← Eesti

2-21-7762/5

Obsah (10)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177

2-21-7762 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 16. juuni 2021 Tsiviilasja number 2-21-7762 Tsiviilasi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 350 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  2. mail 2021 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja ja B AS sõlmisid 03.02.2016 laenulepingu nr. xxxx, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 5 360 eurot kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.03.2016 summas 141.71 eurot kuni viimase osamakseni 10.02.2021 summas 143.81 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,9% aastas.
  3. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Annuiteetmakse sisaldas põhisumma ja intressi summasid. Kostja rikkus lepingu p.1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates 10.02.2017 osamaksest.
  4. Lepingu üldtingimuste p.5.1.1 kohaselt oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt kogu võla kohest tasumist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 05.07.
  6. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressitele xxxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 2

(4)2-21-7762
  1. 26.03.2019 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale.
  2. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus: 4 346.50 eurot, intressid 442.39 eurot, viivised summas 3 334.22 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 19,9% aastas, kuid hea usu põhimõtte kohaselt kostajale vastu tulles palub hageja arvestada viivist kuni summani 534.89 eurot, et kõrvalnõuded ei ületaks põhinõuet.
  3. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4 346.50 eurot, intressid 442.39 eurot ja viivised 3 334.22 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, viivised põhinõudelt 4 346.50 eurolt alates 14.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni määraga 19,9% aastas, kuid kokku mitte enam kui 534.89 eurot, menetluskulud 920 eurot (sh riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  4. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  5. Viru Maakohus võttis 21.05.2021 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale AET-i kaudu kätte toimetatud 26.05.
  6. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja B AS-i vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 12. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 8 158.11 eurot ulatuses (sh põhivõlgnevus 4 346.50 eurot, intressid 442.39 eurot ja viivised 3 334.22 eurot, sissenõudekulud 35 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt (4 346.50 eurolt) alates 14.05.2021 kuni põhinõude tasumiseni määraga 19,9% aastas, kuid kokku mitte enam kui 534.89 eurot. 13.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 3

(4)2-21-7762 MENETLUSKULUD 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 15. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 920 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist (1,5 tundi) ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest (2 tundi). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, so summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 2-l leheküljel. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses koos käibemaksuga 180 eurot. Hageja on tasunud 14.05.2021 riigilõivu summas 475 eurot ja 21.05.2021 täiendavat riigilõivu summas 25 eurot, kokku seega 500 eurot. Tulenevalt

§ 173

lg-st 2 ja

§ 162lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 500 eurot kostja kanda.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 680 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. 16.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 17. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.