KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-1437
§ 460
lg-te 1 ja 2 alusel ka avaldaja kui OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglase suhtes, kes oli kinnistu kaasomandi osa omandamise ajal teadlik tsiviilasja nr 2-13-39908 menetlusest. Avaldaja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust kohtutäituri taandamiseks. 6. Puudutatud isikud II ja III palusid 12.10.2020 vastuses jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja oli OÜ Belgardi Kinnisvara ainus seaduslik esindaja, kuid ei esitanud pärast kinnistu kaasomandi osa omandamist tsiviilasjas nr 2-13-39908 taotlust hageja asendamiseks. Avaldaja käitus ebaseaduslikult, sest täitedokumendi kohaselt oli tal õigus kinnistu müüa kõigi kaas- ja ühisomanike nõusolekul kolme kuu jooksul pärast täitedokumendi jõustumist. Avaldajal selline nõusolek puudus. Täitedokument jõustus 18.02.2020, seega algatas kohtutäitur täitemenetluse pärast kinnistu kokkuleppel müümiseks seatud tähtaja möödumist. Täitemenetlus on algatatud õigesti. Avaldaja ei ole heauskne omandaja, sest ta oli tsiviilasjas nr 2-13-39908 OÜ Belgardi Kinnisvara seaduslik esindaja ja teadis täitedokumendi sisu.
§ 460lg-te 1 ja 2 alusel ka avaldaja kui OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglase suhtes.
Seda on kinnitanud ka Harju Maakohus 10.09.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-20-11416 (p 7). Kuna OÜ Belgardi Kinnisvara ei järginud kinnistu kaasomandi osa müügil täitedokumenti, tuleb kinnistu müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel tervikuna. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda kohtutäituri erapooletuses. Kinnistu enampakkumine ei toimu kohtutäituri huvides, vaid kohtutäitur täidab talle esitatud täitedokumenti.
- Puudutatud isik IV palus 17.11.2020 vastuses jätta avaldus rahuldamata. Kinnistu kaasja ühisomanikel oli võimalik täitedokumenti vabatahtlikult täita kuni 18.05.
- Kuna selle aja seisuga ei olnud ükski kaas- ega ühisomanik kinnistule ostjat leidnud, esitas puudutatud isik II kohtutäiturile 19.05.2020 täitmisavalduse. Avaldaja omandas kinnistu kaasomandi osa OÜ-lt Belgardi Kinnisvara, keda ta esindas ka tsiviilasjas nr 2-13-39908, kuid ei teavitanud kohut omanikuvahetusest ega taotlenud hageja asendamist.
§ 460
lg-te 1 ja 2 kohaselt ka avaldaja kui OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglase suhtes. Avaldaja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust kohtutäituri taandamiseks. 8. Harju Maakohus jättis 27.11.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldus kohtutäituri taandamiseks on esitatud täiteasjas nr 008/2020/1019, mis on puudutatud isik II täitmisavalduse alusel algatatud puudutatud isiku III suhtes. Olukorras, kus sundtäitmisele on esitatud kaas- või ühisomandi lõpetamise nõue asja müümisega avalikul enampakkumisel, ei näe TMS ette võimalust alustada kõigi kaas- või ühisomanike suhtes ühte täitemenetlust, vaid igaühe suhtes tuleb algatada eraldi täitemenetlus. Samas peab sundtäitmine toimuma kõigis täiteasjades korraga. Praegusel juhul on kohtutäitur menetlenud täiteasju ühiselt ning peatanud täitemenetlused kõigis täiteasjades. Seega on avaldaja täitemenetluse osaliseks 3
(6)2-20-14377 ka täiteasjades nr 008/2020/1019 ja 008/2020/1020 ning tal oli õigus esitada taandamisavaldus ka täiteasjas nr 008/2020/1019, vaatamata asjaolule, et ta ei ole selles sissenõudja ega võlgnik. Avaldaja ei ole märkinud, et esineksid TMS § 9 lg 1 p-des 2–5 või lg-s 11 sätestatud asjaolud, mistõttu kontrollib kohus, kas esinevad TMS § 9 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud taandamise alused. Kohtutäitur edastas 14.09.2020 e-kirjaga tsiviilasjas nr 2-20-10939 kohtule puudutatud isiku II lepingulise esindaja allkirjastatud menetlusdokumendi. Dokumendi edastamine ei ole käsitatav täitemenetluse osalise esindamisena, mistõttu ei anna selline tegevus alust kahelda kohtutäituri erapooletuses. Avaldaja on taandamise taotlust põhjendanud lisaks asjaoludega, et kohtutäitur algatas tema suhtes täitemenetluse, kuigi avaldaja on heauskne omandaja, kohtutäitur viivitas tsiviilasjas nr 2-20-9674 tehtud hagi tagamise määruse alusel täitemenetluse peatamisega ning on keeldunud täitemenetluse peatamise peale esitatud kaebuste läbivaatamisest. Kui avaldaja peab kohtutäituri toiminguid ebaseaduslikuks, on kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS §-s 217 sätestatud kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ning vajaduse korral saab TMS § 218 lg 1 alusel pöörduda kaebusega kohtusse. Kohtutäituri taandamise taotlus ei ole kohane õiguskaitsevahend, kui kohtutäitur rikub täitemenetluse läbiviimisel seadust. Avaldaja välja toodud asjaoludest ei nähtu, et kohtutäitur oleks otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest ning need asjaolud ei tekita kahtlust kohtutäituri erapooletuses. Võimalik täitemenetlust reguleeriva seaduse rikkumine ei ole taandamise aluseks. Kuna kohtutäituri taandamise alused puuduvad, siis jääb avaldus rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 7 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
- Avaldaja esitas Harju Maakohtu 27.11.2020 määruse peale 14.12.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 04.02.2021 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Avaldaja palub 14.12.2020 määruskaebuses (täiendatud 26.01.2021) Harju Maakohtu 27.11.2020 määrus tühistada ning rahuldada tema avaldus kohtutäituri taandamiseks. Avaldaja ei nõustu seisukohaga, et tema on täitemenetluse osaliseks ka täiteasjades nr 008/2020/1019 ja 008/2020/
- Maakohus ei tutvunud täiteasjade materjalidega, kuigi neist nähtub, et avaldaja ei ole võlgnikuks täiteasjas nr 008/2020/
- Kohtutäitur ei täitnud maakohtu 05.10.2020 nõuet esitada täitetoimiku nr 008/2020/1019 ärakiri, esitades kohtule vaid mõned täitetoimiku dokumendid. Kohtutäitur esitas 19.05.2020 kinnistamisavalduse täiteasjas nr 008/2020/1019 ning avaldajal on alust kahtlustada, et pärast seda, kui Tartu Maakohtu kinnistusosakond palus 20.05.2020 kandemäärusega kohtutäituril esitada kõigi omanike suhtes kehtiv täitedokument (kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus), fabritseeris kohtutäitur kolm väidetavalt 19.05.2020 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 008/2020/1019, mis allkirjastati koos 01.07.2020 kinnistamisavaldusega. Kohtutäitur esitas kinnistusosakonnale ebaõigeid andmeid, väites, et avaldaja ning puudutatud isikud II ja IV on võlgnikud täiteasjas nr 008/2020/1019, mis on algatatud puudutatud isiku III suhtes. Asjaolu, et avaldaja suhtes on algatatud üksnes täiteasi nr 008/2020/1021 ja täiteasjas nr 008/2020/1019 toimub täitemenetlus üksnes puudutatud isiku III suhtes, on vastuseks avaldaja 03.09.2020 pöördumisele kinnitanud ka Justiitsministeerium 05.10.2020 vastuses. Täiteasjas nr 008/2020/1021 on avaldaja esitanud samuti taotluse kohtutäituri taandamiseks (tsiviilasi nr 2-20-10313). Kuna kohtutäitur viivitas tsiviilasjas nr 2-20-9674 tehtud hagi tagamise määruse täitmisega, esineb TMS § 9 lg 1 p-s 6 toodud alus kohtutäituri taandamiseks. Kohtutäituri erapooletuses tekitab kahtlust ka asjaolu, et Harju Maakohus nõudis 13.01.2021 kohtunõudega tsiviilasjas nr 2-20-14848 kohtutäiturilt selgitust, miks peatati täitemenetlus ka täiteasjades nr 008/2020/1020 ja 008/2020/1021, kuigi 4
(6)2-20-14377 Harju Maakohtu 07.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9674 peatati täitemenetlus üksnes täiteasjas nr 008/2020/
- Täitemenetluse peatamise tõttu ei lahendatud ka avaldaja kaebusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kaas- või ühisomandis oleva kinnisasja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse, milles on kõik kaas- ja ühisomanikud samal ajal nii sissenõudjaks kui ka võlgnikuks (nt Riigikohtu 09.06.2017 määrus nr 3-2-1-61-17, p 14.2; 26.04.2017 otsus nr 3-21-14-17, p 36.3). Sellise täitemenetluse kohta ei ole TMS-s sätestatud erinorme. Kohtutäitur on tsiviilasjas nr 2-20-9216 (avaldaja kaebus kohtutäituri 12.06.2020 otsusele täiteasjas nr 008/2020/1021) esitatud 31.03.2021 ja 22.06.2021 seisukohtades selgitanud, et kohtutäiturite kasutatav programm TAAVI ei võimalda ühele toimikule lisada mitut sissenõudjat ega mitut võlgnikku, mistõttu on kohtutäitur praegusel juhul avanud kokku kolm toimikut, mille kõigi puhul on nõude sisuks Kakumäe tee 82 kinnistu müük avalikul enampakkumisel. Kõigis asjades on tinglikult sissenõudjaks puudutatud isik II ning võlgnikeks tinglikult puudutatud isik III (täiteasi nr 008/2020/1019), puudutatud isik IV (täiteasi nr 008/2020/1020) ja avaldaja (täiteasi nr 008/2020/1021). Maakohus on järelikult õigesti leidnud, et kuigi formaalselt on algatatud kolm täiteasja, on sisuliselt tegemist siiski ühe täitemenetlusega ning seetõttu ei oma määravat tähtsust, et kohtutäituri taandamise avaldus esitati täiteasjas nr 008/2020/1019, milles avaldajat pole märgitud sissenõudja ega võlgnikuna.
- Ehkki tuleb möönda, et kirjeldatud olukord võib praktikas tekitada tarbetut segadust ja dubleerimist, sest kui kolmes täiteasjas koostatakse paralleelselt samasisulised dokumendid, võiks iga täitemenetluse osaline esitada kõigis kolmes täiteasjas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (nt praegusel juhul on avaldaja lisaks esitanud samasisuliste põhjendustega avalduse kohtutäituri taandamiseks ka täiteasjas nr 008/2020/1021, mis jäeti Harju Maakohtu 02.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-10313 menetlusse võtmata, sest avaldus esitati TMS § 9 lg-s 4 sätestatud tähtaega rikkudes), ei anna eeltoodu siiski alust sama täitemenetlust kunstlikult n-ö tükeldada. Avaldaja positsioon on ka vastuoluline, sest kui avaldaja rõhutab määruskaebuses, et tema ei ole täitemenetluse osaline täiteasjades nr 008/2020/1019 ja 008/2020/1020, siis jääb arusaamatuks, millisel põhjusel on avaldaja üldse taotlenud kohtutäituri taandamist täiteasjas nr 008/2020/
- Justiitsministeerium on 05.10.2020 vastuses nr 15-3/3363-18 võtnud ilmselt aluseks täitemenetluste registri andmed ja ei ole arvestatud konkreetse täitemenetluse eripära.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles, et avaldaja ei ole viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis võiks TMS § 9 lg-te 1 ja 11 kohaselt olla aluseks kohtutäituri taandamiseks. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sisuliselt uut seisukohta, mis võiks tingida maakohtu määruse muutmise (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Maakohus on õigesti rõhutanud, et kohtutäituri erapooletuses ei anna alust kahelda ainuüksi asjaolu, et täitemenetluse osalise hinnangul on mingi kohtutäituri tegevus või otsus õigusvastane, vaid sellisel juhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks kohtutäituri tegevuse või otsuse vaidlustamine vastavalt TMS §-dele 217 ja
- Eelneva põhjal ning TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jääb avaldaja määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 27.11.2020 määrus muutmata.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse 5
(6)2-20-14377 määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)