← Eesti

2-21-6121/5

Obsah (7)§ 394§ 416§ 407§ 173§ 162§ 174§ 150

2-21-6121 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 08. juuni 2021 Tsiviilasja number 2-21-6121 Tsiviilasi J. N.’i hagi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 200 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  2. aprillil 2021 saabus Viru Maakohtusse J. N.’i hagiavaldus A. N.’i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja seaduslik esindaja ja kostja on lahutatud ning kostja ei ela hageja ega tema emaga koos. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 19.04.
  3. Elatis kanda hageja seadusliku esindaja T. K.’i arveldusarvele xxxx.
  5. aprillil 2021 täpsustatud hagiavalduses palus hageja välja mõista elatis miinimumsummas. KOSTJATE VASTUVÄITED
  6. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on 18.05.2021 kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kostjad kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjaid, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  8. Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia kohaselt on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates
  9. jaanuarist 2020 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot.
  10. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, 2

(3)2-21-6121 kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  1. Kuivõrd hagiavalduse kohaselt kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust ja kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks elatusraha summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 19.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  2. Elatis kanda igakuiselt hageja seadusliku esindaja T. K.’i arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „lapse elatisraha“. MENETLUSKULUD 9.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

10.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 11. Hageja on hagiavalduse esitamisel 19.04.2021 tasunud riigilõivu 75 eurot. RLS § 15 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 2 ei pidanud hageja elatise nõudes hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasuma. Kohus selgitab hagejale, et

§ 150

lg 4 ja lg 6 tulenevalt tal on õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu tagastamist ja et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 12. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.