Obsah (10)

§ 376§ 371§ 423§ 168§ 149§ 667§ 651§ 162§ 468§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Erkki Hirsnik, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4920 Tsiviilasi Aivar La

§ 376

lg-s 4 sätestatud erandite hulka ning mis vajab

§ 376lg 1 alusel kostja või kohtu nõusolekut.

Kostja hagi muutmiseks nõusolekut ei andnud. Hageja esitas

1. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX. Pärnu Maakohus on
2. märtsi 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-4228 hagi menetlusse võtnud. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja nõude muutmiseks ei ole võimalik nõusolekut anda ja
3. märtsi 2021 esitatud hageja alternatiivne nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 2 täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX tuleb

§ 371

lg 1 p 5 alusel jätta menetlusse võtmata, kuna kohtu menetluses on juba samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et peale hagi menetlusse võtmist on täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX lõpetatud. Kostja on esitanud kohtule tõendina kohtutäitur Oksana Kutšmei

1. oktoobri 2020 otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX (tl 101). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja
2. märtsi 2021 avalduse alusel alustas kohtutäitur Heimo Vilpuu täitemenetlust täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX hagejalt võla sissenõudmiseks sama täitedokumendi (Pärnu Maakohtu
3. detsembri 2006 määrus tsiviilasjas nr 2-05-18481) alusel, mis oli täitmisel täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Seega ei ole hagiga tunnistada täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX sundtäitmine lubamatuks, võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hagi rahuldamisega ei ole võimalik kõrvaldada täitedokumendi, s.o Pärnu Maakohtu
4. detsembri 2006 määruse tsiviilasjas nr 2-05-18481, täidetavust. Sama täitedokumenti täidetakse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks on hageja esitanud Pärnu Maakohtule nõude tsiviilasjas nr 2-21-
5. Hagi on menetlusse võetud. Seega on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi perspektiivitu ning maakohus leidis, et hagi tuleb

§ 423

lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 168

lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul jätab kohus hagi läbi vaatamata, kuna on ilmnenud, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja ei ole hagi tagasi võtnud. Neid asjaolusid arvestades tuleb

§ 168lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohus tegi kindlaks, et kostja tasus tagaseljaotsuse peale kaja esitamisel

1. oktoobril 2020 kautsjoni summas 150 eurot. Maakohus rahuldas kaja
2. detsembri 2020 määrusega ning tagastas

§ 149lg 5 alusel kostjale kautsjoni.

Muid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. Seega puudub vajadus määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud hageja kanda ning palub teha uue määruse, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus tunnistas käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Kohtutäitur lõpetas tagaseljaotsuse alusel täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Tagaseljaotsuse tühistamisega tühistati ka täitemenetluse lõpetamine. Seega pidi täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX menetlus jätkuma. Kostja algatas veebruaris 2021 hagejale üllatuslikult sama täitedokumendi alusel uue täitemenetluse teades, et eelmises täiteasjas on menetlus
2. detsembri 2020 määrusega taastatud. Hageja leiab, et tegemist on pahatahtliku ning menetlusõigusi kuritarvitava käitumisega. Puudus mistahes takistus täitemenetluse jätkamiseks, kui kohtumenetlus taastati ning täitemenetluse lõpetamine muutus tühisteks. Kostja esitas uue täitmisavalduse eesmärgiga tekitada hagejale täiendavaid menetluskulusid ning takistada kohtumenetlust. 3 Hageja tegevus ei ole mingil kujul põhjustanud olukorda, kus täiteasi XXX/XXXX/XXXX Tartu Maakohtu tagaseljaotsusega lõpetati (ning siis kaja alusel menetlus taastati). Maakohus ise põhjustas hagi perspektiivituks muutumise. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluslik olukord tekkis kostja ja kohtu tegevuse tõttu, mistõttu oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Kostja (vastustaja) vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Hageja on hagiavalduses kostjat ja kohut eksitada püüdnud. Hageja nõuded ei ole kostja suhtes olnud kunagi põhjendatud. Hageja on võtnud eesmärgiks algatada nii palju kohtuvaidlusi, kui vähegi võimalik, mis pole aga olnud hagejale edukad (nt 2-19-5980, 2-19-17470, 2-20-195, 2-20-4920). Hageja käitumine on kõikvõimalike menetluste algatamisel olnud pahatahtlik ning kostjat ja kohut koormav. Seetõttu ei ole õiglane jätta menetluskulusid kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt menetluskulude jaotuse osas ning teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus poolte endi kanda (

§ 667lg 2).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 12. Vaidlustatud määrusega jäeti juba menetlusse võetud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel ning hageja alternatiivne nõue sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 5 alusel.

Selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Hageja vaidlustab maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning palub jätta menetluskulud maakohtus kostja või alternatiivselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud ulatuses (

§ 651lg 1 ja § 659).

Maakohus jättis menetluskulud

§ 168

lg 2 alusel hageja kanda.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

§ 168

lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulude jaotuse põhjendamisel eristanud, et menetlus tsiviilasjas on lõpetatud kahel erineval alusel (hagi menetlusse võtmisest keeldumine ja hagi läbi vaatamata jätmine), mistõttu kuuluvad menetluskulude jaotamisel kohaldamisele nii

§ 168lõige 1 kui ka lõige 2.

Samas tuleneb viidatud sätetest, et mõlemal juhul tuleks menetluskulud üldjuhul jätta hageja kanda.

§-s 168 sätestatust on kohtul võimalik kõrvale kalduda

§ 162

lg 4 alusel, kui kohus leiab, et vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Maakohus tegi käesolevas asjas
2. oktoobril 2020 tagaseljaotsuse, mille tühistas kostja esitatud kaja alusel
3. detsembri 2020 määrusega. Ringkonnakohus selgitab, et tagaseljaotsuse tunnistab kohus alati omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 2 alusel.

Maakohus märkis

1. detsembri 2020 kaja rahuldamise määruse resolutsioonis vastavalt kostja taotlusele, et tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Samas oli kohtutäitur juba tagaseljaotsuse alusel
2. oktoobri 2020 otsusega täitemenetluse täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX lõpetanud (TMS § 48 lg 1 p 4). Ebaõige on hageja seisukoht, et tagaseljaotsuse tühistamisega
3. detsembril 2020 „tühistati täitemenetluse lõpetamine“ ning täitemenetlus pidi täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX jätkuma. Täitemenetluse seadustik ei näe ette lõpetatud täiteasja jätkumist. Uuendada on võimalik vaid peatatud täitemenetlust (TMS § 47). 4 Seega oli kaja esitamise ajaks (
4. oktoobril 2020) hageja nõue täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks muutunud perspektiivituks, kuivõrd tagaseljaotsus oli kohtutäituri poolt täidetud ning vaidlustatud täiteasja menetlus oli lõpetatud. Kostja esitas
5. märtsil 2021 kohtutäitur Heimo Vilpuule täitmisavalduse Pärnu Maakohtu
6. detsembri 2006 määruse täitmiseks (täiteasi nr XXX/XXXX/XXX). TMS § 49 lg 2 kohaselt ei piira täitemenetluse lõpetamine sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Seega ei ole kostja käitunud uue täitemenetluse algatamise taotluse esitamisel pahatahtlikult. Ringkonnakohus nõustub aga, et eeltoodud asjaoludel on ebaõiglane jätta kogu asja menetluskulusid üksnes hageja kanda, sest enne tagaseljaotsuse tühistamist ja tsiviilasja menetluse taastamist oli hageja nõue õiguslikult perspektiivne. Hagi perspektiivituse tõi kaasa tagaseljaotsuse tegemine, mille põhjustas kostja poolt hagile õigeaegselt vastamata jätmine. Samas ei teavitanud ei hageja ega kostja kaja menetlemise ajal maakohut sellest, et tagaseljaotsuse alusel oli täitemenetlus, milles toimunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja taotles, juba lõpetatud. Samuti keeldus maakohus põhjendatult alternatiivse nõude menetlusse võtmisest

§ 371

lg 1 p 5 alusel, millisel juhul tulnuks

§ 168lg 1 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud rahuldada hageja määruskaebuse alternatiivne taotlus jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda (

§ 162lg 4).

14. Kuivõrd hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad menetluskulud määruskaebemenetluses poolte endi kanda (

§ 171lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Erkki Hirsnik Kersti Kerstna-Vaks 5