← Eesti

2-21-8820/3

Obsah (7)§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-8820 Lahendi tegemise aeg ja koht 2. juuli 2021.a, Rakvere kohtumaja Kohtunik Maido Roots PlusPlus Capital

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. Hageja PlusPlus Capital AS esitas 02.06.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse K. K.’e vastu võlgnevuse 9304,77 euro, viivise 2584,21 euro ja sissenõudekulu 35 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja hageja sõlmisid 04.05.2019 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 31.08.2018 laenulepingust nr xxxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 6215,04 eurot ja viivised summas 3060,72 eurot. Kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 0,99 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 9274,77 eurot. Antud summale lisandus lepingu punktis 5.
  2. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.
  3. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.07.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.
  4. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 113² lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis 2

(4)toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 9304,77 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 19.07.2019, 27.01.2020, 27.10.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 6215,04 eurolt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 693 x 0,06 % päevas. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (6215,04* 0,06 % päevas * 365 päeva= 1361,09 eurot), mida hageja nõuab kuni summani 541,10 eurot, et hagis esitatud kõrvalnõuded ei ületaks põhinõude summat. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovib tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: - võlgnevus kompromissisummas 9304,77 eurot s.h põhinõue 6215,04 eurot, enne 04.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 3059,73 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt 6215,04 alates 11.07.2019 kuni 02.06.2021 summas 2584,21 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; - hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 6215,04 eurot alates 03.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses kuni summani 541,10 eurot; - menetluskulud: riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; 2. Viru Maakohus saatis 02.06.2021 kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kostja elukoha aadressile tähtsaadetisena xxxx, mis on kättetoimetatud 16.06.2021 kostjale edasiandmiseks. Kostja ei ole täitnud kohtu nõuet tähtaegselt. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 3. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 5.

§ 444lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 3

(4)Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1 6. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 7. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 420 eurot, kokku 1020 eurot. Hageja esindajal on õigusabi osutamise ajakulu dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine 3,5h, maksumusega 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Käesoleval juhul on tegemist trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Hagiavaldus koosneb 3-l leheküljel, millest sisulist teksti on 1 leheküljel, ülejäänud hagiavaldus koosneb paragrahvidest ja lepingust kopeeritud tekstist. Samuti ei ole hageja esindaja pidanud osalema kohtuistungitel, tutvuma kostja vastusega või vastuväidetega. Käesoleval juhul oli tegemist tavapärase võlaõigusliku nõudega, mistõttu arvestab kohus 20 minutit menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta (arvestades hagiavalduse teksti sisu), seega on esindaja õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 60 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot (100 eurot : 60 minutiga=1,666x60=99.99). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 100 eurot. Koos riigilõivu 600 euroga, on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud kokku 700 eurot. 8. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.