Obsah (7)

§ 199§ 274§ 64§ 68§ 215§ 73§ 74

1-21-3547 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-3547 (21231600678) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekre

§ 199

lg 2 p 9 järgi Lühimenetluses Paul Pikma Prokurör Süüdistatav Kaitsja Raivo Sirela ik: 35203130442, xxx kodanik, xxx, töökoht: xxx, elukoht: xxx, aeg-ajalt xxx, asukoht: Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.04.2021, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 09.04.2021 määrusega kaheks kuuks. Varasem karistatus: 13 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: - Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusega nr 1-20-5155

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud,

§ 274

lg 2 p 4 järgi vangistus 1 aasta,

§ 64lg 1 alusel liitkaristus vangistus 1 aasta ja 3 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 10 kuud,

§ 68lg 1 alusel vangistus 9 kuud ja 26 päeva karistuse algusega alates 05.06.2020.

Karistus täidetud 31.03.

1. 6 kehtivat väärteokaristust. Advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON
2. Raivo Sirela süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Raivo Sirelale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 3.

§ 68

lg 1 kohaselt arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning Raivo Sirelale mõistetud ning ära kandmisele kuuluva 8-kuulise vangistuse kandmist arvestada alates Raivo Sirela kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 07.04.

1. 1 Raivo Sirela suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel
2. Raivo Sirelalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 161 (sada kuuskümmend üks) eurot ja 40 (nelikümmend) senti ning kohtumenetluses makstud tasu 194 (sada üheksakümmend neli) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, kokku kaitsjale makstud tasu 355 (kolmsada viiskümmend viis) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 1231 (tuhat kakssada kolmkümmend üks) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Raivo Sirela, 1-21-3547, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Raivo Sirelale tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi
3. I A esitatud tsiviilhagi 450 (nelisada viiskümmend) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Raivo Sirelalt I A kasuks 450 eurot, mis tuleb kanda kannatanu I A arveldusarvele nr xxx Swedbank, märkides selgitusena: „Raivo Sirela, 1-21-3547, tsiviilhagi hüvitamine“. Asitõendid, äravõetud objektid ja salvestised
4. CD plaat 07.04.2021 xxx xxx kaupluse turvakaamerate salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (tl 8) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
5. CD-R plaat 31.03.2021 xxx alevikus asuva kaupluse turvakaamerate salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (tl 69) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
7. SÜÜDISTUSE SISU Raivo Sirelat süüdistatakse selles, et tema, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid ning karistatud viimati mh

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusega 1-20-5155, uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt 31.03.2021 kella 19:56 ajal xxx asuva xxx kaupluse juures võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse eest kannatanule I A’le kuuluva jalgratta DRAG GRAND CANYON väärtusega 450,00 eurot ja sõitis sellega minema, tekitades I A’le varalist kahju summas 450,00 eurot. 2 Samuti Raivo Sirela tahtlikult ja süstemaatiliselt 07.04.2021 kella 21:10 ajal Tallinnas xxx asuvas xxx kuuluvas "xxx" kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis xxx´ile kuuluva kauba - 1 pudeli viina "Beloff 0,5 l" maksumusega 5,49 eurot, mille pani oma seljakotti ja seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud kaupluse turvatöötaja poolt kinni, kaup on rikutud kujul tagastatud kauplusele. Seega Raivo Sirela pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ehk

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt, jäi lühimenetluse juurde ja taotles enda ülekuulamist. Tunnistas esitatud tsiviilhagi. Kaitsja asus seisukohale, et toetab kaitsealuse seisukohta, leiab, et viinavarguse episoodis Raivo Sirela oma süüd tunnistab, kahetseb, teises väidetava varguse episoodis ta oma süüd ei tunnista, sest ratast ta ei varastanud. Tõendid on lubatavad.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise, süüdistatava ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 31.03.2021 varguse episood xxx eest aadressil xxx Kohus leiab, et 31.03.2021 kella 19:56 ajal aadressil xxx kaupluse eest I Ale kuulunud jalgratta Drag Grand Canyon maksumusega 450 eurot varguse toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu ja tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu I A süüteoteatest nähtuvalt varastati 31.03.2021 kella 20.00 ajal xxx poe eest jalgratas Drag Grand Canyon, pruuni värvi, oranžide triipudega, varaline kahju 450 eurot. Süüteoteatele on hiljem lisatud täpsustav jalgratta kirjeldus ja foto analoogsest jalgrattast (tl 6063). Kannatanu I A 31.03.2021 antud ütluste kohaselt helistas talle kell 20.06 poeg A A A, et xxx kaupluse juurest oli varastatud jalgratas, mida ta kasutas. 31.03.2021 kell 19.55 pani poeg jalgratta Drag Grand Canyon xxx kaupluse seina najale seisma mõneks minutiks, et poes käia. Ratast ta ei lukustanud. Kell 20.00 tuli poeg poest tagasi ja märkas, et kaupluse ette jäetud jalgratast polnud enam. Poeg otsis jalgratast ümbruskonnast, kuid ei leidnud. Peale seda helistas temale ja teatas, et ratas oli varastatud. Jalgratas oli pruuni värvi oranžide triipudega ja maksis 450 eurot. Jalgratta omanik on tema, otsis ka ise ratast, kuid ei leidnud. xxx kauplusel on väljas kaamerad, jalgrattas on foto telefonis (tl 64-67). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud videosalvestusi 31.03.2021 varguse episoodi kohta aadressil xxx alevik asuva kaupluse turvakaameratest. Vaatlusest tulenevalt ilmub kaamera vaatevälja 31.03.2021 kell 19.57.12 meesterahvas taaruva kõnnakuga (näeb välja vanem, hallide juustega, pikemat kasvu, kõhnema kehaehitusega, peas on must nokkmüts valgete kirjadega, seljas tumeroheline jope, mille alt paistab hall sviiter, jalas sinised teksapüksid, mis on ülevaltpoolt kulunud moega, seljas tumedate sangadega, sinise ja musta värviga seljakott, mille peal on valged kirjad, jalas tumedad jalanõud) kaupluse suunas. Jõudes kaupluse seina najal seisva hallikat värvi raamiga jalgrattani, haarab kell 19.57.37 selle parempoolsest käepidemest kinni, seejärel kaotab veidi tasakaalu ning hoides vasaku käega seinast kinni, üritab ennast ratta peale vinnata. Kell 19.57.44 istub meesterahvas ratta sadulale ning hakkab rattaga sõitma. Kell 19.57.46 sõidab kauplusest mööda, liigub edasi kaugemale ja kaob kaamera vaateväljast kell 19.57.57 (tl 69-74). 3 Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt selgitas Raivo Sirela, et võttis jalgratta ja pani selle nurga taha, endale seda ei võtnud. Tahtis sõita naisterahva juurde xxx, aga tuli vales peatuses maha, oli purjus. Sõitis mööda jalgrattur, kes teda peaaegu riivas, misjärel vaatas, et jalgrattur läks poodi ja pani jalgratta kaupluse ette. Soovis jalgratturile õpetust anda ning võttis ratta ja viis selle poe nurga taha. Rattaga ei sõitnud, ei saa sõita, sest jalg on vigane. Peale seda läks xxx bussi peale ja sõitis xxx-i kauplusse, misjärel läks uuesti bussi peale ning sõitis xxx. Oli tumedat värvi erksiniste osadega seljakott, seljakotil oli valge logo ja valge kiri, arvab, et seljakott jäi vist bussi, kargu kaotas ära. Ratast endale ei võtnud, jättis selle poe nurga taha lihapoe juurde ja suundus bussipeatusesse. Tunnistab oma süüd kahju tekitamises teisele isikule. Tehtut kahetseb (tl 77-78). Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulamisel selgitas süüdistatav sama sündmuse kohta seda, et tuli bussi pealt maha, sest oli läinud vale bussi peale. See oli xxx bussipeatus ja seal vastas üle tee on xxx toidupood. Oli toidupoe poole minemas, avastas, et telefonis on kolm vastamata kõnet. Võttis telefoni kätte ja läks oma karguga vaikselt, et helistab. Siis see jalgrattur sõitis, riivas tema küünarnukki. See oli meesterahvas või mingi noor poiss, ei tea. Sellepärast ratta ära võttiski, peitis, et kartis, et ta tuleb kohe poest välja. Telefon kukkus 3ks tükiks. Jättis kargu sinna maha ja nägi, et see isik läks poodi, mõtles, et läheb näitab talle, et mis sa tegid minu telefoniga. Poodi sisse ei läinud, sest nägi, et ratas ei olnud lukus. Viskas kargu sinna, kus telefon maha kukkus, see oli kuskil 40-50 m poest, bussipeatuses ja siis läks ilma karguta edasi. Oli suuteline sõitma isegi 30-40m, sõitis kuni karguni, seal on see vabaõhukohvik, mis asub vasakul ja toetas oma haige jala peale, see ei kandnud, kukkus koos rattaga pikali. Keegi kes seal vabaõhukohvikus kas õlut jõi või sõi, tuli aitas püsti ja jättis ratta sinna. Ratta varastamise mõtet ei olnud, sõitis ju vales suunas, kui oleks tahtnud varastada ratast, siis kohe poe vastas on suur kallak, järsk mägi, sealt oleks hooga põrutanud kohe. On reieluu murd ja põlvemenisk on kildudeks, oli 17ndal mail röntgenipilt ja seal on näha kui palju jalg üldse annab painduda aga, et jalgrattaga sõita, selleks peab jalg painduma. Arst ütles, et see on võimalik ainult afektiseisundis, inimene ületab oma valulävi. On xxx aga see ei anna ju tunda. 1997 peale isa surma langes sügavasse auku, käis kasiinos ja jõi, siis käis kodeerimas ja nüüd üleeile helistas sõbrale, kes teda tööle võtab, ütles, kui tuled välja, tuled minu juurde tööle, viib teda tuttava juurde. Töökoht oleks kohe olemas, see on päikesepaneelide paigaldamine, aga ei arvesta sellega, et vabaneb, ostis isegi televiisori endale. Elukoht oleks ka esialgu tema objektil, tal on praegu xxx objekt, tuleb suurem päikesepaneeli paigaldus. Täna, suvel saaks xxx, sest osa inimesi lähevad taludesse tööle, siis on kohti küll, talvel sinna on võimatu kohta saada. Prokurörile vastates selgitas süüdistatav, et ta ei mäleta kas jalgrattur oli üksi. Kohtueelsel menetlusel on selgitanud, et jalgrattur peaaegu riivas, kuid siis ei teadnud veel, ütleks nii, et vastu küünarnukki aga telefon kukkus maha ja kui helistas hiljem sõbrale, siis sõber ütles, et mis sinuga juhtus 31sel, et sa katkestasid kõne. Siis tuli meelde, et loomulikult, ei olnud see üldse meeles, see oli nii kerge riivakas aga telefon kukkus maha. Ei rääkinud telefoniga, telefon kutsus, hoidis telefoni ja kukkus maha. Milline jalgratas välja nägi, seda ei mäleta. Arvab, et võib-olla maastikuratas, ei mäleta. Jalgratta võtmise motiiv oli see, et ei tunne ju muidu inimest ära, ta tuleb kohe poest välja, istub ratta selga ja sõidab minema. Ei saa talle isegi telefoni tükke näidata, et paneb ratta ära, siis näeb kohe, kes hakkab otsima. Tahtis kahjunõude esitada talle, kuigi ega telefon kallis ei olnud, Nokia mingi puutetundlik, ise ostis kunagi pandimajast, aga sellegi poolest ei ole ilus niimoodi, see on liiklushuligaan, kui ta mõtleb, et sõidab nii uhkelt, nii kiiresti ja näeb, et inimene läheb karguga, ta võiks natukene eemalt sõita, oleks karguga visanud, kuigi ei ole vägivaldne. Ei jäänud sinna ootama ja kahjuhüvitist nõudma, sest oli külm ja oli valus. Buss tuli, läks bussi peale, kuu peale see, 20 eurot maksab telefon, mida ta nõuab noorelt poisilt ka võib-olla, kus ta teab, kes see rattaga oli, buss tuli, sellepärast, kui poleks bussi tulnud ega oleks kõmpinud rahulikult oma karguga poe juurde ja tagasi. Arvab, et rattaga oli noor poiss ega täiskasvanud inimesel on mõistus peas kui ta sõidab rattaga, ta ei sõida nii ligi, invaliid peale selle nagu oli. Uurijale mobiiltelefonist ei rääkinud midagi, uurija pakkus variandi, et saab kohe koju kui annab ratta tagasi, isegi kui ütleb, et viis pandimajja, et kohe saab välja. Oleks loomulikult, kui oleks ratta võtnud, et näe võta see ratas ja lase mind välja. Oli nii paha olla, oli 7 päeva nagu kapsauss, iga päev liiter viina ära joonud. Ta tegi ju 4 ettepaneku kohe, mine koju, ütles, kus ratas on, läheb toob pandimajast ära. Ütles vastu, et ei tea, kas xxx üldse ongi pandimaja. Kui kannatanu tõesti ei saanud ratast kätte, milles võib-olla isegi kahtleb, võib-olla tema leidis võimaluse raha teenida. On nõus talle selle 450 eurot hüvitama, teenib 100 eurot päevas. See oli just see jalgratas, millega riivati, sest see oli ainukene jalgratas seal poe juures, nägi, kuidas poodi sisenes. Nägi, et buss tuleb, see on tee ääres, bussipeatus on kohe, kuhu ratta jättis, kohe seal poe juures. Võttis kargu ja telefoni tükid kaasa. Kark jäi
2. aprillil xxx poodi. Kohtueelsel menetlusel ütles, et jättis ratta lihapoe juurde, kuid lihapood on teisel pool hoopis, lihapood jääb xxx poole, lihapoe juures käis ka, aga mitte see päev.
3. aprillil kui ülekuulamine oli, ei olnud see päev üldse mitte midagi meeles suurt, on tükkhaaval nagu puslet kokku pannud, tänu telefonikõnele, mis sõbrale helistas, tuli meelde ja see samane kargu, kuhu viskas maha, kui telefon katki läks, oli sellises olekus, mitteadekvaatne. Kohus, tutvunud süüdistatava ütlustega kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil, leiab, et süüdistatava ütlused erinevates menetlusstaadiumites on omavahel vastuolus. Ainus, mis on ütlustes sarnane, on süüdistatava seisukoht selles, et ta ei ole seda ratast varastanud, vaid ainult ära võtnud. Kohtueelse menetluse versiooni kohaselt selleks, et jalgratturile õpetust anda ja jalgratas ära peita, kohtuistungil esitatud versiooni kohaselt selleks, et jalgratturile kahjunõue esitada. Seejuures ilmneb süüdistatava selgitustest, et ta lõpuks ei hakanudki kahjunõuet esitama, sest tekitatud kahju oli tühine ja noorukist jalgratturilt ei oleks nii või teisiti midagi nõuda. Samas selgitas süüdistatav seda, et jalgratast ära võttes näeks ta isikut, kes seda otsima hakkab ja ta kartis, et jalgrattur võib ära sõita. Kohus leiab, et selleks, et jalgratturit tuvastada, piisaks sellest, kui jääda jalgratta juurde seisma ja oodata selle valdajat või omanikku. Süüdistatav aga sõitis jalgrattaga minema ja jättis selle väidetavalt kohviku juurde ning läks bussi peale. Seega ei oleks ta ka jalgratast ära peites tuvastada jalgratta omanikku, kuivõrd ta ise lahkus sündmuskohalt, võttes tee pealt kaasa nii väidetavalt purunenud telefoni tükid kui ka mahavisatud kargu, mille hiljem järgmist vargust toime pannes kauplusesse unustas. Seega on esitatud versioon erinevates menetlusstaadiumites erinev ning kohtuistungil esitatud versioon motiivi osas ka ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav. Seejuures jättis süüdistatav kohtueelsel menetlusel esitatud versiooni kohaselt jalgratta lihapoe juurde, kohtuistungil antud selgituse kohaselt aga hoopis kohviku juurde, kusjuures süüdistatav selgitas ka seda, et need kohad on erinevates suundades. Seejuures kohtueelsel menetlusel esitatud versiooni on kohtueelsel menetlusel kontrollitud, kohtuistungil esitatud versiooni aga kontrollida ei ole võimalik. Kuivõrd süüdistatav väidetavalt liigub karguga, siis oleks usutav, et ta pidi minema mahajäetud kargu juurde, et see kaasa võtta, kuivõrd videosalvestiselt nähtuvalt liikus ta ilma karguta. Süüdistatav on selgitanud ka seda, et kuivõrd jalg on haige, siis ta jalgrattaga sõita ei saa ja kukkus jalgrattaga kohviku juures ning vaid afektiseisundis suutis jalgrattaga sõita. Samas nähtub tema kohtueelsel menetlusel antud ütlustest, et ta oli purjus ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt oli ta seitsmel päeval järjest ära joonud liiter viina. Seega oli tema taaruv kõnnak ja võimalik kukkumine tingitud mitte jalavalust, vaid alkoholijoobest, mis süüdistatava enda ütlustest tulenevalt on tema tavaline seisund. Haige jala osas peab kohus vajalikuks viidata ka järgmises episoodis kogutud tõendile, s.o xxx kaupluse 07.04.2021 turvakaamera videosalvestisele, millelt on näha, et süüdistatav siseneb kaupluse müügisaali ilma käimise abivahendi – tugikepi või karguta, liigub müügisaalis ilma abivahendita ja ka väljub müügisaalist ilma abivahendita. Seega ei olnud süüdistataval tugikeppi xxx kaupluses kaasas ja ta ei saanud seda seal ka ära kaotada. Sellest tulenevalt süüdistatava väited liikumisraskusest ja toe vajalikkusest ning suutmatusest jalgrattaga liikuda on kriminaalasjas leiduvate videosalvestisega ümber lükatud ja süüdistatav sai nii 31.03.2021 kui ka 07.04.2021 ilma tugikepita väga hästi hakkama, olles suuteline toime panema ka kaks vargust. Seega arvestades süüdistatava ütlustes esinevaid erinevas menetlusstaadiumites esitatud erinevaid versioone, mis tõendamiseseme seisukohast olulistes asjaoludes on kardinaalselt vastuolus, leiab kohus, et süüdistatava ütlusi ei ole selles episoodis süüküsimuse lahendamisel võimalik arvestada ning need ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. 5 Tunnistajana üle kuulatud A A A ütlustest nähtuvalt 31.03.2021 umbes kella 19.50 paiku sõitis sõbraga koos, jalgratastega xxx alevik asuva xxx kaupluse juurde. Pani isale I A kuuluva oranžikat-hallikat värvi jalgratta kaupluse poe ukse kõrvale seina äärde. Jalgratast ei lukustanud, kuna ei olnud jalgratta lukku kaasas. Olid sõbraga poes umbes 5 minutit. Tuli poest välja ja avastas, et ratast ei ole enam poe ukse kõrval seina ääres. Otsis koos sõbraga ratast ümber poe, kuna arvas, et keegi on äkki nalja teinud. Jalgratast poe ümbrusest ei leidnud. Otsis jalgratast ka lihapoe ümbrusest, kuid samuti tulemuseta. Seejärel helistas isale, et ratast ei ole enam. Isa helistas ise politseisse ja tegi avalduse jalgratta varguse kohta. Arvab, et jalgratas oli ostetud umbes 1-2 aastat tagasi. Jalgratas oli heas seisukorras, vähe kasutatud. Otsisid jalgratast kaupluse ümbruskonnast umbes tund aega hiljem, siis kui politsei saabus, kuid ei leidnud. Varaline kahju on tekitatud isale (tl 92-93). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu kannatanu I A avaldusest ja ütlustest nähtub, jättis kannatanu Poeg A A A I Ale kuulunud jalgratta xxx asuva kaupluse ette seina najale ning sisenes kauplusesse. Mõne minuti möödudes kauplusest väljudes ja jalgratta juurde suundudes avastas, et jalgratas on kadunud. Kaupluse videosalvestisest nähtub, kuidas süüdistatav liigub jalgratta juurde, istub jalgrattale ja sõidab ära. Süüdistatav on küll väitnud, et tal on jalg haige ja jalgrattaga sõita ei saa, kuid videosalvestis näitab midagi muud ning kohus on sellele viidanud juba ülalpool kui võrdles kahel erineval ajal tehtud videosalvestisel nähtuvat. Et süüdistatav vahepeal seinast tuge otsib viitab sellele, et süüdistatav oli taaskord joobes, mida ta on ka ise tunnistanud. Kui ta aga jalgrattale peale sai, siis oli ta suuteline sellega ära sõitma. Lisaks sellele nähtub tunnistaja A A A ütlustest, et ta otsis jalgratast koheselt nii kaupluse ümbrusest kui ka lihapoe juurest ligi tunni aja vältel, kuid jalgratast ei leidnud. Seega ei kinnita tunnistaja ütlused süüdistatava ei kohtueelsel menetlusel ega kohtuistungil esitatud versiooni väidet jalgratta võimalike asukohtade kohta, kuivõrd tunnistaja otsis ka süüdistatava viidatud kohast jalgratast, samuti kaupluse lähedusest tunni aja vältel, kuid tulemuseta. Samas oli ajavahemik süüdistatava poolt jalgratta võtmise ja tunnistaja sündmuskohale jõudmise vahel niivõrd väike ja tunnistaja asuski alguses jalgratast ise ümbruskonnast otsima, kuid ei leidnud, siis saab järeldada, et süüdistatav ei jätnud jalgratast lihapoe juurde ega ka kaupluse lähedusse mujale asukohta, vaid lahkus jalgrattaga. Vastasel juhul oleks tunnistaja selle süüdistatava väidetud kohast üles leidnud. Kuigi süüdistatav püüab oma väitega jalgratta asukoha muutmisest välistada võimalust, et teda saaks süüdistada ebaseadusliku omastamise eesmärgil teo toimepanemises, leiab kohus, et jalgratta äravõtmisega murdis juba süüdistatav tema jaoks võõra asja valdaja valduse ning kehtestas sellele asjale enda ebaseadusliku valduse ning asja valdajal puudus teadmine tema valduses olnud asja asukohast ja saatusest. Seejuures ei ole süüdistatav eitanud, et see vallasasi oli tema jaoks võõras. Ei kohtueelsel menetlusel ega ka kohtuistungil ei ole süüdistatav esitanud versiooni sellest, et ta tahtis jalgrattaga kuhugi sõita ja võttis selle jalgratta omaniku või valdaja tahte vastaselt ajutisse kasutusse, milline asjaolu võiks tingida süüdistatavale inkrimineeritud teo kvalifitseerimise

§ 215ettenähtud kuriteona.

Süüdistatav on esitanud hoopis kaks erinevat versioon: esiteks versiooni, et ta tahtis jalgratturile jalgratta äravõtmise ja peitmisega kätte maksta ja teiseks versiooni, et jalgratturilt kahjutasu nõuda, kuigi väidetavalt lõpuks loobus sellest. Seega ei ole süüdistatava käitumist võimalik kvalifitseerida asja omavolilise kasutamisena

§ 215

ettenähtud süüteokoosseisu mõttes, mis eeldaks võrra vallasasja kasulike omaduste omavolilist kasutamist. Kriminaalasjas kogutud tõenditest on üheselt tuvastatav, et süüdistatav võttis jalgratta ära selle omaniku tahte vastaselt ja teadmata, s.t süüdistatav murdis süüdistatava jaoks võõra vallasasja valduse nii asja valdaja kui ka omaniku tahte vastaselt. Edasine süüdistatava käitumine, sõltumata sellest, mis ta enda valdusesse võetud asjaga edasi tegi, viitab sellele, et süüdistatav käitus valdusesse võetud asjaga nagu asja omanik, kehtestades asjale enda valduse ja käsutas seda asja omanikuna ning võis selle asja kas jätta kuhu iganes, müüa või kinkida või ka jätta endale. Kohtu arvates ei ole sellel enam tähtsust. Süüdistatava käitumise tulemusena asja seaduslikul valdajal ja omanikul asja asukohast 6 teadmine puudus ja endine valdaja ja ka omanik jäid asjast jäädavalt ilma. Seejuures ei nähtu süüdistatava ütlustest ega käitumisest, et ta oleks soovinud asja selle endisele valdajale või omanikule tagastada, s.t süüdistatav pööras selle võõra vallasasja enda kasuks. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Kohtu arvates süüdistatav selliselt just käituski. Süüdistatav ei ole ka vaielnud sellele vastu, et vallasasi oli tema jaoks võõras ega ka sellele, et endine asja omanik või valdaja jäi asjast lõplikult ilma. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus jalgratta äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuigi süüdistatav väitis, et ta viis võõra vallasasja teise kohta, siis kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad sellele, et selles väidetavas kohas seda vallasasja ei olnud ja õiguslikus mõttes ei ole tähtsust sellel kui kaugele süüdistatav selle vallasasjaga jõudis kui ta käsutas vallasasja kui uus omanik, pöörates ebaseaduslikult oma valdusesse võetud vallasasja enda kasuks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 07.04.2021 varguse episood aadressil xxx Kohus leiab, et 07.04.2021 kella 21.10 ajal aadressil xxx kuuluvas xxx kaupluses kauba varguse katse toime panemine Raivo Sirela poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 07.04.2021 koostatud süüteo avaldusest nähtuvalt xxx hallide juustega meesterahvas võttis riiulist viina, eemaldas turvaelemendid ja läks kassast mööda maksmata. Tasumata kaup viin Beloff 0,5 l, hind 5,49 eurot, toode rikutud (tl 1). Õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtuvalt pidas turvatöötaja A S 07.04.2021 kell 21.10 xxx kinni meesterahva, kes tahtis varastada kaupa (viina). Ta eemaldas pudelilt kaitse ja pani pudeli portfelli. Peeti väljumisel kinni (kaup on rikutud). Kauba hind 5,49 eurot. Õigusrikkuja üle antud Kesklinna politseijaoskonnale 07.04.2021 kell 22.15 (tl 2-3). Tunnistaja A S ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli tunnistaja 07.04.2021 tööl turvamehena turvafirma XXX kaupluses XXX aadressile XXX Nägi kaamerast kuidas kell 21.02 kauplusesse sisenes pikka kasvu ca´50 a meesterahvashalli peaga, tumedates riietes, sinise seljakotiga, kes suundus alkoholi osakonda. Kell 21.04 ta võttis alkoholiosakonnas riiulitelt pudeli Beloff 0,5 l ja pani selle enda seljakotti. Seejärel läks teise osakonda, kus kell 21.07 võttis välja oma seljakotist viinapudeli ja eemaldas turvaelemendi ja pani pudeli tagasi kotti, peale mida läks väljapääsu poole. 21.10 läbis kassaliinid jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 5,49 eur. Peale kassaliinide läbimist pidas meesterahva kinni ja toimetas turvaruumi. Turvaruumis tegi meesterahvale ettepaneku võtta kotist välja temale mittekuuluva kauba. Meesterahvas võttis seljakotist välja kauplusele XXX kuuluva pudeli viin Beloff, mille kohta temal puudus esitamiseks ostutšekk. Kaup on rikutud ja tagastatud kauplusele, isik üle antud politseile (tl 6) Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi XXX asuva XXX turvakaamerate videosalvestisi 07.04.2021 kell 21.10 toimunud varguse kohta. Salvestiselt nähtub, kuidas 07.04.2021 kell 21.02.10 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas. Meesterahval on hallid juuksed, seljas tume pikk mantel, tumedat värvi teksapüksid, musta värvi jalanõud, seljas suur seljakott, kaitsemask ees. Meesterahvas liigub alkoholiosakonda, kus kell 21.04.34 vasaku käega võtab riiulilt pudeli, liigub saalis pudel käes, teises osakonnas seisab seljaga kaamera 7 poole ning teeb liigutusi käega ja kehaga nagu paneb midagi põue. Kell 21.07.17 keerab näoga kaamera poole, enam käes midagi ei ole. Liigub teise osakonda, võtab midagi põuest ja paneb seljakotti. Kell 21.10 ajal lahkub ostusaalist alkoholi eest maksmata, turvamees hakkab järgi jooksma (tl 8, 9-13). Seejuures nähtub videosalvestiselt, et vaatamata eelmise episoodi kohta antud ütlustele selle kohta, et süüdistatav kaotas kargu XXX kaupluses kinnipidamise käigus, on näha, et süüdistataval ei ole kauplusesse sisenedes ei karku ega tugikeppi ning seda ei ole tal ka turvaväravate läbimise hetkel kaupluse müügisaalist väljumisel. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Raivo Sirela kahtlustatavana kinni 07.04.2021 kell 22.15 XXX ja teda kahtlustati

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 07.04.2021 kell 21.10 paiku XXX kaupluses XXX omastas ebaseaduslikul teel kaupa 5,49 euro väärtuses (tl 14). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kontrolliti Raivo Sirela seisundit indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 Plus07.04.2021 kell 23.15 ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,91 mg/l (tl 16). Kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas Raivo Sirela, et 07.04.2021 kella 21.00 ajal läks XXX kauplusse. Võttis alkoholiosakonna riiulilt 1 pudeli viina Beloff 0,5 l, mille pani oma seljakotti, siis läks teise osakonda, võttis välja oma seljakotist pudeli viina, eemaldas turvaelemendi ja pani pudeli tagasi kotti. Siis möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Siis kaupluse turvatöötaja pidas teda kinni koos varastatud alkoholiga. Varastatud kaup on rikutud ja tagastatud kauplusele. Varastas kauba enda tarbeks. Kahetseb toime pandud vargust (tl 17). Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tunnistab viinapudeli vargust, see oli 0,5ne, tunnistab ausalt üles, eelmine päev tegi sama nipi, aga turvamees lasi tagasi panna, on aus inimene, miks peaks valetama. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu kaupluse XXX avaldusest nähtub, taotletakse vastutusele võtta isik, kes 07.04.2021 Narva mnt 1 asuvast XXX püüdis varastada viina Beloff hinnaga 5,49 eurot. Tunnistaja A S ütlusest nähtuvalt nägi ta läbi videokaamerate, kuidas meesterahvas, kelle ta hiljem kinni pidas, võttis alkoholiosakonnas pudeli ja pani selle hiljem kotti ning väljus müügisaalist, jättes võetud kauba eest maksmata ning kinnipidamisel leiti varastatud alkoholipudel mehe seljakotist. Ka süüdistatav ise tunnistas alkoholipudeli vargust, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kaupluse turvakaamera salvestiselt. Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta. Tunnistaja ütlustest ja kaupluse avaldusest nähtuvalt kuulus kaup kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud kaup oli seni, kuni selle eest ei ole tasutud, süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus alkoholipudeli äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Süüdistatava sõnade kohaselt soovis ta varastatu ise ära tarvitada, mis näitab seda, et süüdistataval võetud kauba kauplusele tagastamise soov puudus ja süüdistatav soovis võõra vallasasja pöörata enda kasuks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse subjektiivse koosseisu realiseerimine. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 8 Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Raivo Sirela toime pannud kaks vargust, kusjuures viimane neist jäi katse staadiumisse. Samas on tegemist olukorraga, kus üks vargustest on lõpule viidud, mistõttu tuleb süüdistatavale inkrimineeritud sama kvalifikatsiooniga süüteod kogumis kvalifitseerida lõpuleviidud kuriteona. Süüdistatavat süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Raivo Sirela pani toime kaks varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 31.03.2021 kuni 07.04.2021. Seejuures on teda eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi varguste eest, mis on toime pandud 28.05.2020, 31.05.2020 ja 05.06.2020. Seejuures vabanes süüdistatav üle-eelmise karistuse kandmiselt 28.05.2020, mil ta peeti kahtlustatavana kinni seoses varguse toimepanemisega ning viimane kord peeti ta kinni 05.06.2021, millisest kuupäevast arvestati tema viimase karistuse kandmist. Viimase otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes süüdistatav 31.03.2021 ja samal päeval pani ta toime esimese käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva varguse. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud ja kohus leiab, et Raivo Sirelale inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis kvalifitseerida

§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Raivo Sirela oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod Süüdistatavat iseloomustavad tõendid Harju Maakohtu 09.04.2021 eeluurimiskohtuniku määrusest nr 1-21-2560 nähtuvalt vahistati kahtlustatav Raivo Sirela kaheks kuuks ja vahistamistähtaega arvestati alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 07.04.2021 (tl 22-25). Tallinna Vangla 06.02.2021 koostatud kinnipeetava Raivo Sirela iseloomustusest nähtuvalt puudub Raivo Sirelal vabanemisel kindel elukoht ja ainus võimalus elukoht saada on taotleda majutus- või elukohateenust. Isik on penisoniealine, mistõttu puudub kohustus töötada. Vabanemisfondis on 10 eurot ja rahalisi nõudeid 15 923, 44 eurot. Vanglas on diagnoositud alkoholisõltuvus, on kindel, et vabaduses oma käitumist ei muuda. Oma probleeme, vigu ei tunnista, tagajärgedele ja kannatanutele ei mõtle ning on kindel, et on peagi vanglas tagasi. Teadlikult kordab tehtud vigu, alternatiive leida ei soovi. Vargustest on oma arusaam, käib alkoholi ja sööki varastamas, kuigi endal on tihti raha olemas. Pikaajaline kriminaalne keskkond on kujundanud isiku eluhoiakuid, üldist mõttelaadi ja suhtlusringkonda, väljendab kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti ning antipaatiat õigussüsteemi vastu. Käitumises väljendub ilmselge ja teadlik vastandumine õiguskorrale, mis näitab, et ta ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest (tl 27-28). Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Raivo Sirelal 13 kehtivat kriminaalkaristust ja neist 13 korral on teda karistatud ka

§ 199lg 2 p 9 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest.

Seejuures on Raivo Sirelale mõistetud lühemaajalisi ja pikemaajalisi vangistusi, samuti on temale mõistetud vangistusi korduvalt jäetud tingimisi ühes käitumiskontrollile allutamisega kohaldamata ning vangistust on asendatud ka üldkasuliku tööga. Väärteokaristused on Raivo 9 Sirelale valdavalt määratud varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu (tl 42-52, 79-82). Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusest nr 1-20-5155 nähtuvalt karistati Raivo Sirelat

§ 199

lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud, samuti karistati Raivo Sirelat

§ 274

lg 2 p 4 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 64lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4 päeva ning ära kandmisele kuulunud vangistuse 9 kuud ja 26 päeva kandmist arvestati alates 05.06.2020 (tl 32-38, 83-89). Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Raivo Sirela

1. aastal tehtud tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 371 eurot (tl 55, 90).
2. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu I A esitatud hagiavalduse, millest nähtuvalt soovib kannatanu temale kuriteoga tekitatud kahju summas 450 eurot väljamõistmist süüdistatavalt ja kahju hüvitada I A arveldusarvele. Hagiavaldusele on lisatud koopia xxx 08.04.2019 kviitungist nr 071, millest nähtuvalt oli jalgratta Drag Grand Canyon hinnaks 450 eurot (tl 95, 96). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Raivo Sirelalt kannatanu kasuks vastavalt tekitatud kahjule. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, s.h Raivo Sirela kohtueelsel menetlusel antud kahju tekitamist tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanule kahju tekitas varguse toimepanemisega Raivo Sirela, mistõttu peab varalise kahju hüvitama Raivo Sirela. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud esitatud tsiviilhagi täies ulatuses, siis peaks kohalduma TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et 10 kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluks esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 alusel ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava poolt hagi tunnistamisse tuleb suhtuda kriitiliselt. Süüdistatava leidis, et kui kannatanu tõesti jalgratast üles ei leidnud, siis ta on nõus hagi hüvitama, kui just kannatanu ei leidnud viisi raha teenimiseks olukorras, kus ta tegelikult on jalgratta üles leidnud. Selline avaldus viitab sellele, et süüdistataval on täiesti ükskõik, kas see tsiviilhagi temalt välja mõistetakse või mitte, kuivõrd ta seda hüvitama nii või teisiti ei hakka. Lisaks sellele näitab selline väide süüdistatava mõttelaadi ja omaks võetud põhimõtteid, mis viitavad süüdistataval välja kujunenud aususe defitsiidile. Et süüdistatav tekitatud kahju hüvitada ei plaani, viitavad juba andmed iseloomustusest, mille kohaselt on süüdistataval tasumata nõudeid ligi 16 000 euro ulatuses, s.t ta jätab temal lasuvad rahalised kohustused täitmata. Süüdistatava väidet selle kohta, et ta vabanedes asub kohe tööle ja teenib 100 eurot päevas, hindab kohus praalimisena, kuivõrd kaitsja taotlusel kriminaaltoimiku juurde võetud väljavõttest haigusjuhtudest, samuti süüdistatava enda selgitustest saab järeldada, et süüdistatava terviseseisund, s.h alkoholisõltuvus ja sellest tingitud haigus ning liikumise piiratus, samuti muud kaasuvad haigused, välistavad igasuguse füüsilise töö tegemise (tl 117140).
3. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 199

lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdistatavale inkrimineeritakse 2 varguse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks täidetav. Ankeetandmete kohaselt Raivo Sirela ei tööta ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset sissetulekuallikat. Seejuures puudub süüdistataval ka püsiv elukoht. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli süüdistatava sissetulekuks 2020. aastal pärast tulumaksu mahaarvamist 371 eurot ning süüdistatava iseloomustusest nähtub, et 06.02.2021 seisuga oli süüdistataval vabanemisfondis 10 eurot ja rahalisi nõudeid 15 923, 44 eurot, mis viitab sellele, et süüdistataval on rahalisi kohustusi kordades rohkem kui aastasissetulek. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on 13 kehtivat kriminaalkaristust, millised kõik on talle mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning taaskord on Raivo Sirelale esitatud süüdistus varavastaste süütegude toimepanemises. Seejuures nähtub kriminaaltoimikust, et kahel viimasel korral karistuse kandmiselt vabanedes on süüdistatav uue varguse toime pannud karistuse kandmiselt vabanemise päeval. Seega on varguste toimepanemine süüdistatava jaoks aastate jooksul välja kujunenud elustiiliks ning süüdistataval puuduvad legaalsed elatusvahendid, mis välistab rahalise karistuse kohaldamise. Süüdistatava väiteid vabanemise järgselt kohe tasuvale tööle asumise kohta peab kohus süüdistatava terviseandmeid arvestades ebareaalseks. Eeltoodule tuginedes tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. 11 Hinnates Raivo Sirela süü suurust

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe ja aastate vältel korduva kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks järelduseks annab ka asjaolu, et Raivo Sirelale inkrimineeritakse kahe varavastase kuriteo toimepanemist, millistest üks viidi ka lõpule ja kannatanule tekitati varaline kahju. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav on kuriteod toime pannud eesmärgipäraselt. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt ning teadmises, et sellisele käitumisele järgneb järjekordne vangistus. Samas arvestades seda, et varaline kahju tekkis vaid ühel kannatanul ja see kahju ei ole kuigi suur, leiab kohus, et süüdistatava süü on alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja tingimuslikult avaldas süüdistatav kahetsust ka kohtuistungil, leides, et tal on hea meel kuna sai teada, et inimene sai kannatada huligaansuse pärast kui ta ratta ära peitis. Kohus ei saa avaldatud kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ning asjaolu, et süüdistatavat on korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ning ta on pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist samal päeval toime pannud uue samalaadse kuriteo, suhtub kohus avaldatud kahetsusse kriitikaga ning leiab, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras. Kahetsusse kriitiliselt suhtuma paneb juba süüdistatava kohta koostatud iseloomustus, millisest on raske midagi positiivset leida. Kaitsja taotlusel kriminaaltoimiku juurde võetud haigusjuhtude väljavõttest (tl 117-140) nähtub, et süüdistatav on läbivaatustel selgitanud, et talle vanglas meeldib ja tuleb vanglasse tagasi, sest vabaduses ei ole kodu ega kuskil olla. Seejuures nähtub haigusjuhtudest aastate vältel, et süüdistatav on avaldanud soovi ennast vanglas ravida ning kui talle on selgitatud, et sel korral ei saa ravida, siis lubab arsti kohtusse kaevata ning korraldab kambris stseene kui talle ei anta koheselt vajalikke ravimeid. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistataval ei ole plaanis muutuda ning ei eelnevatest ega ka tulevikus mõistetavatest karistustest järeldusi teha, kuivõrd tal puudub igasugune sotsiaalne tugivõrgustik ning ainus koht, kus meditsiinilist abi, peavarju ja korralikku toitu saada on vangla. Seega on süüdistatava õigusvastane käitumine teadlik ja eesmärgipärane, milline arvestab ka võimalusega, et ta üha uuesti satub vanglasse ning selline mõtteviis näitab tema teadlikku negatiivset suhtumist õiguskorda ja ta lähtub oma käitumises endiselt omakasust ja soovist elatuda kõrvaliste isikute arvelt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude rohkust võib süüdistatavale karistuse mõista küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases määras, kuivõrd mõistetav karistus peab süüdistatavas tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). 12 Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kolmteist kehtivat kriminaalkaristust, millistest kõik on isikule mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h aastate jooksul ära kantud reaalsed vangistused, käitumiskontrollile allutamine ega ka üldkasulik töö ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Seejuures on ta kahel viimasel karistuse kandmiselt vabanemisel vabanemise päeval toime pannud uue kuriteo. Vaatama võimalusele oma käitumist muuta ning alluda õiguskorras kehtivatele normidele, on süüdistatav teinud teadliku valiku ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Seega süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada

§ 73ega ka § 74 sätteid, samuti § 69 sätteid, s.t.

ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist ega ka karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldus ega üldkasuliku tööga kaasnev kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda seaduskuulekale käitumisele. Üldkasuliku tööga vangistuse asendamine on süüdistatava peal juba ära proovitud, kuid selline süüdistatavasse säästev suhtumine jäi tagajärjetuks. Lisaks eeldaks kriminaalhooldus süüdistataval elukoha olemasolu, kuid süüdistataval püsiv elukoht puudub ning ainsaks püsivaks asukoha aadressiks on süüdistataval olnud kinnipidamiskoha aadress, milliselt aadressilt ta karistusaja lõppedes aeg-ajalt ära käib. Süüdistatava selgituste kohaselt elas ta xxx metsas ja on aeg-ajalt viibinud ka majutusüksuses xxx, kui on sinna koha saanud, kuid alati ei ole see õnnestunud. Seetõttu on süüdistatava kriminaalhooldusele allutamine välistatud, kuivõrd süüdistataval ei oleks elukoha puudumisel võimalik täita seaduses sätestatud ja elukohaga seonduvaid kontrollnõudeid. Lisaks sellele ei saa kohus

§ 74

sätete täitmise tagamiseks sundida süüdimõistetut otsima endale püsivat elukohta, veel vähem sundida kõrvalisi isikuid

§ 74

sätestatud elukoha olemasolu eelduse täitmiseks võtma süüdistatavat enda juurde elama. Eelmärgitust tulenevalt, lisaks muude karistuse kohaldamata jätmise tingimuste puudumisele ei saaks ka nende tingimuste olemasolul

§ 74sätteid süüdistataval elukoha puudumise tõttu kohaldada.

Seega kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul menetlusel ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning kohtueelses menetluses menetlustoimingu protokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja osavõttu, on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi iseloomustusest nähtub, et süüdistataval on nõudeid ligi 16 000 euro ulatuses ja süüdistatava tulu kogu eelneva aasta jooksul on olnud 371 eurot, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku 13 resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Raivo Sirela on aga varem nii kriminaal- kui väärteokorras korduvalt karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega tema elus. Pigem nähtub kriminaalasjast, et tegemist on süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid toime paneva isikuga. Seega on süüdistatav üheselt teadlik sellest, et iga järgneva kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas tema kanda. Seejuures ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest, süüdistatavalt välja mõistetava tsiviilhagi suurusest ja süüdistataval püsiva legaalse sissetuleku puudumisest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. ASITÕENDID KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks kahe kaupluse turvakaamerate salvestised. Nii asuvad toimikus CD plaat 07.04.2021 xxx kaupluse turvakaamerate salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (tl 8) ja CD-R plaat 31.03.2021 xxx alevikus asuva kaupluse turvakaamerate salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures ümbrikus (tl 69). Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 14