← Eesti

2-21-7862/7

Obsah (6)§ 661§ 486§ 430§ 432§ 173§ 168

Tsiviilasi nr 2-21-7862 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Hele Kaldma Määruse avalikult teatavaks- 6. juuli 2021, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-21-7862 Tsiviil

§ 661

lg 1 ja 2 kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Tartu Maakohtu menetluses on D.S. hagi I.S. vastu elatise saamiseks.
  2. Pooled esitasid XX.XX.XXXX kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kompromissis on märgitud, et kostja tasub elatist kuni D.S. täisealiseks saamiseni või kuni tema 21-aastaseks saamiseni, kui laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kohus selgitab, et hageja seaduslikul esindajal puudub õigus sõlmida kompromissi tingimusel, et elatis mõistetakse kostjalt välja kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. PKS § 96 ja 97 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidamist andma oma alaealisele lapsele. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Seega on PKS § 97 p 2 alusel lapsel õigus nõuda ülalpidamist, kui ta õpib selles sättes nimetatud ühes õppeasutuses ja saab õppimise ajal täisealiseks. Käesoleval juhul on PKS § 97-s toodud eeldused täitmata. Seega jätab kohus kinnitama kompromissi osas, milles pooled leppisid kokku, et kostja kohustub tasuma lapse ülalpidamiseks elatist kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. 3.

§ 486

lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega, sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita.

§ 432

lg 1 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. 4. Kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest enda teadlikkust, on pooled kinnitanud. Seega on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab menetluse D.S. hagi I.S. vastu elatise saamiseks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.