünnipäeva.  ettevalmistamine

1. septembriks= kostja ei ole selle kuluga nõus. Kohus märgib, et lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Hageja elab üüripinnal koos oma ema ja õega ehk kolmekesi. Kohus leiab, et kulutused eluruumi üürimisele on põhjendatud 30 euro ulatuses. Lisakulude osas, mis puudutavad xxx, on hageja selgitanud istungil, et hageja ema peab ostma hagejale väga erinevaid kostüüme. Üks kostüüm maksab 500 eurot. See ei tähenda, et hageja ema koguaeg ostab neid, aga väga palju võistlusi on. Lisatreeningud on samuti. Üks trenn maksab 15 eurot. 11.12.2020 täpsustas hageja, et
2. aastal osales hageja viiel võistlusel. Iga võistluse eest oli vaja maksta osalustasu 40 eurot.
3. aastal osales hageja kahel võistlusel. Iga võistluse eest oli vaja maksta osalustasu 40 eurot. Varustus on 88 eurot. 5 Lisatreeningud enne võistluseid on kokku 15 eurot + 1,5 eurot saal = 16,50 eurot. Kohus leiab, et hageja on selgitanud ja tõendanud xxx lisakulude vajalikkust ja nende suurust. Kohus leiab, et kulutused lapse hobile (vajalikud lisakulud xxx) on põhjendatud 100 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulutused hageja oskuste (inglise keel) kujundamisel. Kuna hageja on selgitanud, et inglise keele tunnid toimuvad 4 korda nädalas ja ühe tunni maksumuseks on 15 eurot, kujuneb antud kulu suuruseks 60 eurot kuus, mitte 90 eurot. Arvestades lapse harjumuspärast elulaadi, ei ole kohtu hinnangul tegemist ebamõistlikult suure kulutusega ühes kuus last arendavatele tegevustele. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja inglise keele kulu 60 eurot. Raamatute ja koolitarvete osas märgib kohus, et kuna hageja käib koolis, on eeltoodud kulu põhjendatud summas 20 eurot. Mis puudutab kulutusi riietele, siis selles osas märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et arvestades jaekaupade hindu Eesti Vabariigis ning seda, et laps elab kliimavööndis, kus on vaja kasutada erinevaid riideid sõltuvalt aastaajast ja laps on kasvueas, mistõttu on vaja tema garderoobi sageli ka uuendada, asub kohus seisukohale, et nimetatud kuluartiklile on põhjendatud kulutada 50 eurot kuus, sest vaatamata eeltoodule ostetakse riided ja jalanõud siiski sesoonselt, mitte igaks kuuks uued. Sünnipäeva, meelelahutusega ja
4. septembriks ettevalmistamisega seonduvad kulud on põhjendatud kokku 104 euro (50 + 29 + 25) ulatuses. Toitlustamise, xxx, spordilaagri, telefoni, hügieeni, ravi, kommunaal- ja TV kulude osas kostjal 30.11.2020 istungil vastuväiteid ei olnud. Eeltoodud kulutused hagejale loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja kulud moodustavad 674,43 eurot (30 + 125 + 65 + 100 + 20,83 + 60 + 8 + 20 + 15 + 8,30 + 50 + 60 + 8,3 + 104).
5. Kohus peab kindlaks tegema, kas ja millises ulatuses on kostja hageja ülalpidamiskohustust täitnud. 17.09.2020, 08.10.2020 ja 26.10.2020 kohtukirjadega on kohus kostjale selgitanud, et kui kostja tugineb sellele, et hageja viibib kostja juures osa ajast, tuleb kosjal esile tuua ja tõendada, millised ja kui suured on kostja kulud hagejale sel ajal. Kostja kulud hagejale ajal, kui hageja on tema juures, on 521,33 eurot (tl 35). - korteri üür= 150 eurot; - kommunaalkulud= 50 eurot; - toitlustamine= 120 eurot; - TV= 8 eurot; - hügieen= 3 eurot; - sünnipäev kord aastas= 400 eurot (aasta) : 12 kuud= 33,33 eurot (kostja annab veel 200 eurot kingitusena); - ettevalmistamine
6. septembriks= 25 eurot; - riided ja jalatsid= 50 eurot (koopiad tšekkidest- 28.05.2020, 05.08.2020, 15.08.2020, 04.09.2020, tl 36-38); - meelelahutus ja vaba aeg= 20 eurot; - taskuraha= 70 eurot. Kohtu arvutuste tulemusena kujuneb antud summaks 529,33 eurot, mitte 521,33 eurot. Kostja on tõendanud hageja ülalpidamiskulude kandmist ainult riiete osas. 30.11.2020 istungil märkis hageja, et need tšekid või arved, mis esitati kohtule, vastavad tõele. See ei tähenda, et kostja ostab igakuiselt seda hagejale. Kostja ostis midagi augustis, siis edaspidi maikuus ning üks kord septembris ja kogu lugu. Samuti märkis hageja, et ta on nõus, et kostja annab taskuraha 40 eurot kuus, aga selles ulatuses ei ole ülalpidamiskohustus täidetud, kuna see on kostja isiklik valik ning ei ole seotud hageja igakuise kuluga. 6 Kohus selgitab, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (v Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.01.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 11). Kui lapse ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud nõuolekut ega kiida heaks, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil, siis lapsest lahuselava vanemana ei saa kostja valida, kuidas ülalpidamist lapsele anda. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahus elav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele muid asju ja tasuda teenuste eest (sh treeningute eest), siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et tema kulud hagejale ajal, mil hageja viibib temaga, oleks 521,33 eurot. Hageja ei ole küll vastu vaielnud sellele, et kostja on hagejale ostnud mõned riideesemed, kuid tegemist ei ole perioodilise hageja ülalpidamiskulu kandmisega. Samuti ei saa ülalpidamiskulu hulka arvestada ka hagejale antavat taskuraha, sest nimetatud kulu kannavad mõlemad vanemad vabatahtlikult. Kostja tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejale tasumisele kuuluva elatise kandnud hageja seadusliku esindaja pangakontole, esitanud ei ole. Lisaks on kostja 20.10.2020 menetlusdokumendi teksti siseselt esitanud venekeelse väljavõtte „Delfi“ artiklist. 26.10.2020 kohtunõudes selgitas kohus muuhulgas, et kui kostja leiab, et „Delfi“ venekeelne artikkel on asjas tähtsust omav, siis tuleb kostjal 20.10.2020 menetlusdokumendis esitatud venekeelne teksti tõlkida eesti keelde. Kohus leiab, et kostja menetlusdokumendi siseselt esitatud venekeelne väljavõte „Delfi“ artiklist ei ole kohtule esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ning ei tõenda kostja väiteid.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.

§ 56

lg-s 2 sätestatust tulenevalt peab kohus toimikut kirjalike dokumentide kogumina. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohtule edastatud või kohtu koostatud elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina koos andmetega dokumendi koostaja ja väljatrüki tegija ning dokumendi koostamise ja kohtule edastamise ja väljatrüki tegemise aja kohta. Elektroonilise dokumendi võib toimiku juurde võtta ka salvestisena kohtu infosüsteemis või digitaalsel andmekandjal, kui on tagatud dokumendi koopia säilimine kohtute infosüsteemis. Kostja oleks saanud eeltoodud artikli välja printida, eesti keelde tõlkida ning kohtule esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt pdf-failina. Kostja eeltoodut teinud ei ole.

1. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi. Kostja ei ole väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks hagejat ülal pidada või majandusliku olukorra tõttu tuleks kostjalt elatis välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Ka 30.11.2020 istungil kinnitas kostja, et ta saab hagejat ülal pidada ning selgitas, et tema töötasu on keskmiselt 15 000-17 000 eurot aastas. Hageja seaduslik esindaja selgitas 30.11.2020 istungil, et tema töötasu suuruseks on 2000 eurot igakuiselt. Hageja seaduslikul esindajal on oma ettevõte.
2. Kostja on esile toonud, et on olemas lapsetoetus 60 eurot, mis katab osaliselt xxx kulu. 7 Kohus märgib, et riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kohus tuvastas, et hageja vajadused ei ole miinimummäärast väiksemad ja samuti ei ole kostja varaline seisund halb. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagejale tasutav elatisesumma vähendamisele riikliku lapsetoetuse tõttu.
3. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulud võrdselt.
4. Kohus leiab, et ei esine kaalukaid põhjuseid kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks alla seadusjärgse miinimummäära. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 270 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 19.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.
5. Juhindudes

§ 455

lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 20.

§ 174

lg 1 järgi määrab kohus kindlaks vastavalt jaotusele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. 11.01.2021 esitas hageja menetluskulude nimekirja summas 1260 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepinguline esindaja sooritas järgmised õigusabitoimingud:  15.12.2019 kohtumine kliendiga/konsulteerimine= 1 tund;  19.12.2019 hagiavalduse koostamine= 1 tund;  06.03.2020 kostja vastsega tutvumine/vestlus kliendiga= 15 min;  09.03.2020 hageja täiendava seisukoha koostamine= 1 tund,  13.10.2020 vestlus kliendiga/kompromissi koostamine= 1 tund;  Kostja vastusega tutvumine/vestlus kliendiga= 15 min;  26.10.2020 kohtunõudega tutvumine= 15 min;  03.11.2020 kostja vastusega tutvumine= 15 min;  29.11 ja 30.11.2020 kohtuistungi ettevalmistamine/kohtuistungi osalemine= 2 tundi;  11.12.2020 täiendava seisukoha koostamine/tõendite analüüs ja kalkulatsioon= 2 tundi;  21.12.2020 kostja vastusega tutvumine/vestlus kliendiga= 15 min,  30.12.2020 kohtumäärusega tutvumine= 15 min;  11.01.2021 lõpliku seisukoha koostamine= 1 tund. Kokku 10,5 tundi. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist 8 esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi maakohtus kokku 10,5 tunni (1 + 1 + 0,25 + 1 + 1 + 0,25 + 0,25 + 0,25 + + 2 + 2 + 0,25 + 0,25 + 1) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati maakohtus tunnihinnaga 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks maakohtus 96 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Hageja õigusabikulud on arvestatud koos käibemaksuga. Kokku on hageja lepingulise esindaja menetluskulude suuruseks 1008 eurot (10,5 h x 96 eurot/h). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 252 eurot (1260 – 1008). Elatise nõudmise hagi on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 2). 21.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 9